„Üheteistaastaste hulgas on nikotiinitoodete proovijatest 70% alustanud just e-sigaretist,“ rääkis Tervise Arengu Instituudi vanemspetsialist Anna-Liis Veerpalu kokku kutsutud ümarlaual. Kohtumisel arutati, kuidas alternatiivsete nikotiinitoodete populaarsust noorte hulgas vähendada.

Tervise Arengu Instituudi andmetel suitsetatakse klassikalisis sigarette aasta-aastalt üha vähem. Samal ajal tõuseb aga kõikvõimalike alternatiivsete tubakatoodete, rahvakeeli veipimise, mokatubaka ja muu sellise tarbimine. Eriti murettekitavalt annab see tendents tunda laste ja noorsoo harjumuste kujunemises.

Kui sigarette proovivate noorte hulk on viimase kümne aasta jooksul pidevalt langenud, siis alternatiivsed nikotiinitooted muutuvad samal ajal üha populaarsemaks. Seega – noored ei suitseta enam nii palju. Seda enam aga „veibitakse“, nagu populaarseks muutunud sõltuvustegevust isekeskis nimetatakse.

„Üheteistaastaste hulgas on nikotiinitoodete proovijatest 70% alustanud just e-sigaretist,“ rääkis TAI vanemspetsialist Anna-Liis Veerpalu. „Meie uuringud näitavad, et mida noorem on laps, seda tõenäolisemalt alustab ta oma nikotiinisõltuvust „veipimisega“.“

Paraku ei tähenda see Veerpalu sõnul sugugi, et suitsetamise alternatiivtegevusega asi piirdubki. Niimoodi on sellele turule suunatud toodete valmistajad vähemalt seni väitnud. Paraku näitavad  värskeimad andmed hoopis, et noored vanuserühmas 14-18 tarvitavad sageli erinevaid nikotiinitooteid paralleelselt. Levinuimaks on just e-sigarettide ja klassikalise tubaka samaaegne kasutamine. Mõnikord lisandub loetelule kolmanda kasutatava nikotiinitootena veel ka näiteks huuletubakas.

„Oleme saanud kinnitust sellele, et ei jääda ainult „veipimise“ peale,“ nentis Veerpalu.  „On tõenäoline, et paralleelselt tarvitatakse ka muid tooteid. Sealhulgas tavalisi sigarette.“

Lastevanemate ja koolide surve

Talliinna 21. kooli direktori Meelis Kondi sõnul polevat nende õppeasutuse territooriumil „veipimine“ suuremaks probleemiks. Küll aga on talle teada selliste toodete üldine populaarsus noorte hulgas.

„Kõik ühiskondlikud mured peegelduvad ka kooli,“ nentis koolijuht. „Õppeasutustes on noorte suitsetamistegevusi ehk vähemgi näha. Meil on ikkagi reeglid paigas. Pigem näeb seda tänavatel ja muus elus. Võiks öelda, et varasemas sotsiaalpoliitikas tehtud vead kannavad nüüd vilju.“

Ka teised koolijuhid möönavad, et veipimist kui sellist pole nende asutustes väga palju näha. Selliste toodete kasutamine on õppeasutuste territooriumitel ju rangelt keelatud. Ometi on koolijuhid nikotiinitoodete populaarsusest teadlikud.

„Selliseid tegevusi harrastatakse enamasti ilmselt koolivälisel ajal. Ehk ka koduteel,“ lausus Pelgulinna gümnaasiumi direktor Tõnu Piibur. Koolijuht Meelis Kondi sõnul saaks olukorda parandada eeskätt sellega, kui probleemsete toodete kättesaadavust piirata. „Asi ei tohiks igas vanuses ja kellaajal kättesaadav olla,“ leidis koolijuht. „Sinna kõrvale tuleb muidugi tegeleda ka kasvatusega ja tervislike harjumuste kujundamisega.“

Tervise- ja tööministri Peep Petersoni sõnul tuleb nii lastevanemate kui koolijuhtide poolt pidevalt survet, et alternatiivsete nikotiinitoodete epideemiaga midagi ette võetaks. Seetõttu kutsus sotsiaalministeerium kokku ümarlaua, kus erinevate spetsialistidega teema tõstatati. Oma sisendit andsid teiste seas Tervise Arengu Instituut, Eesti Õpilasesinduste Liit ja Eesti Koolijuhtide Ühendus.

Nikotiinitootjate paradiis

Uute nikotiinitoodete suur populaarsus on ministri hinnangul ühiskonnale tõsiseks probleemiks. Ka kokku kutsutud ümarlaua peamiseks eesmärgiks oli lahenduste leidmine sellele, kuidas alternatiivsete nikotiinitoodete kättesaadavust raskendada ja nende üldist populaarsust kahandada.

„Statistika näitab, et eesti on kujunenud selliste toodete turundajatele ja müüjatele paradiisiks,“ rääkis Peterson. „Siitkaudu legaliseeritakse oma tooteid, siitkaudu veetakse neid edasi. Peab tunnistama, et paistame Euroopas selle poolest lausa silma.“

Ministri sõnul on alternatiivsete nikotiiniinitoodete tarbimine seetõttu nii käest ära läinud, et alguses tuldi turule müügiargumentidega, nagu oleks tegemist tervislikuma alternatiiviga tavalisele suitsetamisele.

„Täna me paraku näeme, et üha nooremad alustavad oma nikotiinisõltuvust just e-sigarettidest,“ nentis Peterson. Ka pidev nikotiinitarbimine kui selline teeb noortele kahju, mõjutades muu hulgas aju arengut. Paraku saavad alaealised neid tooteid internetikauplustest vabalt tellida. Lisaks on olemas ka diilerid ja vahendajad, kes ihaldatud tooted noortele kätte toimetavad. Mõnikord on sellisteks „vahendajateks“ koguni lapsevanemad ise.

Ennetustegevuse tähtsus

„Lapsi ei tohiks süüdistada ega pidada oma sõltuvuse põhjuseks,“ tõdes tervise- ja tööminister. „Need on ikkagi täiskasvanud, kes probleemi allikaks olevat kaupa toodavad, müüvad ja turundavad. Just täiskasvanud propageerivad lastele endi mürgitamist.“

Ka Tervise Arengu Instituudi vanemspetsialisti Anna-Liis Veerpalu sõnul pole õige lapsi süüdistada. „Oluline on selliste harjumuste kujunemist ennetada,“ ütles ta. „Praegu me teame, et nikotiinitooteid hakkavad meie lapsed proovima keskmiselt 12 aastaselt. Seega võiks juba mõned aastad enne seda lastega alternatiivsete nikotiinitoodete ohtudest rääkida.“

Tervise- ja tööministri Peep Petersoni sõnul sõelutakse küsimust arutanud ümarlaual tehtud ettepanekud kõigepealt läbi. Seejärel hakatakse edasisi samme planeerima, et alternatiivsete nikotiinitoodete kättesaadavust lastele ja noortele uute regulatsioonidega paremini piirata.

„Võib olla peame näiteks tõstma nende toodete aktsiise,“ heitis minister ühe mõttena õhku. Samas ei saavat midagi kindlat enne ümarlaual laekunud ettepanekute analüüsimist öelda.