"Maailma parandamisega on üks segane lugu. Suurimad maailmaparandajad on enese meelest olnud Hitler ja Stalin."

Vladislav Koržets, luuletaja ja humorist
lõimumine OSCE ülemvolinik: vastuolulisi mälestusmärke ei pea hävitama, pigem säilitada neid ajaloost õppimiseks (1)
10. november 2022
Kairat Abdrakhmanov Foto Scanpix

„Poliitilistel põhjustel võib kaaluda ka vähemuskeelsete meediakanalite sulgemist. Sellisel juhul peab aga võimaldama omakeelsele sisule ligi pääsemist,“ ütles OSCE rahvusvähemuste ülemvolinik Kairat Abdrakhmanov.Vähemuskeelset haridust ei tohiks lämmatada. Toonitan eriti soovitust mitte keelata vähemuskeelte kasutamist avalikus ruumis.“

Kultuurikatlas toimunud rahvusvahelisel lõimumiskonverentsil räägiti vähemusrühmade ühiskonda integreerimise olulisusest. Seda nii riigi julgeoleku kui ka ülejäänud maailma stabiilsuse säilitamise seisukohast.

Konverentsi peaesineja ja OSCE rahvusvähemuste ülemvoliniku Kairat Abdrakhmanovi sõnul seisame praegustel aegadel silmitsi suurte väljakutsetega. Seepärast jagas spetsialist Eestile ka soovitusi, kuidas jõuda edukamalt mitmekesise ja integreeritud ühiskonnani.

„Veebruarist alates hakkasin liikmesriikidele rõhutama, kuidas praeguses sõjakonfliktis on eriti oluline, et vähemusi ei hakataks senisest veelgi enam marginaliseerima,“ rääkis Abdrakhmanov. Tema sõnul on just kaasamine ja mitmekesisuse austamine tõhus vahend, et ennetada konflikti. Suuri probleeme tekitab aga suutmatus hallata ühiskonna mitmekesisust ja vähemuste õigusi. Olgu need siis traditsioonilised vähemused või uued sisserändajad.

„Vähemuskeelset haridust ei tohiks lämmatada. Toonitan eriti soovitust mitte keelata vähemuskeelte kasutamist avalikus ruumis. Selle asemel tuleks edendada mitmekeelse ruumi arenemist ja teha riigikeele õppimine kõigile hästi kättesaadavaks.“

Murelikud vähemused Eestis

OSCE rahvusvähemuste ülemvolinik leidis, et poliitilises ohuolukorras saab teatud tingimustel arusaadavaks vähemuskeelsete meediakanalite sulgemine. Küll aga peaks sellisel juhul võimaldama ligipääsu omakeelsele sisule mujal. Ka vastuolulisi mälestusmärke ei peaks Kairat Abdrakhmanovi hinnangul hävitama.

„Me peaksime kasutama nende mälestust hoopis selleks, et ajaloost õppida,“ leidis Abdrakhmanov.

Ülemvoliniku sõnul on just haridus üks neist võtmekohtadest, kuidas rahvusvähemuste lõimumist edukalt läbi viia. Tema sõnul on Eestil mitmekeelse hariduse osas palju kogemusi, mida OSCE rahvusvähemuste büroo ka teiste riikide inspiratsiooniallikana näeb.

„Eesti pikaajaline kogemus integratsioonis on omandatud meie organisatsiooni tegevusega samal ajal. Nüüdseks oleme andnud oma panust lõimumise edendamiseks juba kolmkümmend aastat.“

Samas tunnistas OSCE ülemvolinik, et viimastel aegadel on tema poole pöördutud ka muredega.

„Olen külastanud Eesti haridusasutusi, suhelnud õpetajate ja õpilastega selles osas, mis puudutab vähemusrahvuste lõimumist siinsesse ühiskonda. Samuti nende olude parandamist. Välisriikide kodanikud on avaldanud muret, kas nende elamislubasid ikka pikendatakse. Olukord on keeruline, aga säilitada tuleb tasakaalukat meelt.“

Muljetavaldav abi sõjapagulastele

Samas avaldas OSCE rahvusvähemuste ülemvolinik ka vaimustust selle üle, kui vägevat abi on eestlased osutanud Ukrainast pärit sõjapagulastele.

„On muljetavaldav, kuidas siinses regioonis leitakse alles hiljuti saabunud muukeelsetele lastele võimalused koolis käia ja õpetajaid leida,“ kiitis Abdrakhmanov eestlaste kiiret ja paindlikku tegevust.

OSCE rahvusvähemuste ülemvolinik toonitas veel, et lõimumine on ebamugav just neile, kes on huvitatud eeskätt ühe identiteedi edendamisest. Selline püüdlus pole Abdrakhmanovi sõnul mitte ainult ebasoovitav, vaid ka ebareaalne.

„Me ei ela enam kihilises tordis, kus rühmad on eraldi ja üksteise otsa laotud,“ rääkis ülemvolinik. „Elame hoopis marmorkoogis, kus erinevad taignad on kokku puutunud ja ühte sulanud. See tekitab vajaduse keskenduda ühiskonna lõimumisele, aga mitte ühiskondade lõimumisele.“

Abdrakhmanovi hinnangul aitab just hästi lõimunud ühiskond jõuda stabiilsuse ja rahuni. Probleemid vähemusrühmade integreerimisega hakkavad aga avalduma sotsiaalsete probleemide ja konfliktide näol. Võtmesõnaks on ülemvoliniku sõnul kaasav poliitika.

„Kaasav poliitika, mida ka OSCE büroo edendab, töötab tasakaalu saavutamise vajadusest lähtudes,“ rääkis ta. „Rahvusvähemustele tuleb säilitada õigused identiteedile, huvidele ja püüdlustele.“

Kommentaarid (1)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

Ripp
5. dets. 2022 10:38
Kas need murelikud vähemused on venelased?

Seotud artiklid