"Maailma parandamisega on üks segane lugu. Suurimad maailmaparandajad on enese meelest olnud Hitler ja Stalin."

Vladislav Koržets, luuletaja ja humorist
Tiit Terik: Mida rohkem aega möödub, seda kallimaks filmilinnaku ehitus läheb (0)
07. november 2022
Filmilinnaku ideekavand.

Ehk võiks kultuurkapitali toetuse jagamisel pingereast loobuda ning lähtuda raha andmisel projektide valmisolekust töösse asuda? Nii oleks Rakvere Pärdi maja ning filmilinnak juba hankes.

Tallinna filmilinnakust on räägitud aastaid. Tegu on suure projektiga, mis tooks kasu Tallinnale ja kogu Eestile, ent mille rajamine on kallis. Möödunud aastal parlamendi välja valitud ja pingeritta seatud riiklikult tähtsate kultuuriobjektide nimistusse pääsemine andis kindluse, et mõte saab teoks.

Komisjonile esitatud 30 objektist jäi sõelale 11, mille hulgast sai Tallinn Film Wonderlandi kõrval positiivse otsuse Tartu südalinna kultuurikeskus, Narva Kreenholmi kultuurikvartal Manufaktuur, Arvo Pärdi nimeline muusikamaja Rakveres ning rahvusooperi praeguse hoone juurdeehitus. Osa pingeritta seatud objektide arendajaid tegeleb veel paberitööga. Teised, juba stardivalmis olevad projektide eestvedajad aga istuvad, ehitusluba näpus ja samas käed süles.

Mida kauem projektiga viivitada, seda kulukamaks selle rajamine läheb. Tõenäoliselt ei eksi need, kes ütlevad, et juba praeguseks on see objekt mitme miljoni võrra kallimaks läinud võrreldes ehitusloa saamise ajaga. Kultuurkapitali kontol seisvad miljonid on aga Euroopa suurima määraga inflatsiooni närida. Venitamiseks pole põhjust.

Tänaseks on vist kõigile selge, et pingerea alusel loodud süsteem ei võimalda edasi liikuda kõige efektiivsemas tempos ning parlament peaks leidma võimaluse kiiremas korras oma otsust kohendada. Lahendustena saab kaaluda kultuurkapitali seaduse muutmist, mille kohaselt võiks kahe objekti asemel rahastada korraga kolme. Variant on ka pingerida kaotada ning lähtuda projektide valmisolekust töösse asuda – see looks olukorra, kus Rakvere Pärdi maja ning filmilinnak oleks juba hankes. Kaalumata ei tohiks jätta ka ideed sellest, et objektid valmiksid omavalitsuste või laenuraha toel, millele järgneks riigi maksed pingereas sätestatud ajal.

Teeks Paljassaare kenamaks

Filmilinnak oli rahastamise pingereas küll viimane, ent ehitusvalmis. Selle valmimine annaks siinsetele filmiloojatele võimaluse, millest aastakümneid puudust tuntud. Argumente projekti kasuks on mitmeid. Oleme linnas tähtsaks pidanud vanade elamu- ja tööstusalade ning tühermaade ümbersündi. Filmilinnak väärtustaks Paljassaare piirkonda ja oleks eristuv, unikaalne ning elujõuline idee ka pelgalt linnaruumi seisukohalt. Paljassaare piirkonna areng saab hoo sisse ja linnakust tekib justkui selle värav.

Linnaruumi ja kunsti kõrval räägivad filmilinnaku võimalikult kiire valmisehitamise kasuks ka majanduslikud argumendid. Film Estonia programm on toonud Eestisse filmitootjad, kellega käib loomulikult kaasas ka raha, mida siin kulutatakse. Hiljuti valminud analüüsist selgub, et maksutagastuse ja tehtud kulutuste võrdluses jääme plussi. Iga filmi panustatud euro toob otseselt tagasi viis ning kaudselt üle kaheksa euro. Huvilised leiavad analüüsi ka filmiinstituudi kodulehelt.

Kui Tallinnas oleks võimalus filme toota ka sisetingimustes, ei voolaks Eestist mööda suur hulk raha, mis filmiproduktsioonidega kaasas käib. Mida aeg edasi, seda suuremast summast filmilinnaku puudumise tõttu Eesti ilma jääb. See raha läheb lihtsalt Leetu, Maltale või Belgiasse.

Kasusaajad ei ole ainult meie filmiprofessionaalid. Varem viidatud uuringu kohaselt kulutatakse natuke üle 40% eelarvest audiovisuaalsektori ettevõtetes ja ülejäänud 60% jagunes paljude teiste sektorite vahel, olgu selleks siis toitlustus või majutus. Needki sektorid annavad tööd kohalikele maksumaksjatele. Ei pea tegema süvaanalüüsi, mõistmaks, et oluliselt paremate tingimuste tekkimisel elavneb filmitööstuse kõrval majandus üldisemalt. Nii nagu teistes valdkondades, kehtib ka siin konkurentsi põhimõte. Viivitades halveneb Eesti ja Tallinna positsioon konkurentide ees. On kuulda olnud, et tänu Tallinna filmilinnaku tekke viibimisele on mitmetes lähipiirkondades tõsisemalt ise filmilinnaku rajamise plaane pidama hakatud.

Palju on räägitud sellest, et Eesti kaotab talente teistele riikidele. Esmalt meenuvad arstid. Meie õppeasutused koolitavad märkimisväärsel hulgal andekaid noori, kes soovivad oma oskusi võimalikult maksimaalselt rakendada ja samas ka kogemusi saada. Stuudiovõtted nõuavad spetsiifilisi oskusi ja teadmisi. Stuudio puudumisel minnakse neid oskusi omandama ja hiljem siis ka rakendama nendesse riikidesse, kus see võimalus olemas on.

Las linnak teenib ise kulud tagasi

Kui objektid valmiksid omavalitsuste toel või laenurahast ning riik finantseeriks neid siis, kui järjekord käes, võib kerkida küsimus, kas riik ikka hiljem raha annab. Kultuurkapital ei tohi võetavat laenu kuidagi tagada või garanteerida. Tuleb tunnistada, et risk on madal – valmisid ju ka Kumu ja muusika- ja teatriakadeemia saal hilisema rahastusega.
Tegutseda tuleks kohe. Kevadel sai kultuurkapitali nõukogu ülevaate rahalistest võimalustest ning teadmise, et vahendite puudust ei ole. Ka pool aastat hiljem saame tõdeda, et keerulised ajad ei ole maksulaekumist negatiivselt mõjutanud. Mõistlik oleks filmilinnaku valmimist kiirendada ning see ise teenima panna.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.