"Iga piirkiirusele lisatud kilomeeter suurendab tõenäosust sattuda õnnetusse ning raskendab võimalikke vigastusi."

Hannes Kullamäe, Politsei liiklusjärelevalve keskuse juht
Lindude talvine toitmine peab olema läbimõeldud tegevus Kindlasti ei tohi toita veelinde (0)
06. november 2022
Dmitri Povilaitis

“Kõik linnud, kes talvel siin on, leiavad ise loodusest vajaliku toidu. Inimese antud toit on neile lisa, mis aitab karmi külma ja lumise aja lihtsamalt üle elada,” selgitas Eesti Ornitoloogiaühingu teavituskoordinaator Eva-Liisa Orula.

Aialindude lisasöötmine peaks Orula sõnul olema läbimõeldud tegevus: kui talve hakul lindudele toitu pakkuma hakata, tuleb seda teha järjepidevalt kevadeni välja.

“Kindlasti ei tohi toita veelinde – kui nad siit looduslikku toitu enam ei leia või kätte ei saa, rändavad nad sinna, kus on toitu piisavalt,” märkis Orula.

Söötmisega tuleks alustada alles külmade saabudes

Lisasöötmist võiks alustada siis, kui päevane külm on kestnud juba mitu nädalat või maapind kaetud püsiva lumega. Kui alustada liiga vara, meelitab see siia jääma rändel olevaid linde.

“Kui söötmisega alustada, tuleb seda teha järjepidevalt kuni kevadeni ja lindude toitmine tuleks lõpetada hiljemalt aprillis. Nii, et tasub läbi mõelda, kas ollakse valmis kogu hooaja jooksul seda vastutust kandma ja kulutusi linnutoidule tegema,” ütles Eva-Liisa Orula.

Katkestades toitmise pakaselisel ja lumerohkel perioodil, võivad lisasöötmisega harjunud linnud tema sõnul hätta sattuda. Soojal ja lumevaesel talvel aga võib toidukoguseid vähendada ning on olnud ka üksikuid talvi, mil lindude lisatoitmine polegi vajalik.

“Linnud on liikuvad ja nutikad – kui ühes kohas toitu ei leia, liiguvad nad kiiresti edasi. Mõned linnud võivad küll samas piirkonnas aastaid püsida, kuid toitma jätmist ei peaks inimene südamesse võtma, sest linnud suudavad ka ise hakkama saada.”

Toit olgu korralik ja mitmekesine

Lindudele pakutav lisatoit peab olema mitmekesine, nagu inimestegi söögilaud. Lindude toidulaual võiks olla Eva-Liisa Orula hinnangul erinevaid seemneid, pähkleid, teravilju ja rasva. Sobivad päevalille-, kõrvitsa-, õuna-, seedermänni-, rapsi- ja muud seemned, maapähklid, kaerahelbed, hirss, tangud, tatar, mais, pekk, searasv või rasvapallid.

“Kindlasti ei tohi lindudele anda maitsestatud ega vürtsikat toitu, näiteks leiba, soolapähkleid, soolapekki. Toit ei tohi olla hallitanud ega muul moel riknenud. Ka kogused ei pea olema suured, sest tegu on ju lisatoiduga. Piisab, kui näiteks riputada välja rasvapall ja panna igal hommikul toidumajja üks peotäis seemneid või toidusegu,” soovitas Orula.

Sügisel võiks puude-põõsaste külge jätta õunu ja marju, mida linnud samuti hea meelega söövad.

“Kel oma aed või põllumaa ning eelpool nimetatud toidutaimi kasvatab, saab ehk seemneid varuda või kõrvale panna mõned viljavihud. Kümnete kilode kaupa seemneid terveks talveks osta pole ehk mõtet, sest sooja talve puhul puudub vajadus lindudele lisatoitu anda ning järgmiseks talveks võivad varutud tooted riknenud olla.”

Rohkem nõuandeid lindude lisatoitmise kohta leiab trükisest “Talvised aialinnud ja nende lisatoitmine”.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.