Eile tähistati isadepäeva. Pealinn uuris, milline on hea isa ning mida peaks ta oma lastele õpetama.
Mu isa ei kahelnud kordagi, et ta võõrvõimu röövitud kodutalu tagasi saab
Põllumajandusettevõtja Jaan Sõrra
Isa oli mul põline põllumees. Järjepidevus ja kannatlikkus on olnud see, mida temalt õppinud olen. Oma talust jäi isa nõukogude valitsuse tõttu ilma, kuid veendumust, et kunagi oma talu tagasi saab, ei kaotanud ta kunagi. Kui ma olin veel väike viie-kuueaastane poiss, viis isa mind seda talu vaatama. Kodu oli talle väga südamelähedane ja mälestusi talutööst jagas ta meiega tihtilugu. Tema kindel usk oli, et Eesti aeg tuleb tagasi. Küllap see tema kindel veendumus minugi armastust maaelu vastu ergutas.
Oligi nii, et isa jõudis talu tagasisaamise ära näha ja heameelt tunda, et elu talus jätkub. Nüüd olen ma ise talutegemised juba üle andnud oma pojale, kes talupidamist kordades kasvatanud. Isadepäeva olen veetnud koos laste ja lastelastega.