"Maailma parandamisega on üks segane lugu. Suurimad maailmaparandajad on enese meelest olnud Hitler ja Stalin."

Vladislav Koržets, luuletaja ja humorist
Vaesuse raport 2022 Eesti väiksed sotsiaalkaitsekulud ja pensionid tirivad vanemaealisi üha rohkem vaesusse (5)
08. november 2022

Vaesusega seotud probleemid on sel aastal hüppeliselt teravnenud. Inflatsioon ja energiakriisiga kasvanud sundkulutused eluasemele kahe kolmandiku võrra ning toidule viiendiku võrra lööb eriti rängalt vaesust kogevaid inimesi, sest neil on sundkulutuste osakaal kõrgem,“ rääkis EAPN (European Anti-Poverty Network) kaasamisstrateegia töögrupi liige, vaesuse uurija Mart-Peeter Erss.

Vaesuse süvenemisele on hoogu andnud Ukraina sõjast tingitud põgenikekriis, mille tõttu on toimetulekutoetuse saajate arv sel aastal kahekordistunud. COVID-i kriisi värsked mõjud pole veel möödunud ning laiemad kogu maailma majandusraskused peegelduvad just vaesemate inimeste palgel. „Tuleb jagada koormat ühiskonna nõrgemaid võimalikult palju säästes, et vaesust kogevate inimeste olukord ei muutuks talumatuks,“ rõhutas Erss, kelle koostatud vaesuse raport 2022 on abiks Euroopa Komisjonile vaesusevastaste poliitikate välja töötamisel.

Erssi sõnul on eriti kurb asjaolu, et vaesuse probleemid löövad valusalt eakate inimeste pihta, sest pensioniealiste hulgas on vaesuse osakaal Eestis üle 40 protsendi. „Pole aidanud ka pensionide ja teiste leevendusmeetmete, eriti just sotsiaalkaitsevahendite korrigeerimine. Inflatsiooni on kiirem ning toetuste ja pensionide tõstmine sörgib sellel liiga kaugel sabas. Kiire inflatsiooni ajal tuleks korrigeerida tihedamini kui üks kord aastas. Eriti halb praktika oli toimetulekutoetuse tõusu viibimine,“ tõdes ta.

„Kõik asjad on kallimaks läinud,“ ütles toidupanga ees järjekorras ootav mees. „Oleks siis, et tõstetakse ka palka. Aga seda ei taheta tõsta.“ Mehe sõnul kulutab ta toidu peale üle viiekümne euro kuus.

Toidusabas oodanud venelanna rääkis jällegi, et tal on lapsed, kes alati ootavad millegi koju toomist. „Enamjaolt ootavad nad ikka midagi maitsvat ja erilist, näiteks jogurtit,“ rääkis naine.

„Peab vaatama, jah, mida osta,“ nentis üks pealinna tänaval jalutanud mees hinnatõusu kommenteerides. „Võib-olla olen ka vähem reisinud. Proovisin ka palka juurde küsida, aga ei õnnestunud.“

Teine noorema poolne mees selgitas jällegi, et proovib oma perega ikka odavamalt toitu osta. „Olen nüüd hakanud rohkem odavaid asju, näiteks makaroni ja riisi ostma. See töötab küll,“ leidis ta.

Mustamäe linnaosa vanemat Lauri Laatsi paneb aga imestama, et riigi valitsusel pole häirekellad ikka veel tööle hakanud. „Me töötame siin nii-öelda põllul. Suhtleme inimestega igapäevaselt ja näeme üha rohkem neid, kes väljendavad tõsist muret. Neil pole raha söögi ostmiseks või siis ei jõua nad maksta kommunaalarveid,“ rääkis Laats. Samas lisas ta, et siinmail jääb eakas inimene ennemini nälga, kui jätab kommunaalarved maksmata.

Üksinda elav pensionär tunnistas aga, et toidust valib ta ikka kõige odavamat.

„Elan ju üksipäini, mul pole kedagi,“ rääkis pensionärist naisterahvas. „Poest vaatan ikka seda, mis on odavam. Söön ka seda, mida tahan, aga sellist odavamat. Poodi minnes vaatan, et jääks ikka alla kahe euro. Kontserdil ja kinos käimine on juba ammu ära unustatud. Üle kaheteist aasta olen ju juba niimoodi elanud.“

Rekordiliselt suhteliselt vaeseid

Statistikaameti värskelt avaldatud andmete kohaselt elas 2021. aastal suhtelises vaesuses 22,8% ja absoluutses vaesuses 1,4% Eesti elanikkonnast. Võrreldes 2020. aastaga suurenes suhtelises vaesuses elavate inimeste osatähtsus 2,2% ja vähenes absoluutses vaesuses elavate inimeste osatähtsus 0,8%.

Statistikaameti rahvastiku- ja sotsiaalstatistika osakonna juhataja Anet Müürsoo tõi välja, et eelmisel aastal oli Eestis suhteliselt vaeselt elavate inimeste hulk rekordiliselt kõrgel tasemel. „Kui tavaliselt kõigub suhteliselt vaeselt elavate inimeste arv 20 protsendi juures, siis möödunud aastal oli neid üle 300 000 inimese. Euroopa Liidu riikide hulgas on Eesti lausa viiendal kohal selle näitajaga. Meist rohkem suhteliselt vaeseid on Lätis, Leedus ja mõnes teises Ida-Euroopa riigis,“ märkis ta.

Märgata on suhteliselt vaeste tõus 65+ vanuses ning eriti üksi elavate inimeste seas. Neist elab suhtelises vaesuses ligikaudu 82 protsenti. Ka on neid üle 5 protsendi absoluutses vaesuses olevate elanike seas. „Meie pensionid ei jõua palkadele lihtsalt järgi,“ tõdes Müürsoo.

Samas piirkondade võrdluses elab kõige vähem suhteliselt vaeseid Harjumaal, kus see küündis 2021. aastal 18,1 protsendini. Aasta varem oli see 16,5 protsenti. 

Tallinnas on suhtelise vaesuse määr 2021. aastal 19,7 protsenti. 2020. aastal aga piirdus see 17,7 protsendiga. Lisaks langes Tallinnas absoluutses vaesuses elavate inimeste arv 2020. aasta 2,5 protsendilt eelmise aasta 1,6 protsendini. 

Vaesuse tuhat nägu

Erss tõi ka esile, millised on vaesuse eripalgelised näod. Palgavaesuse esimeseks näoks on, kui töötajad loobuvad soojast lõunast söögikohas ning söövad kodust kaasvõetut. Vähem kütmisega kodus tekivad niiskus ja hallitus, mis tekitavad terviseprobleeme. Eluasemeteenuse kättesaadavus suuremates linnades aga teeb üürituru „halliks ja pingeliseks“.

Samas suureneb bürokraatia sotsiaalabi taotlemisel. Hindamised on kohati väga pikad ja nörritavad abivajajaid. „Hindamine peab olema proportsionaalne ja arvestama menetlusökonoomia põhimõtteid.“

Vaesuse üheks näoks on ka suurenenud vajadus toiduabi järele. Nähtav on ka regionaalne ebavõrdsus ja ääremaastumine. Lisaks meditsiiniteenuste, eriarstiabi ja ravi järjekorrad, kättesaadavus ning arstkonna vananemine.

Häiretega vaesed noored

Raportis tõdetakse, et kuigi viimase kümnendi jooksul on oluliselt vähenenud absoluutne vaesus, on finantskriisi järel kasvanud suhtelise vaesuse määr. Eesti sotsiaalkaitsesüsteemi iseloomustab teiste riikidega võrreldes ka väike sotsiaalkaitsekulude osatähtsus SKT-st. Näiteks oli 2019. aastal Eesti sotsiaalkaitsekulude osatähtsus 16,1 % SKT-st, EL-i keskmine oli 26,9%.

Eelmine majanduskriis kasvatas absoluutset vaesust, kuid alates 2013. aastast on absoluutne vaesus oluliselt vähenenud. Eriti kiire absoluutse vaesuse vähenemine toimus aastatel 2014-2016, kuhu jäid peretoetuste ja toimetulekupiiri olulised tõusud.

Käesoleval ajal on absoluutses vaesuses elav inimene suurima tõenäosusega tööealine nooremapoolne meesterahvas, töötu või ettevõtja. Osaliselt võib sellise koondportree puhul kahtlustada ka välismaal töötamist ja maksuoptimeerimise soovi. „Samas ei saa me välistada noorte katkenud haridusteid, psüühikahäireid, sõltuvushaiguseid, jm tõsiseid sotsiaalseid probleeme. Silma torkab ka üksikvanemaga perede liikmete kõrgem absoluutse vaesuse määr.“

Toimetulekutoetuste tõus

Erilise vaate all on toimetulekutoetused, mis püsisid viimased kolm aastat muutumatuna ja seda tõsteti alles lisaeelarvega alates 2022. aasta II poolaastast. „Peame taunimisväärseks olukorda, et kiire hinnatõusu juures vaesust kogevate inimeste toetusmeetmed pidevalt hilinevad. Kuna toimetulekutoetusest elavad inimesed on kõige vaesemad, siis peaks eriti just selle toetuse suurendamine käima võimalikult väikese nihkega elukalliduse tõusu suhtes,“ öeldakse ülevaates.

Ka näitab toimetulekutoetuste hulk 2022. aasta jooksul olulist kasvutendentsi. Kui 2021. aasta esimese poolaasta jooksul maksti toimetulekutoetust 33 195 korral (toetust makstakse perele korra kuus) 8200 leibkonnale, siis 2022 I poolaastal 46 952 korral 16 507 leibkonnale. Kasv vastavalt 41% ja 101%.

Olulise osa toimetulekutoetuse saajate arvu tõusu annavad Ukraina sõjapõgenikud, kes enne töö leidmist mõnda aega toetustest on sunnitud elama, tõdetakse raportis. Samas tähendab toimetulekutoetusest elatumine ikka üsna äärmuslikku vaesust ning see statistika näitab „ühemõtteliselt vaesusega seotud probleemide suurenemist Eestis.“

Raskused üüriturul

Tallinnast ja Tartust teatakse raportis ka raskustest eluruumide üürimisel. Olukorda üürituturul on pingestanud Ukraina põgenike saabumine. Munitsipaaleluruumidest on endiselt suur puudus. Tallinnas märgitakse probleemina, et inimesed ja perekonnad elavad aastate kaupa ajutiseks majutuseks mõeldud sotsiaalmajutusüksustes. Tihti puudub neil ka enestel piisav motivatsioon vabalt turult üüritavasse korterisse edasi liikuda, sest üüri hind on väga kõrge, inimestel on ka varasemaid võlgu. See on eriti kurb, kui peres on lapsi, kes peavad kasvama sisuliselt ikkagi sotsiaalhoolekande asutuses.

Samas on positiivne, et kui mitte arvestada Ukraina põgenikke, siis sotsiaalmajutusüksuste ja varjupaigateenust vajavate inimeste arv on vähenenud. Paranenud on majandusnõustamise teenuste kättesaadavus, mis on abiks võlgnevustega seotud probleemide lahendamisel.

Mitmest allikast teatakse toiduabi vajaduse suurenemisest. Toiduabi saajate arv on kasvanud kolmandas kvartaliks 65%. Peamine roll toiduabi jagamisel on suuresti vabatahtlike abil töötaval Toidupangal, mis vahendab ka riigi ostetud toiduabi. Vajadus toiduabi järele oleks aga palju suurem. 

Kommentaarid (5)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

ahnepäits
15. nov. 2022 18:30
Pensionit makstakse ka sellistele isikutele, kellel on piisavalt vara ja sääste, et saaksid täiesti vabalt elada ilma pensionita. Tegelikult ei tohiks üldse maksta pensionit inimestele, kes penisoniealisena tööl käivad ja raha teenivad. Selliseid riigi rahakoti peal liugu laskvaid ahneid vanainimesi on meie ühiskonnas kahjuks ilmselt tuhandeid. Milleks küll ometi raisata nende peale riigi raha? Kus on siin vajaduspõhine lähenemine? https://epl.delfi.ee/artikkel/120097316/tonis-palts-las-rikkad-maksavad-endale-pensioni-ise
õnn õuele
14. nov. 2022 22:37
Euroopa Liit on kokku leppinud viisis, kuidas tagada, et liikmesriikide inimesed hakkaksid saama piisavat miinimumpalka. Eestile tähendab direktiiv üsna suurt muutust. Inimväärse elu tagamine on ju hea algatus, kuid sellel on ka omad puudused. Eeskätt suureneks tööpuudus kõige madalama palgaga inimeste seas. Valmis tuleb olla ka selleks, et tööandjad hakkavad skeemitama. https://arvamus.postimees.ee/7648363/juhtkiri-eli-direktiiv-tahab-tuua-onne-tootajate-ouele
Meenutuseks
14. nov. 2022 10:36
Pensionide maksuvabastuse piiri tõus aitab eelkõige jõukamaid ehk suuremate pensionite saajaid kuigi püsivat ja sealjuures arvestatavat abi vajaksid rohkem eelkõige just veel käimasoleva hinnarallli tingimustes väiksemate pensionite saajad kes paraku mingitest 500, 600 või 700 eurostest pensionitest enam isegi mitte unistada ei julge, kuid kellest mitte kõigil pole jõudu või ei luba seda siis veel säilinud eneseväärikuse riismed kusagil sotsiaalametite lõpututes koridorides lõputuid abipalve blankette täitmas käia, et siis viimaks ehk ka mingit üsna naeruväärset ühekorset toetust saada, mis tegelikult neid enam kuivõrd ei aita.
kuulake 13.11.2022 seda Samosti tundi Vikerraadios
14. nov. 2022 04:00
selles oli mingi seisukoht , et pensionärid on saamas jõukad uue aasta maksuvaba ja tõusuga. Leidsid, et selliseid pensionite tõstmisi ei jõua riik tagada - no kuulge , kas teil häbi pole - 55 aastased ja vanemad olid need riigi tegijad ja lähevad varsti manalateele , kes juba pole läinud sellest heaolust ja niiviisi käsitleda saates. See tuletab meelde reformarist Riigi Kinnisv. juhatuses olnu ütles kunagi - et 40-st vanem ei sobi koristajaks .... Hiljem siis püüti vabandada. Aga millegipärast ostetaks riigiametites või seotud ametites seda teenust hankena ja püütakse võimalikult madala hinnaga - need inimesed ei saa isegi minimaalpalka või saavad 1/2 sellest. Seaduse järgi ei saa ju hanked olla madalama hinnaga kui riigiseaduses minimaalpalk ja tunnihind?! Ometi nii on - vaat seda saab nimetada EBAINIMLIKUKS põhiseaduslikuks riigiks , kus ametnikud tänitavad hiljem ülesõidetutest - igaüks kes lepingu teeb , peab ikka vaatama - millise .... Ainult nad nahhaalid ei võrrelnud meid kui Euroopa riiki, kus pole kommunaalkulud sellised(kõige keerukama ilmaga koht Eesti), toit jm. on kõrgema hinnaga kui mujal Euroopas. Kädistasid niisama. .........tallinnast , kirjutaja siin 13. nov. 2022 18:43 küsimus pole mida lisatakse, hullem on hiljuti väljaöeldu ja mis eriti ei tõstnud meedias järellainet - üle 20000 nooruki on tööturult eemal....
tallinnast
13. nov. 2022 18:43
Pensioni II samba vabakslaskmisest ei ole mingit effekti vaesemate (ka mitte statistilist keskmist palka teenivate) inimeste jaoks, sest juba selle loomise aluseks oli rikkamate isikustatud osakute kasv geomeetrilises progressioonis võrreldes vaesemate liitujate osakute kasvuga (riigieelavest lisatav 4% suuremast palgast on suurem ja kasvab kiiremini, kui lisatav 4% madalast palgast). Jätkusuutlik pensionisüsteem on võimalik ainult lähtuvalt üleskasvatatavate järglaste arvust ja nende haritusest, sest alati teenivad pensionäridele pensioniraha nende järeltuleva põlvkonna töötegijad.