"Iga piirkiirusele lisatud kilomeeter suurendab tõenäosust sattuda õnnetusse ning raskendab võimalikke vigastusi."

Hannes Kullamäe, Politsei liiklusjärelevalve keskuse juht
Tallinna rahvaarv on selle aastaga kasvanud 12 626 inimese võrra, Kesklinna 4000 uut elanikku elavad Tallinki laeval ja hotellides (4)
11. november 2022
Foto Ilja Matusihis

“Hüppeline rahvaarvu kasv avaldab mõju linna poolt pakutavatele teenustele,” ütles Tallinna uussisserändajate kohanemise toetamise osakonna juhataja Kaisa Üprus-Tali. “Tallinn on kõige sellega siiski hästi hakkama saanud.”

Tallinna rahvaarv on aasta algusest kasvanud 12 626 inimese võrra. Kõik linnaosad on saanud inimesi juurde. Suurim rahvaarvu kasv on aset leidnud Kesklinnas (3936 inimest), Mustamäel (2053 inimest) ja Põhja-Tallinnas (1960 inimest). Väikseima rahvaarvu kasvuga on Nõmme (194 inimest). 1. novembri seisuga elab Tallinnas rahvastikuregistri andmetel kokku 457 631 inimest.

Pilt: Tallinna linnavalitsus

Seda kui suure osa sisserändajatest just ukrainlased moodustavad, ei soovitanud Tallinna perekonnaseisuameti juhataja asetäitja Kristi Kail spekuleerida. „Ma ütlen nii, et sõjale ju eelnes COVID-i kriis ja see mõjutas samamoodi inimeste liikumist,“ märkis ta. „Paljud välismaalased läksid oma riikidesse tagasi. Ühiskond ise reguleerib seda. Ütleme nii, et praegusel hetkel me teame tõesti, et seda on mõjutanud ukrainlased. Aga piirid läksid lahti ja tegelikult inimesed täpselt samamoodi aktiveerusid peale COVID-i kriisi.“

Kaili sõnul ei ole Ukrainast pärit põgenike puhul päris õige kasutada väljendit „sissekirjutus“. „On kas elukoha andmete registreerimine täisaadressiga või siis neid registreeritakse linnaosa täpsusega,“ selgitas ta. „Ehk kui nad on linnaosas ajutisel majutusel, siis on nad linnaosa täpsusega Eesti registris.“

Kesklinna 4000 uut elanikku elavad Tallinki laeval ja hotellides

Sama kinnitas ka Tallinna uussisserändajate kohanemise toetamise osakonna juhataja Kaisa Üprus-Tali ning siit selgub ka miks Kesklinnas on rahva arv võrreldes teiste linnaosadega olulisel määral rohkem kasvanud – tegu on ukrainlastega, kes elavad Tallinki laeval Isabelle ja hotellides. „Samas see ei tähenda, et kui kusagilt inimesed välja kolitakse, et nad peavad siis elukoha registreeringus näiteks Kesklinna vahetama Nõmme vastu,“ märkis ta. „Seda otsest nõuet ei ole, sest nad on ikka Tallinna inimesed. Neil on rahvusvaheline kaitse ja neil on õigus igasugustele teenustele ja ongi jätkuvalt siia linna sisse kirjutatud. Kui nad näiteks Tartusse kolivad, siis nad kirjutavad end Tartusse sisse ja neist saavad Tartu inimesed nii nagu meie kõigi puhul.“

Hüppeline rahvaarvu kasv avaldab Üprus-Tali sõnul otseloomulikult mõju linna poolt pakutavatele teenustele. „See hakkab tegelikult pihta juba sealt, et kuhu me paigutame inimesed, kuidas nad süüa saavad, kuidas nad juua saavad jne. See on see koht, kus kogukond ja ühiskond omavahel hakkavad tegelikult koostööd tegema ja me kõik teame, et vabatahtlikud olid tohutuks abiks.“

Ka Tallinna linn on Üprus-Tali hinnangul reageerinud kiirelt ja efektiivselt. „Tallinna linn tegutses väga kiirelt ja tegelikult tegutsesid kõik instantsid väga kiirelt kuni Euroopa Liiduni välja, kust ajutise kaitse direktiiv tuli,“ ütles ta. „Kui inimene saab rahvusvahelise kaitse ja ajutine kaitse on üks selle vorm, siis see omakorda tähendab seda, et inimesel tekivad kõik põhimõtteliselt samad õigused ja kohustused, mis meil teiega.“

Kohalike omavalitsuste teenuseid vajavate inimeste hulk on hüppeliselt suurenenud

See omakorda tähendab Üprus-Tali sõnul seda, et suureneb järsult inimeste hulk, kes vajavad kohalike omavalitsuste poolt teenuseid. „Me räägime lasteaiakohtadest ja erinevatest teenustest, siin segunevad tegelikult riigiteenused ja kohaliku omavalitsuse osa,“ rääkis ta. „Inimesed peaksid osalema keeleõppes, kohanemisprogrammis, töötukassas. Neil tekib õigus toimetulekutoetusele ja kõikidele teistele kohaliku omavalitsuse poolt pakutavatele teenustele.“

Üprus-Tali nentis, et kui läbi aastate on kogu aeg arvestatud rändega ja kui palju lapsi kooliealiseks sellel aastal või tollel aastal saab, siis nüüd see lendas kõik nii-öelda puu taha. „Ja see tähendab omakorda seda, et ühtäkki on meil oluliselt rohkem lapsi ja oluliselt rohkem täiskasvanuid, keda on vaja toetada sotsiaalnõustamisega, toimetulekutoetusega ja kõikide muude selliste asjadega, kui me tegelikult olime planeerinud. Inimesi ja ressursse on selle võrra nüüd vähem.“

Tallinn on Üprus-Tali hinnangul kõige sellega siiski väga hästi hakkama saanud. „Tallinna linn tegelikult hakkas väga hästi toime tulema juba märtsi algusest, kui avati vastuvõtukeskus,“ lausus ta. „Seal hakati inimesi registreerima juba enne kui ajutise kaitse direktiiv oli jõustatud. See oli oluline selleks, et siin oli inimestel ju kohe vaja lasteaiakohta, koolikohta, isikukoodi jne. Ehk siis alustati selle registreerimisega.“

Märtsi lõpust tegutseb uussisserändajate kohanemise toetamise osakond

Ka uussisserändajate kohanemise toetamise osakond, mida Üprus-Tali juhib, sai märtsis loodud ja on tema sõnul hea näide kiirest reageerimisest. „Me proovime nõustada, aidata kohaneda, selgitame siia saabunud inimestele kuhu nad peaks minema, mida tegema, miks ja kuidas mingid asjad Eestis toimivad,“ loetles ta. „Meil on ka õigus tegeleda toimetulekutoetusega, tugiisikuteenuse määramisega ja lastekaitse küsimustega. Meie küll peamiselt tegeleme nende küsimustega, mis puudutavad ajutisel majutusel olevaid inimesi. Kui nad korterid leiavad, siis nad liiguvad juba oma linnaosavalitsuse alla. Aga see on üks osa sellest toimetulemisest, et väga kiiresti loodi eraldi osakond, mille tööks ongi selliste esmaselt saabujate suunamine, toetamine ja igakülgne aitamine. Saame ka koostööd teha oma kolleegidega linnaosadest, sotsiaalkindlustusametiga ja Politsei- ja Piirivalveametiga, ühesõnaga kellega vaja.“

Laste õigused tulevad ennekõike

Üprus-Tali sõnul saavad toimetulekutoetust Eestis seaduslikele alustel viibivad alalised elanikud täpselt ühtedel alustel ja kohalikud oma toetustest ilma ei jää. „Lasteaia- ja koolikohaga on ju ka seesama lugu – meil on lapsed kohustatud seaduse järgi käima koolis vanuses 7 kuni 17 või kuni üheksanda klassi lõpetamiseni,“ lausus ta. „Me ei saa jätta lapsi ukse taha ja küsimus ei ole Tallinnas või selles, et kedagi koheldakse paremini või halvemini. Küsimus on selles, et me räägime lastest. Igasugused laste õiguste konventsioonid ütlevad, ja õigesti ütlevad, et laste õigused tulevad ennekõike.“

Siinkohal ebaõiglust otsida oleks Üprus-Tali hinnangul kohatu. „Me ei räägi Ukraina lastest, Eesti lastest, Süüria lastest või Läti lastest, vaid lapse õigus on lapse õigus,“ rõhutas ta. „Lapse õigus on käia koolis ka siis, kui näiteks vanemad alles taotlevad rahvusvahelist kaitset. Sest haridus on see, mis on lapse huvides saada.“

Kommentaarid (4)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

aeg on teine
14. nov. 2022 05:00
pole mõtet sõjapõgenike üle nalja heita, Eestis on püütud neile tööd leida aga Rootsis oli eestlastel omalajal ikka jama - tööd ei antud ja peeti laagritena , Soome andis pääsenud üle Venele ja ei lasknud ka minema putkata, Saksamaal peeti liitlaste laagrites .... Eesti on ikka väga abivalmis olnud. Peale seda 1940.a. või Pätsi kultust, varem. Hoopis hullem oli selle idaeide käratsemine nende usuhullude vedamine Euroopasse ja see oli temal ja veel osal sealsetel küll Vene soovi täitmine nagu endale pensionisamba ehitamine Vene karuga, gaasitrasside jms.
Valikuline abi
14. nov. 2022 17:45
Peab ütlema, et eestlased on oma abivalmiduses ainult ülimalt rassistlikud, kui oli alles kohutav kisa paarikümnele kollaborandist afgaanilegi varjupaigaõiguse andmise ümber, kelle elu kodumaale jäämise korral ka tõesti ohus oleks olnud. Samuti ei ole meil tahetud midagi eriti kuulda ka Aafrikast ja mujalt aasiast saabunud sõjapõgenikest, kellest vaid näpuotsatäiel on õnnestunud seni siin varjupaika leida. Aga omaaegsetele SS idaleegionide relvavendade järeltulijatele on muidugi nüüd kõik uksed pärani valla. Millest muust, kui eestlaste üheselt tõlgendatavast ülimalt rassistlikust meele- ja mõttelaadist nii ühiskondlikul kui riiklikul tasandil selline erinev suhtumine veel rääkima peaks?
Arvamus
11. nov. 2022 19:42
Vahepeal juba kaduma kippunud väljavaade, et Tallinnast lõpuks siiski üks kena slaavi linn saab on tänu meie tublide riigiemade ja -isade ontlikule tegevusele jälle uut elujõudu saanud ning kiirete sammudega oma teostumisele lähenemas. Slava slavini!
vaatleja
11. nov. 2022 16:16
Põhilisteks uuselanikeks on Donbassi venelased. Venemaa sotsiaalkoormuse vähendamiseks suunatakse nad Läände.