"Iga piirkiirusele lisatud kilomeeter suurendab tõenäosust sattuda õnnetusse ning raskendab võimalikke vigastusi."

Hannes Kullamäe, Politsei liiklusjärelevalve keskuse juht
84-AASTANE ELLA: Olen nagu koju jõudnud – saan siin viktoriinis osaleda ja soovikontserti kuulata (0)
07. november 2022
84-aastane Ella on päikseline. Ta tunneb rõõmu igapäevastest asjadest ja sõbrannast, kes tal ikka külas käib.

“Igal meie elanikul on oma hooldaja, kes pöörab talle eriliselt tähelepanu. Vaatan, et hoolealustel oleks tasemel kreemid, õlid ja voodikaitsed ning nende nahk oleks hästi hooldatud. Hooldekodu pakub eakale seltsi, just oma kodus võib ta üksi jääda,” rääkis Iru hooldekodu hooldusjuht Riina Schwede. Hooldekodu uus osakond pakub 95 voodikohta inimestele, kes vajavad õendusabi või kellel on raske dementsus.

84-aastasel Ella Kibusel saab jaanuaris neli aastat Irus elamist. “Nii et hakkan juba tundma, et ma olen tõesti kodus,” ütles vanaproua soojalt. “Elan üksinda toas, olen omaette, mitte keegi ei tule segama. Igal hommikul kavandan päevaplaani, mis tegevusi millal teen ja millal saali ühistegevustes osalen.”

Ella armastab lugeda, käsitööd teha ja ristsõnu lahendada. “Praegu loen raamatut “Lavale sündinud,”” jätkas ta. “Raamatulaenutaja Merle toob meile väga huvitavaid raamatuid – võib ise küsida, aga tema ka soovitab, ja toob kätte siitsamast või kaugemalt raamatukogust. Aeg-ajalt saab meil kuulata soovikontserte, siis on saal rahvast täis. Igaüks võib soovida oma lemmiklaulu, mida peab tegevusjuhendajale ütlema.”

Ella lemmikud on aga viktoriinid, kus läheb vaja nuputamist.
Iru hooldekodul on üheksa üksust, mis kannavad selliseid nimesid nagu Kirsikodu, Jasmiinikodu, Tammekodu, Männikodu, Kuusekodu ja just lisandunud Kastanikodu. Männikodus elav Ella on oma eluga rahul: “Kui inimesed ümberringi on head ja vastutulelikud, harjub väga kiirelt ära!”

Sama eakas kui mõni hoolealune

Veel eilegi ütlesin sõbrannale: mu hing on nii rahul, et ma ei tunne millestki puudust.

Ka hooldekodu menüü on vanaprouale igati mokkamööda. “Mul on küllaltki pikk elu elatud ja kõiksugused staadiumid läbitud,” nentis Ella. “Veel eilegi ütlesin sõbrannale: mu hing on nii rahul, et ma ei tunne millestki puudust.”
Iru hooldekodu on sama vana, kui mõni tema hoolealune – suvel tähistas see oma 95. sünnipäeva. Ja ühtlasi Eesti suurim ühel aadressil asuv hooldekodu. Iga elu täis paik peab aga arenema ning nii avas linn äsja hooldekodu uue korpuse, mis pakub abi inimestele, kelle eest on vaja eriti palju hoolt kanda.

Hooldekodu direktori Jaanika Luusi sõnul asutakse nüüd uut maja sisustama ja sinna teenust looma. Senisele 297 hooldekodukohale lisandub veel 60. 34 neist on kohandatud mõõduka ja raske dementsusega inimestele, kes vajavad erilist hoolt. “Sobiv keskkond aitab hooldamisele kaasa,” nentis Luus. “Personal saab nüüd pühendada eakatele rohkem aega ja ei pea tegelema nii palju järelevalvega.”

Lisaks tulevad uude korpusesse tegevusterapeudi ja füsioterapeudi ruumid. “Veel saame pakkuda hooldust kontaktisolatsiooni vajavatele inimestele, näiteks multiresistentsete bakterite korral. Oleme eraldi loonud väikse osakonna ka terminaalses seisus inimestele,” rääkis direktor. Uue teenusena avatakse hooldekodu uues korpuses päevahoiuteenus mäluhäiretega inimestele, et pakkuda mõtestatud päevategevusi, järelevalvet ja hooldust.

Lähedased rohkem kaasatud

Direktori sõnul ootavad töötajad uuelt osakonnalt kõige rohkem seal tööle hakkavate terapeutide abi. “Muidugi loodame sedagi, et saaksime aatriumi võimalikult ära kasutada,” lisas Luus. “Meie eesmärk on peamaja ja uus osa nii-öelda kokku sulandada, et ka praegused elanikud saaksid võtta maksimumi loodavast keskkonnast. Tegelikult on ka uus osa mõeldud kõikidele Iru hooldekodu elanikele.”

Hooldekodu hooldusjuht juht Riina ütles, et loodetavasti toovad uuendused kaasa ka tihedama läbikäimise hoolealuste lähedastega. “Tihti nad tulevad, annavad oma pakikese üle ja tahavad vaikselt ära minna,” tõdes ta. “Soome eeskujul korraldasime märtsis lähedaste päeva, pakkusime neile kohvi ja kringlit, aga paraku ei tulnud palju inimesi kokku – see oli uus ja harjumatu asi.”

Nüüd, lähenevate jõulude paiku plaanitakse korraldada uus lähedaste päev, et omaksed näeksid, mida hooldekodus tehakse. “Soovime, et nad ei läheks kiiresti minema, vaid räägiks meiega, kui mingi mure tekib – oleme ju üks perekond,” toonitas Riina. “Samuti toimuvad siin elanike koosolekud, kus igaüks saab arvamust avaldada ja rääkida oma soovidest.”

Viimasel koosolekul öelnud üks mees, et tema tahaks väga kitarri mängida. “Ma ütlesin, et minu abikaasal on kitarr kodus, lasen selle häälde seada ja toon sulle – mees hakkas liigutusest suisa nutma,” rääkis Riina. “Keegi tahtis Humana poes käia ja endale midagi osta. Kui selliste väikeste asjadega saab inimestele heameelt teha, siis see ongi töörõõm.”
Riina asus Iru hooldekodusse tööle aasta eest, olles enne töötanud kümme aastat samal erialal Soomes.

“Siia tulles soovisin, et kõik hooldusvahendid nagu kreemid, õlid ja voodikaitsed oleks heal tasemel ning elanike nahk oleks hästi hooldatud,” lausus ta. “Soomes on asjad natuke edasi arenenud: näiteks on seal igal elanikul oma tuba, oma tualett, samuti võivad nad hooldekodusse tuua oma mööblit, kummuti või kapi.”

Tõsi küll, ka Irusse ei ole keelatud tuua näiteks oma tugitooli, kui keegi tõesti tahab. Samas kolmestesse tubadesse lisamööbel tihti ei mahu. “Kindlasti saavad kliendid kaasa võtta oma pildialbumid ja pleedi,” kinnitas Riina.

Lemmikasjad kodust kaasa

Hooldusjuht Viktorija Pakk lisas, et inimesel peavad tema lemmikasjad lähedal olema, et ta tunneks: siin on tema kodu. Viktorija on Irus töötanud tervelt 14 aastat. “Tulin siia noore tüdrukuna praktikale ja jäingi hooldajana tööle,” meenutas Viktorija.

Tema hoole all on naisteosakond, kuhu lisaks 40 vanaprouale kuulub ka kaks meest. “Nad on meie õiekesed,” muigas Viktorija. Küsimusele, mis on teda nii kaua hooldaja töö juures hoidnud, vastas Viktorija, et näeb, kuidas maja areneb ja kasvab – ja selle keskel on huvitav töötada.

Riina lisas, et hooldekodus ei saa ametis olla inimene, kes ei tee tööd südamega. “Oleme sisse viinud süsteemi, kus igal meie elanikul on oma hooldaja, kes pöörab talle eriliselt tähelepanu,” rääkis Riina. “Nii käiakse kohvikus või lepitakse siinse bussijuhiga käigud kokku – näiteks külastati alles hiljuti Noblessneri linnaosa. Mõni tahab oma endisest kodumajast mööda sõita.”

Hoolt vajab nii elanik kui ka töötaja

Tema kinnitusel on väga hea, et igal elanikul on oma hooldaja – nii ei jää keegi tähelepanuta, ka need, kes voodis lamavad.

“Vahel hoiab hooldaja inimesel lihtsalt käest kinni. Isegi kui ei saa vastust, on ta lähedal, silitab kätt või pistab hoolealusele mõne marja suhu, ühesõnaga: ta on olemas. Ükski elanik ei tohiks siin majas tunda, et ta on kõrvale jäetud.”

Hooldusjuht Inna Järvsoo sõnul algab hooldajate päev sellega, et vaadatakse üle, kuidas elanikel läheb, pannakse paika plaanid ja hoolitsetakse inimeste eest. “Minu töö on ka hoolitseda oma personali eest, et nendelgi oleks kõik hästi, sest kui hooldajatel on kõik korras, on ka elanikel hästi,” lisas Inna. Esmalt tuleb ära kuulata, mis on hoolealuste mured ja rõõmud, ning loomulikult hoolitseda nende igapäevase hügieeni eest. “Suurima mure on praegu see, et füsioterapeuti meil veel majas ei ole, aga temagi on tulekul. Kui saame elanike soovidele vastu tulla ja arvestada kõiki vajadusi, siis raskusi ei olegi.”


Rõõm on suhelda hommikuti hoolealustega, kes tulevad koridori peal vastu ning räägivad oma headest emotsioonidest ning ehk ka sellest, kui mured on leidnud lahenduse. Samuti kui nad jagavad oma päevaplaane, et täna toimub näiteks bingo või filmivaatamine. “Siiras tagasiside, mida oma elanikelt saad, toob rõõmu,” tõdes Inna. “See on emotsioon, mille pärast igal hommikul siia tulla ja nende inimeste seas olla.”

Kui on rõõmus meel ja tahad tööle tulla, sujub ka töö hästi.

Riina sõnul tegi suurt muret Covidi aeg. Osa hooldajaid jäi haigeks, mistõttu teised pidid ületunde tegema. “Aga keegi ei jäänud hooleta,” tõdes Riina. Oluliseks loeb ta sedagi, et tiim töötaks hästi. “Suhted peavad majas korras olema! Kui on naiste kollektiiv, siis mingeid hõõrumisi ikka vahel tekib, kuid oleme selle nimel palju tööd teinud, et inimesed tahaksid tööle tulla. Kui on rõõmus meel ja tahad tööle tulla, sujub ka töö hästi.”

Inna sõnul tahab ta ümber lükata eelarvamuse, justkui koheldaks eakaid hoolekodudes halvasti. “Me töötame selle nimel, et suhtumine muutuks,” rõhutas ta. “Keegi ei ole siin üksi. Loomulikult ei saa hoolekodu asendada oma kodu, aga me püüame teha kõik selleks, et olemine siin oleks kodulähedane ning inimene tunneks ennast turvaliselt ja hästi.” Iru hooldekodu elanikel on tekkinud sõbrannasid ja sõpru, kellega rohkem läbi käiakse. “Juba kasvõi see, et tegevusjuhendajad korraldavad elanikele eri üritusi, annab koos käimise ja koos olemise võimalust, mille kaudu leitakse häid tutvusi,” nentis Inna.

Kõik hooldekodud pole halvad

Riina sõnul on suur pluss seegi, et Irus on maja ümber suur õu, kus suviti saab värskes õhus olla ja teistega suhelda. “Nägin hiljuti üht saadet, kus rääkisid inimesed, kes pidid oma lähedase hooldekodusse viima,” lausus ta.

Hooldekodudest on loodud kuvand, et siin on kõik pahasti juba uksest sisse astudes.

“Üks ütles, et kui ta viis dementse ema hooldekodusse, oli tal tunne, et ta saadaks ema nagu loomakliinikusse. Hooldekodudest on loodud kuvand, et siin on kõik pahasti juba uksest sisse astudes. Aga tegelikult see ei ole kole koht, siin on inimestel seltsi, tegevusjuhendajad korraldavad kogu aeg huvitavaid ettevõtmisi. Seevastu just oma kodus võib eakas üksi jääda.”

Luus täiendas, et kodune hooldusteenus eelneb tihti hooldekodule, kuid ei suuda seda asendada. “Me ei suuda inimestel kodus tekitada hooldekodu, ja see ei ole kulutõhus,” märkis ta. “Mõistagi vajab koduteenus arendamist, aga neid ei saa võrrelda kui ühte ja sama teenust.”

Luusi sõnul on Eesti hoolekandes koht nii väikestel pansionaadi tüüpi kui ka keskmistel ja ketti kuuluvatel hooldekodudel. “Iru on suurim ühel aadressil asuv hooldekodu. Meil on intellektipuudega suure hooldusvajadusega elanikke, dementsusega elanikke ning stoomide ja sondidega inimesi. Väikesel hooldekodul ei ole võimekust ühe-kahe sellise inimese jaoks niisugust teenust välja arendada,” selgitas ta.

Irus rohkem võimalusi

Iru hooldekodus käib perearst kaks korda nädalas hoolealustega tegelemas. Lisaks tegutseb ööpäev läbi õendusabi. Samas on Iru hooldekodu mõeldud praegu ainult Tallinna elanikele. “Siin muidugi on mõttekoht ka riigile – ehk tasuks arendada välja mõni riigile kuuluv samasuguse võimekusega hooldekodu,” ütles Luus.

Tema sõnul on peale füüsilise ja vaimse olemas ka sotsiaalne tervis. “Meil on praegu igas osakonnas tegevusjuhendaja, kes on koostanud igale elanikule võimete kohase tegevusplaani,” ütles ta. “Saalis toimuvad kaks korda päevas, kell 11 ja kell 14 ühistegevused. Need on üha populaarsemad, nii et saali ümberehitamisel peame looma ruumi suuremale hulgale inimestele.”

Kõige suuremat rõõmu valmistavad Iru hooldekodu direktorile oma inimesed, nii kolleegid kui ka kliendid. “Ütlen ausalt, et kui vahel ongi keerulisem situatsioon, teen tiiru maja peal ja hakkab oluliselt kergem!”

Kuidas saada hooldekodusse koht?
• Iru hooldekodu on mõeldud täisealistele hooldusvajadusega tallinlastele. Sinna pääseb oma linnaosa valitsuse sotsiaaltöötajate abil. Linnaosas kujuneb ka kohasoovijatest järjekord.
• Kui Irus on koht olemas, saab hooldekodu soovija vastu võtta. Kui aga Irus kohta ei ole ja inimesel on kiire, leiavad linnaosa sotsiaaltöötajad koha mõnes teises hoolekandeasutuses. Abita keegi ei jää.
• Iru hooldekaodu asub aadressil Hooldekodu tee 2/1. Telefon 606 2802.

Beškina: Iru hooldekodu pakub ka dementsetele kõike vajalikku

“Dementsusega inimesele on pahatihti raske saada hoolekodu kohta, sest neile on vaja rohkem personali ja selline klient nõuab ka erilist keskkonda. Iru hooldekodu saab seda pakkuda,” lausus abilinnapea Betina Beškina.

“Tallinn on üha rohkem arendanud koduteenuseid ja häirenupu teenust, et eakad saaksid võimalikult kaua oma kodus elada. Ent kui inimene enam kodus üldse toime ei tule, tuleb väärikaks vananemiseks pakkuda talle kohta hooldekodus. Iru uues osakonnas saame nüüd abi pakkuda ka neile, kes vajavad väga palju hoolt. Avatud üksus on oluline kõigepealt sellepärast, et siia tekib 95 uut kohta. Uue teenusena lisandub mäluhäiretega inimeste päevahoid. See pakub võimaluse peredele, kellel on mäluhäiretega sugulane, tööl käia. Nende lähedasega tegeletakse siis päevahoius. Lisaks on ka 34 kohta dementsusega inimestele, kellele on pahatihti raske saada hoolekodu kohta. Neile on esiteks vaja rohkem personali ja selline klient nõuab ka erilist keskkonda.”

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

Seotud artiklid