"Maailma parandamisega on üks segane lugu. Suurimad maailmaparandajad on enese meelest olnud Hitler ja Stalin."

Vladislav Koržets, luuletaja ja humorist
Kollektiivse pöördumise eestkõneleja Teele Jõks: Ühe- ja kahelapselised pered jäävad vaeslaste rolli (0)
10. november 2022
Teele Jõks Foto Mats Õun

“Liiga palju lapsi jääb uue laste- ja peretoetuste eelnõu hammasrataste vahele. Kui paljulapselistele peredele nähakse tulevikus ette mitu korda suuremad toetused, siis ühe- ja kahelapselised pered jäävad vaeslaste rolli,“ ütles kollektiivse pöördumise „Õiglase riigi nimel“ esindaja Teele Jõks Riigikogu sotsiaalkomisjoni avalikul istungil, kus räägiti perede toetamise korraldamist moel, mis ei looks laste vahel hüppelisi erinevusi.

Jõksi sõnul on perehüvitiste seaduse muudatused vastuvõetamatud ning ollakse kindlal seisukohal, et seaduseelnõu oma praegusel kujul on Eestile kahjulik. Valitsuse algatatud perehüvitiste seaduse ja perekonnaseaduse muutmise seaduse eelnõu läbis Riigikogu täiskogus esimese lugemise 19. oktoobril. Eelnõu fookus on ühe vanemaga peredel ja lasterikastel peredel ehk peretüüpidel, kus on keskmisest suurem vaesusrisk või kus laste kasvatamisega kaasnevad perele suuremad kulud.

Eelnõu kohaselt on alates tulevast aastast igakuine toetusemäär ühe- ja kahelapseliste perede iga lapse kohta 80 eurot. Kolmelapseliste perede puhul saab see olema 286 eurot kuus lapse kohta. „See on kolme ja poole kordne vahe! Argument et lapsetoetused on tegelikult ühetaolised ja alates kolmest lapsest lisandub lihtsalt lasterikka pere toetus 600 eurot, on ebaveenev ja sisutühi. Pere heaolu ja laste heaolu on tihedalt seotud nii suuremas kui ka väiksemas peres,“ lausus Jõks.

Perede toetamine tuleb korraldada nii, et laste vahel ei teki hüppelisi erinevusi, sest selline erinevus on ebavõrdsust tekitav, ebaõiglane ja diskrimineeriv.

23-aastane mitteõppija ei vääri toetust

Jõks tõi ka esile, et eelnõu järgi jätkub kolme- või enamalapselise pere toetamine kuni laste 24-aastaseks saamiseni, hoolimata lapse/noore tegevusest. Väiksemad pered, milles on sama vanad õppivad noored, riigilt toetust ei saa. „See muudab väiksemate perede noortele hariduse omandamise raskemaks, kahandab nende konkurentsivõimet ja tekitab õppivate noorte vahel majanduslikku ebavõrdsust. Kuidagi ei ole põhjendatud pere toetamise jätkamine, kui noor õppima ei asu,“ järeldas ta.

Eelnõu kohaselt asutakse indekseerima ainult suurematele peredele mõeldud toetusi. Toetusi tuleb indekseerida ühtviisi kõikidele peredele. Ainult osa perede toetuste indekseerimine on ebavõrdsust tekitav, ebaõiglane ja diskrimineeriv, öeldakse pöördumises.

Eelnõus on mitmeid komponente, mis suurendavad ebavõrdsust väiksemate ja suuremate perede vahel, aga ka suuremate perede endi seas. „Selline ebavõrdsust külvav ühiskonda lõhestav eelnõu on Eestile kahjulik ja on sellisel kujul vastuvõtmatu,“ rõhutas Jõks.

100 eurot igale lapsele

Eesti lasterikaste perede president Aage Õunap aga toetas arutatavat eelnõud, sest suurpered vajavad riigilt erilist hoolt ja toetust. Alates kolmandast lapsest perede olukord muutub raskemaks ning kulud suurenevad. „Lasterikka pere toetuste loomisest on see meede aidanud paljusid peresid ning on loomulik, et praeguses raskes olukorras vajavad nad erilist tuge. Toetust tuleb edaspidi mitte aeg-ajalt tõsta, vaid see peab olema indekseeritud,“ pakkus ta.

Samas toetas lasterikaste perede esindaja ettepanekut, et lastetoetus peab olema iga lapse puhul 100 eurot kuus, sõltumata sellest, mitmes laps on ta peres.

Koalitsioonilepe versus põhiseadus

Lastekaitse liidu esindaja Helika Saar ütles, et käesolev eelnõu riivab ühiskondlikku õiglustunnet, ei ole kooskõlas võrdsusõigusega, proportsionaalne, ega taga Eestis iga lapse võrdset kohtlemist. Eelnõu ei ole teadus- ega tõenduspõhine.

Vastavalt ÜRO lapse õiguste konventsioonile on erinevustest hoolimata laste õigused ühesugused ja igal lapsel on õigus mitmekülgsele arengule ja heaolule. Kõigil lastel on õigus võrdsele kohtlemisele. Ei ole õige eelistada ühte gruppi teisele. „Iga lapse kohta peab olema toetus 100 eurot kuus, hoolimata sellest, kas on tegemist esimese, teise või kolmanda lapsega.“

Lastekaitse Liidul tekib küsimus, kuidas on võimalik, et hoolimata laiaulatuslikust ühiskondlikust kriitikast eelnõust tuleneva ebavõrdse kohtlemise osas ning kaasatud organisatsioonide vastuseisust ja ettepanekutest, samuti korduvast osundusest kaasata eelnõu puhul rahvastikuteadlasi ja demograafe ning Eestis kehtivast põhiseadusest ja ÜRO lapse õiguste konventsioonist, on eelnõu ikkagi läbinud oma praeguses versioonis Riigikogus esimese lugemise. „Käesolev eelnõu lähtub valitsuse koalitsioonilepingus kokkulepitust. Koalitsioonileping ei saa olla ülimuslikum põhiseaduse mõttest,“ rõhutas Saar.

Menetletava eelnõu kohaselt suureneb alates 1. jaanuarist esimese ja teise lapse toetus 80 euroni kuus (praegu 60 eurot), üksikvanema lapse toetus suureneb 80 euroni kuus (praegu 19.18 eurot). Samuti suureneb lasterikka pere toetus kolme kuni kuue lapse puhul 600 euroni kuus (praegu 300 eurot) ning seitsme ja enama lapse puhul 800 euroni kuus (praegu 400 eurot).

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.