"Iga piirkiirusele lisatud kilomeeter suurendab tõenäosust sattuda õnnetusse ning raskendab võimalikke vigastusi."

Hannes Kullamäe, Politsei liiklusjärelevalve keskuse juht
videolugu Kolmikute isa teab, mida tähendab kolme titega üksi kodus olla (0)
13. november 2022

„Pidin hommikust õhtuni lapsi hoidma, naisel olid pikad tööpäevad,“ meenutas Madis Ojaliiv aega, kui pidi kolme beebieas tütart üksinda kantseldama. „Kuidagi sain ikkagi hakkama. Nüüd on nii, et kui titt kätte antakse, siis ei teagi enam, mida temaga teha.“

Pereisa Madist on lastega heldelt õnnistatud. Algul kavatsesid tema ja ta kaasa piirduda vaid ühe järeltulijaga, aga paraku olid loodusel teised plaanid. Hetkel juba kuueteistaastaseid tütreid kasvatava mehe sõnul talle kolmikute beebiea möödumise järel mingeid väga raskeid momente ei meenugi.

„Kõige keerukam oli ikka siis, kui neil veel jalgu all ja sõnu suus polnud,“ meenutas Madis elu peale kolmikute sündi. „Kui liikumine selgeks sai ja ennast väljendama õpiti, siis mingeid suuri probleeme enam polnud.“

Madise abikaasa sellega päriselt ei nõustu. Küll aga on ka temal kõige eredamalt meeles just beebide sündimise järgne trall ja torm.

„Mul ei lähe kunagi meelest kolm kõige hullemat etappi, mis nende kasvamise käigus ette tulid,“ rääkis kolmikute ema. „Esimesena gaasivalud. See oli päris alguses, Madis käis siis alles tööl. Mina olin üksinda kodus, nii et üks titt ühel, teine teisel õlal. Kolmandat hoidsin aga jalgade vahel. Ei saanudki muud teha, kui end lakkamatult kiigutada, et pisikesi rahustada. Aga ikkagi nutsid nad kogu aja.“

Teine õudne aeg oli ema sõnul siis, kui kolmikud hakkasid end iseseisvalt asjade najale püsti ajama. Paraku ei osanud nad lahti lasta ega tagasi maha kükitada.

„Võttis täpselt kaks kuud, kuni nad selle selgeks said,“ vangutas naine pead. „Kogu selle aja ei jõudnud ma õieti pesemagi. Ikka karjus keegi parajasti ja oli vaja üht või teist jälle maha aidata.“

Kolmandana meenuvad kolmikute emale lastega õueskäigud.

„Pidin neid üksteise järel riidesse panema,“ selgitas ta. „Siis aga, kui viimasele lõpuks asjad selga sai, oli esimene end juba alasti kiskunud ja riided rõdurinnatiselt alla visanud.“

Peale toonastesse mälestustesse laskumist tõdes kolmikute ema, et peale nende ealiste iseärasuste möödumist on olnud tunduvalt rahulikum.

Suhtlemine kõige alus

Pereisa Madise kohta tähendas abikaasa, et kuigi seljataga on juba kakskümmend aastat abielu, siis ei taha mehest endiselt lahti lasta. „Hoian teda ilusti enda juures,“ naeris naine. Abikaasa vigade kohalt on tema suu aga lukus. „Sellest me ei räägi,“ vangutas perenaine pead. „Meil on selline kokkulepe, et kui kellegagi on mingisugune probleem, siis räägime selle ühe korra põhjalikult läbi. Rohkem seda teemat ei tõstatata. See kehtib nii laste kui Madise kohta.“

Harmoonia ja rahu säilib paljulapselise pere vanemate vahel eeskätt seetõttu, et ollakse omavahel palju koos ning saadakse samal ajal ka hästi läbi.

„Ju me siis sobime hästi,“ võttis Madis pereõnne lihtsa saladuse ühe lausega kokku. „Oleme koos nii tööl kui puhkehetkedel. Tore on. Saime vist seepärast ka pandeemiaga paremini toime, et olime juba harjunud omavahel palju koos olema. Mõnedel ikka tuli tülisid ja koguni lahkuminekuid ette.“

Kui tütred olid veel väikesed, siis pidi üks vanematest ikkagi koju titevalvesse jääma. Madise sõnul kippus naine kiiresti tööle, nii et esimest korda jäi ta kolmikutega omavahele juba siis, kui need olid alles nelja kuused.

„Pidin hommikust õhtuni lapsi hoidma, naisel olid pikad tööpäevad,“ meenutas Madis. „Kuidagi sain ikkagi hakkama, kuigi väga kiiresti läksid omandatud kogemused uuesti meelest. Nüüd on nii, et kui titt kätte antakse, siis ei teagi kohe, mida temaga peale hakata.“

Tütarde krutskid vanemate sõnul eriliseks probleemiks ei ole.

„Eks nad ikka kombivad piire,“ ütles kolmikute ema. „Aga me oleme nii palju rääkinud, et usaldust on väga lihtne kaotada. Selle tagasi saamine on juba tunduvalt keerulisem. Ju nad ei taha siis riskida. Eks neil on igasugused meeletuid ideid ka pähe tulnud, aga see jääb pigemini paari aasta tagusesse aega. Kui nad veel kolmteist-neliteist olid. Nüüd on tüdrukud juba parajalt suured ja mõistlikud.“

Ema sõnul on lausa ehmatav mõelda, et lähenemas on juba täiskasvanuiga ja hakatakse tiibu sirutama.

„Kui nad veel kahe aastased olid, siis sai küll räägitud, et nii kui kaheksateist täis saavad, kolivad kohe mujale,“ naeris naine. „Nüüd aga mõtled hirmuga, et kusagile te mul ei lähe!“

Ka isa sõnul on elu õige huvitavaks läinud.

„Käivad siin väimehehakatisedki juba ukse taga,“ muheles Madis.

Heaks isaks saamise võti seisneb tema sõnul aga esmajoones heas suhtluses oma lastega.

„Tuleb mõistlikku eeskuju näidata ja lastega rääkida,“ leidis mees. „Ei saa eeldada, et nad kõike kohe ise ja õigesti teavad. Suhtlemine on kõige alus.“

Isadepäeva tähistatakse mehe sõnul enamasti koduses ringis.

„Vahel teeme ka väljasõite, oleme näiteks Vihula mõisas käinud,“ rääkis Madis. „Mõnikord tehakse mulle SPA-päev. Lastakse vann täis ja pärast veel masseeritakse ka. Eks kõik oleneb ilmadest. Ja sellest, kui vanad lapsed parajasti on.“

Traditsiooniks hommikune küpsisekook

Kolmikutest tütreid saab teineteisest eristada eeskätt soengute järgi: heledapäisel Liisa-Lotal on juuksed kinni, Loore-Leel aga hobusesabasse seotud. Kolmandal tütrel Marta-Miinal on pea seevastu tumedaks värvitud.

„Meil on imeline isa. Hooliv, ilus ja sõbralik,“ kiitis Loore-Lee isa häid omadusi. Liisa-Lota tõi välja, et mees teeb ka palju sporti. Marta-Miina jällegi leidis, et isa on väga kaitsev.

„Eks ta kaitseb meid näiteks suuremate meeste eest,“ rääkis tüdruk häbelikult. „No alles hiljuti juhtus üks selline lugu. Naabrimees tahtis mulle kosja tuua ja tuli öösel ukse taha. Eks isa siis näitas, kelle käes on võim.“

Kolm üheealist ja -näolist õde leiavad, et isa üritab neid võimalikult iseseisvaks kasvatada.

„Ta otse ei keela ega käsi meid,“ rääkis Liisa-Lota. „Aga tähtis on, et me üksteisega sallivad oleksime. Näiteks kui me midagi tahame, siis peame oma korda ootama.“

Üheskoos leitakse, et isa üritab neist kasvatada hoolivaid, sõbralikke ja viisakaid inimesi. Aga ka liigses hellitamises nad isa ei süüdistaks.

„Ma ei taha egoistlikult kõlada, aga leian, et meid on väga hästi kasvatatud. Olen rahul,“ kinnitas Marta-Miina. Tema õde Liisa-Lota lisas, et isa usaldab neid enda eest otsuseid langetama.

„Üldiselt leiab ta, et langetame häid valikuid,“ selgitas ta. Iseseisvateks kasvatatud tütreid kooli enam ammu ei aeta. Ise tuleb panna äratus, tõusta ja minekule sättida. Tütarde sõnul isa alles magab sel ajal, ema olevat mõnikord üleval. Võimeldakse veidi ja minnaksegi kooli.

„Õhtul tuleb isa töölt ja läheb näiteks rattaga sõitma,“ rääkis Marta-Miina. „Pärast küsime, et kuidas tal läks. Mitu kilomeetrit ta maha sõitis või mis looma nägi.“

Isadepäeva tähistamise traditsiooniks perekonnas on kolmikute sõnul hommikune küpsisekook. Esmalt viiakse isale aga voodisse hommikukohv. Pärast veedetakse koos mõnusalt aega.

Uksi ei pauguta

Isa ja ema teed ristusid tütarde teada klubis, kus koos töötati. Kohtumise taga olevat olnud kolmikute risti- ja ristiema.

„Nad kutsusid mõlemad endale külla,“ rääkis Liisa-Lota, kinnitades, et nii nad paari pandigi.

Kolmikud on kuulnud sedagi, et alguses oli nende vanematel plaanis vaid üks laps soetada.

„Tuli aga veidi rohkem,“ naersid tüdrukud. Õnneks saavad noored enda sõnutsi aasta-aastalt ikka paremini läbi.

„Eks vahel on erimeelsusi ka. Aga me saame nendest enamasti lihtsalt üle,“ oli Liisa-Lota optimistlik. Ka Marta-Miina mäletas, et noorematena sai üksteisele vahel ikka kättpidi kallale mindud.

„Mida vanemaks me saame, seda normaalsemaks muutume,“ muheles tüdruk.

Tütred ei kalduvat ka ühe või teise vanema poole. Pigem on oluliseks rollide jaotus.

„Kui me näiteks tahame midagi, siis on juba teada, mis emps ütleb. Et minge ja küsige isalt,“ rääkis Liisa-Lota. „Seepärast võime sama hästi ka kohe tema juurde minna. Ei pea ema tüütama hakkamagi.“

Kõige armsamaks peavad tütred isa juures aga tema suurt ja hoolivat südant.

„Isa ikka muretseb meie pärast ja hoiab meid ka väga,“ kiitsid tüdrukud üheskoos. Samas möönavad noored, et mõnikord tõstab isa ikka häält ka.

„Aga ustega ta küll ei pauguta,“ kinnitas Liisa-Lota. „Meil on selline reegel, et kui uksed hakkavad paukuma, siis viiakse need garaaži.“

Hotelliliidu tegevjuht Killu Maidla: Äri ei saa ainult Teamsi või Zoomi üle tõsta, tähtsaks peetakse vahetut suhtlemist

Aivar Jarne

„Tagasi on äriklient. Tundub, et äri ei saa Teamsi või Zoomi üle tõsta ja ehk isegi endisest rohkem peetakse vajalikuks inimlikku kontakti ja suhtlemist,“ rääkis Eesti hotellide ja restoranide liidu tegevjuht Killu Maidla sügisesest reisi- ja majutushooajast, kus statistikaameti andmetel kasvas turistide arv võrreldes möödunud aastaga üle 20%. Välisturiste on aga üle kahe kolmandiku rohkem kui aasta tagasi.

Maidla sõnul on nädalavahetustel ja koolivaheaegadel spaade nõudlus endiselt väga hea. Lisaks on tagasi Soome turistid. „Pärast kaheaastast pausi teeb see tõesti rõõmu, sest soomlaste osakaal majutusasutuste ööbimistes võib ulatuda ca 40% juurde. Samas ei ole Soome turg veel päris pandeemiaeelsel tasemel,“ möönis ta.

Võrreldes eelmise aastaga on majutusasutustel tõesti läinud oluliselt paremini. Maidla meenutas, et eelmise aasta sügisel karmistati spaadele ja restoranidele tehtud piiranguid olulises mahus. Kui alates augustist said teenuseid kasutada inimesed, kel kehtiv vaktsiinipass või negatiivne test, siis oktoobri teises pooles võttis valitsus võimaluse negatiivse testiga majutusettevõtetesse siseneda ja alles jäid vaid vaktsineeritud kliendid.

„Nüüd võime juba väita, et ka oktoober on võrreldes eelmise aastaga märkimisväärselt tugevamate tulemustega kuu. Paistab, et sektor on aeglaselt, kuid kindlalt oma olukorda parandamas,“ pakkus ta.

Siseturiste rohkem

Kuigi Eesti inimeste reisimine välismaale on juba ületanud pandeemiaeelse taseme, siis turismi ekspordi osakaal, ehk välisturistide saabumine Eestisse on veel kaugel kriisieelsest tasemest. „Selle segmendi tagasi võitmine on oluline mitte ainult sektori, vaid kogu Eesti majanduse tervise mõttes.“

Hotelliliidu juht tõi esile, et turismi eksporditulu oli kriisieelsel ajal üle kahe miljardi euro, see on pea kolmandik kogu Eesti teenuste ekspordist. „Siin on oluline roll suurtel hotellidel ja konverentsiturismil, mille taastumise nimel ettevõtted nüüd tõsiselt pingutavad. Hetkel mõjutab turismi olulisel määral sisetarbija. Hea meel on tõdeda et vaatamata välisreiside taastumisele leiab Eesti inimene endiselt üles kodumaised ettevõtted.“

Siiski on puudu veel suuremad sündmused (konverentsid, seminarid) ja gruppide tellimused, mis annavad arvestatava baasmahu äridele ja aitavad täita nädalasiseseid päevi, kui kohalik puhkaja tööd teeb. „Meie liidu ettevõtete info alusel näen, et järgmise hooaja osas käib juba aktiivne töö, päringute hulk on paljulubav ja selle järgi võiks prognoosida väga häid tulemusi,“ oli Maidla optimistlik.

Positiivne Soome lähedus

Tallink Hotels juhatuse liige Ave Svarts tõdes samuti turismi taastumist, sest Tallinki hotellides on võrreldes eelmise aastaga täituvus tõepoolest suurem. „Ootasime turu taastumise jätkumist ning saame sügist hinnata positiivsemaks prognoosidest, sest nõudlus on püsinud ootusest kõrgemal tasemel. Näiteks septembris oli välisturiste Tallinki hotellides üle 85% rohkem võrreldes eelneva aastaga,“ märkis ta.

Vaadates turismi Tallinna vaates, siis kindlasti on Soome turu lähedus ja selle sihtturu taastumine Tallinnale ülimalt oluline. „Siseturist pigem majutub Tallinnast väljaspool ja on olnud ka varasematel perioodidel aktiivne, praegu on uuesti liikvel vahepeal kaua kodus püsinud soomlased.“

Samas kiire inflatsioon ei ole turismi taastumisele märgatavalt negatiivset mõju avaldanud. Svartsi arvates veab inflatsioon jõudsalt üles ka teenuste ja majutuse hinnad, sest teist võimalust ettevõtetel ellu jääda ei ole. See võib muude kulude kasvu taustal ja tarbija ostujõu vähenemisel reisisoovi pärssima hakata, kuid võib samas tuua ka kaugemale ja kallimalt reisida plaaninud inimesed kodulähedasematesse sihtkohtadesse.

„Turism tervikuna on taastumas, kuid on sarnaselt kogu majandusele mõjutatud covidijärgselt juba uutest kriisidest. Peame ära ootama 2023. aasta esimese kvartali ja siis oleme ehk tuleviku osas targemad,“ nentis ta. 

Jõuluturistid on tagasi

Statistikaameti andmetel peatus septembris majutusettevõtetes ligi 260 000 turisti, mis ületab mullust sama perioodi taset 21%. Suurenes välis- ja vähenes siseturistide arv. Välisturiste oli aastases võrdluses 74% rohkem, samas kriisieelse 2019. aasta septembriga võrreldes siiski veel 32% vähem. Välisturistidest 74% peatus Harjumaa majutusettevõtetes.

Tallinna populaarsust reisisihtkohana tunnistas ka Suurbritannia üks populaarsemaid reisiajakirju Wanderlust, tunnustades Tallinna teise kohaga Euroopa kõige ihaldusväärsema linna kategoorias. Tallinn osutus kõrge koha vääriliseks tänu linna külastanud turistidele, kes portaalis arvukalt oma hinnangut andsid.

Eriti imetlusväärseks pidasid Tallinna külastanud turistid vanalinna. Ajakirjas on kirjeldatud Tallinna vanalinna kohana, mille külastajad saavad tõelise kogemuse osaliseks. Jõuluturu puidust kioskid ja hubane keskaegne miljöö on turistide seas menukas. Märkamata pole jäänud ka tuntud muinasjuttudel põhinevad teemahoovid, mitmed kontserdid ja lavastused.

Kõige enam reisiti Eestisse Soomest (47 000 inimest) ja Lätist (16 000 inimest). Kahe naaberriigi turiste reisis Eestisse vastavalt 132% ja 74% enam kui mullu septembris. Pandeemia eelset taset ei saavutanud Soomest saabunud turistid, Läti turiste oli aga 23% enam.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.