„Eesti meeste suremuse peamiseks põhjuseks on südame- ja veresoonkonna haigused ning kopsu- ja eesnäärmevähk. Suitsetamine, vale toitumine, alkoholiga liialdamine, vähene liikumine ja ebapiisav puhkamine mõjutavad oluliselt nende haiguste tekkimist,“ ütles SA TÜK Meestekliiniku juht ja meestearst dr Kristjan Pomm.
„Pikema Sõpruse Päeva“ kampaania raames sai soodushinnaga käia teisipäeval Ülemiste keskuses Synlabi tervisekontrollis ning jälgida Eesti meeste tervist puudutavat diskussiooni.
Algatuse eesmärk on tõsta Eesti meeste keskmist eluiga, et nad oleksid kauem terved ja reipad abikaasad oma naistele, õnnelikud isad lastele ning vanaisad lastelastele. “Pikema Sõpruse Päeva” algatusel on kolme aasta jooksul tervisekontrollis käinud juba üle 10 000 mehe, kelle analüüsidest on selgunud murettekitavad terviseriskid – üle 60% Eesti meestel on jätkuvalt kõrge kolesterool ja igal kümnendal madal testosteroon, elustiilist tingitud maksakahjustused ja mitmed muud probleemid, mida saab õigeaegse sekkumisega ennetada.
„Pikema Sõpruse Päeva“ esindaja Taivo Puuorgi sõnul on meeste tervisekontrolli kutsumise kampaania avalikuse ees neljandat aastat. „Oma sõpruskonnas peame seda aga juba seitsmendat aastat,“ märkis ta. „Alguse sai asi proosalisest põhjusest – oleme sõprusringkonnaga jõule ja jaanipäevi koos veetnud ja ei taha ühtegi sõpra kaotada. Ei taha ka, et keegi ei saaks ühisüritusele tulla, kuna tervis pole korras.“
Puuorg kinnitas, et nende sõprusringkonnas on tulemuseks see, et kui küsida kuidas läheb, siis teinekord kui asjad polegi kõige paremas korras, siis ikka räägitakse sellest ka.
Ülemiste keskuse juht Guido Pärnits rõhutas, et mehel on hästi oluline roll peresuhetes. „Pere ilma isata on halb ja mehed peavad seetõttu oma tervist hoidma,“ lausus ta. „Seetõttu püüan ise ka aktiivne olla. Kunagi oli üks kopsuoperatsioon mul – nooruses oleme igasuguseid asju tehtud ja mõnel on pikemad tagajärjed. Seetõttu käin ka tervisekontrollis. See annab kindluse, et mul on kõik korras.“
Suurel osal meestest on terviseprobleemid
SA TÜK Meestekliiniku juht ja meestearst dr Kristjan Pomm nentis, et 80% meestest, kes ise enda tervis valdavalt heaks peavad, on tegelikult sellised terviseprobleemid, mis vajaks elustiilimuutust. „Koostöös “Pikema Sõpruse Päevaga” korraldasid Eesti Haigekassa ja TÜ Kliinikumi meestekliinik 40-49 aastaste meeste seas terviseuuringu, mille raport valmis käesoleva aasta kevadel,“ lausus ta. „Uuringus selgus, et 80% meestest esines vähemalt üks terviserisk, nende seas kõige sagedasemad olid kõrge kolesteroolitase, ülekaal või rasvumine, kõrge vererõhk, madal testosteroonitase ja maksaensüümide kõrgenenud tase. Lisaks terviseriske hindavatele analüüsidele on oluline igal mehel hinnata ka oma tervisekäitumist ning vajadusel teha muutuseid näiteks oma toitumis- ja liikumisharjumustes, aidates kaasa oma tervisevundamendi kindlustamisele.”
Pomm märkis, et heaoluühiskond on ühtpidi positiivne, kuna veedame vaba aega sportides ja hoiame töö ja vaba aega tasakaalus. Samas kasvab kehakaal ja see on üks oluline riskitegur. „Parim tervise nurgakivi on pere ja sõbrad,“ lausus ta. „Tervislikumalt elavad need, kellel on tugevam sotsiaalvõrgustik. Silme ees võiks alati hoida, et tuleb olla oma perele hea isa ja sõpradele hea sõber. See paneb pahede osas olema valvsam.“
Perearst dr Eero Merilind avaldas heameelt selle üle, et Eesti mees on hakanud rohkem arsti juures käima. „Varasematel aegadel oli see väga haruldane, aga nüüd tullakse rohkem, mis siin muidugi salata – eks naine ja sõbrad ajavad,“ nentis ta samas. „Uuringud ütlevad aga, et 26-l protsendil Eesti meestest ei ole ühtegi sõpra, kuidas tema arstile jõuab? Eks tulevad sellega, mis kiusama hakkab – liigesevalud, kaaluteemad, vererõhk. Põhjuseid on seinast seina.“
Ka heal vanaisal peab tervis korras olema
Puuorg tõstis esile, et „Pikema Sõpruse Päeva“ kampaania raames on tervisekontrollis käinud aastate jooksul umbes 10 000 meest. „Sõprade eest-vedu ja algatus on oluline,“ rõhutas ta. „Tagasiside on olnud see, et aitähh selle päeva eest, mu tervis on täitsa tuksis. Mehed tunnistavad, et nad tahaksid olla paremad vanaisad kui nad isad jõudsid olla. Kui küsida, et kuidas tervis selle jaoks vastu peab, siis alles hakatakse mõtlema nende asjade peale.“
Pärnits rõhutas ka tööandja vastutust. „Tööandja peab võtma vastutuse, et terviseprogrammidesse mehi suunata ja ka kinni maksta need,“ ütles ta. „Me käime ettevõtte kulul regulaarsetel põhjalikel uuringutel. See on asi, mis sunnib rohkem minema kui sõber ja mehed tulevad aktiivselt kaasa.“
Puuorg toonitas ka tervisliku töökultuuri olulisust. „Ka meie ettevõttes varem päris lihtsalt tulid ületunnid,“ nentis ta. „Täna naljalt keegi neid väga teha ei taha, sest kõik tahavad jätta lisaks tööle ka aega perekonna jaoks, oma hobide jaoks ja võib olla ka lihtsalt puhkamiseks, mida varem raha nimel kergemini loovutati. Ühiskonna areng paneb ise selle paika.“
Pomm lisas, et iga Eesti mees võiks teha isikliku tervisejälgimise kalendri, et oleks rutiin enda tervist kontrollimas käia.
Noorte teadlikus on kasvanud
Merilind avaldas heameelt selle üle, et noorte teadlikus ja tervislik käitumine on tõusuteel. “Noored on taibukad ja toredad ning on väga erksaid noori, kes teavad palju ja saadavad ka oma isa ja vanaisa arstile,” rääkis ta. “On aga asju mida ühiskond peab reguleerima ja saab reguleerida. Nagu näiteks suitsetamine – uuringud näitavad, et haritumad inimesed suitsetavad vähem. Seega peab riik rohkem haridusse panustama.”
Ka Pomm märkis, et noored on tublid ning näiteks seksuaalkäitumise osas oskavad tänapäeva noored juba paremini riske maandada. “Ka enda suguhaiguste osas kontrollida laskmine on noorte seas levinum kui vanemate seas,” konstateeris ta. “Suur ohumärk on aga noorte ülekaal. Iga neljas 1.-4. klassi õpilane on ülekaalus. Siin on vaja muutus ellu kutsuda.”
Ülemiste keskuse külastaja Kristjani sõnul tuleb end ennekõike palju liigutada. „Me näiteks siin tassisime kõlareid just näiteks,“ ütles ta. „Põhimõtteliselt liigutamine ja tervislik toitumine.“
„Eks see suures plaanis sinna jääb jah,“ nõustus Alex. „Eks ikka see sportimine on tervislik eluviis nagu me teame ja toitumine samamoodi. Mäkis söömine ja rasvaste toitude söömine ei ole eriti tervislik – kolesterool tõuseb ja palju sellist jama. Ei ole vaja.“
stiilinäitaja
15. nov. 2022 15:48