"Maailma parandamisega on üks segane lugu. Suurimad maailmaparandajad on enese meelest olnud Hitler ja Stalin."

Vladislav Koržets, luuletaja ja humorist
Valitsus kiitis heaks punamonumentide ajastu lõpetava eelnõu (1)
10. november 2022
Justiitsminister Lea Danilson-Järg Foto Scanpix

Valitsus kiitis neljapäeval heaks ehitusseadustiku muudatused, mille eesmärk on lõpetada punamonumentide ajastu Eesti avalikus ruumis.

Eelnõuga kehtestatakse nõue, et hoone avalikult nähtav osa, samuti avalikult eksponeeritud monument, skulptuur, ausammas või muu taoline rajatis, ei tohi olla vaenu õhutav ega toetada või õigustada okupatsioonirežiimi, agressiooniakti, genotsiidi, inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteo toimepanemist.

“Eelnõu pakub kohalikele omavalitsustele kaua igatsetud selgesõnalist tuge punavõimu ülistavate monumentide ja sümboolika eemaldamiseks. Konkreetset õigusnormi, millele tavaolukorras tugineda, seni ehitusseadustikus kahjuks polnud. Eelnõu loob tervikliku õigusraamistiku, sätestades nii selle, millised ehitised on keelatud, kui ka järelevalve ning vaidluste lahendamise korralduse,” rääkis justiitsminister Lea Danilson-Järg.

Arvesse võetakse julgeoleku aspekte

Kui omavalitsus jääb enda territooriumil uute nõuete jõustamisega hätta või ei astu vajalikke samme, saab sekkuda justiitsministeerium, määrates sunniraha või asudes teatud juhtudel vajadusel ise monumenti eemaldama. Vaidluste lahendamiseks näeb eelnõu ette valitsuskomisjoni, kes annab hinnangu, kas hoone või rajatis vastab nõuetele. Komisjoni ülesanded, töökorra ja koosseisu otsustab valitsus, kuid kindlasti peab sinna kuuluma muinsuskaitseameti esindaja.

“Monumentide või ehitiste küljes oleva sümboolika nõuetele vastavuse hindamiseks ei ole võimalik seada täiesti objektiivseid kriteeriume. Vaidluste lahendamisel on seega oluline tagada kaalutlusruum, et saaks arvesse võtta ka julgeoleku aspekte ning ühiskondlikku tunnetust. Valitsuskomisjon hindab iga objekti sisuliselt ja eraldiseisvalt,” kinnitas Danilson-Järg.

Muinsuskaitse alla olevatele ehitistele ja monumentidele rakenduvad ka edaspidi muinsuskaitse seaduses ette nähtud nõuded.

“Kaitse all olevate kultuuriväärtuste kadumist karta pole. Kuni objekt on kaitse all, seda lammutada või ümber ehitada ei või, vastasel korral ähvardab kriminaalkaristus. Muinsuskaitse all olevate objektide uute nõuetega kooskõlla viimiseks vajalike tööde teostamiseks tuleb esmalt hankida muinsuskaitseametilt luba. Kui ametiga ühist keelt ei leita, annab siduva hinnangu loodav valitsuskomisjon,” selgitas justiitsminister.

Eelnõuga nähakse ette, et ehitised tuleb nõuetega kooskõlla viia kolme kuu jooksul muudatuste jõustumisest. “Tähtaeg on suhteliselt lühike, sest punamonumentide eemaldamise vajadus on pikalt jutuks olnud, ega tule ilmselt kellelegi üllatusena. Mitmed omavalitsused on juba jõudnud osa nõukogude monumente enda territooriumilt eemaldada. Suur eeltöö on tehtud ka riigikantselei juures tegutseva nn punamonumentide töögrupi poolt – olukord on kaardistatud ning toetatakse omavalitsusi ausammaste eemaldamisel. Nüüd on aeg see töö kiiresti lõpule viia,” rõhutas justiitsminister.

Kultuuriministeerium seisab kultuuripärandi eest

Kultuuriminister Piret Hartmani ütles, et ministeerium seisab Eesti kultuuripärandi eest ning kompromissi otsimine justiitsministriga võttis oma aja. “Mul on hea meel, et jõudsime lahenduseni, mis kaasab mälestiste puhul kogu protsessis eelnevast selgemalt Muinsuskaitseameti ekspertteadmise ning annab ametile selgema otsustusõiguse,” lausus ta. “Tunnustan loomeliite, kes on selles küsimuses oma seisukoha esitanud. Olen loomeliitude esindajatega igati nõus, et olulise kultuurilise väärtusega objektide puhul on vajalik sisuline ja professionaalne analüüs. Valitsuse heaks kiidetud eelnõu näeb ette, et objektide hindamiseks, mis tekitavad vaidlusi või mille puhul soovitakse ka kolmandat arvamust, moodustatakse valitsuskomisjon.”

Hartmani sõnul on komisjoni ülesanne arvestada erinevaid aspekte ning esitada täiendav arvamus. “Sinna peab kindlasti kuuluma Muinsuskaitseameti esindaja, kuid võimalik on liikmeteks nimetada ka teisi eksperte. On oluline, et komisjoni antav hinnang oleks võimalikult mitmetahuline. Komisjoni seisukoht ei ole Muinsuskaitseametile kohustuslik, kuid on täiendavaks sisendiks,” rääkis ta.

Ministri sõnul tuleb vaenu õhutavad punamonumendid avalikust ruumist eemaldada. “Olen monumente puudutavas diskussioonis pidevalt rõhutanud – oluline on anda rohkem sõnaõigust ekspertidele, et vältida poliitiliselt laetud otsuste vastuvõtmist. Peame eristama sõda õhutavaid või romantiseerivaid monumente sümbolitest või hoonetest, mis on ekspertide hinnangul olulise ajaloolise või kultuurilise väärtusega,” rääkis ta.

Kommentaarid (1)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

Tõdemus
10. nov. 2022 11:35
Pildi põhjal otsustades on tegemist pigem Ukraina mitte meie valitsuse pressikonverentsiga, või siis eelistab viimane tähelepanu kõrvalejuhtimiseks tegeleda nüüd hoopis rohkem Ukraina mitte meie oma inimeste ja valijate üha kiirenevas tempos kasvavate probleemidega, suutmata ja oskamata neid tegelikult lahendada.