"Hea nali on siis, kui sa ei pea selle järel ütlema, et ma tegin nalja. Kui sa seda juba pead ütlema, siis järelikult polnudki tegu naljaga."

Tõnis Niinemets, näitleja ja koomik
Kiusuennetusprogrammi looja Koolivägivalla mõju lapsele on laastav – õpetajad peavad tegema iga päev kõik, et seda ära hoida (3)
14. november 2022

“Kiusamise ohvriks võib langeda iga laps ja kiusamise võimalus on igas grupis. Kiusaja soovib ronida hierarhia tippu, ” ütles Turu Ülikooli psühholoogiaprofessor Christina Salmivalli. “Samas on koolil kohustus seda ära hoida. Moraalselt ja juriidiliselt vastutavad kiusamise eest kõik, kes on seda pealt näinud – õpetajad, direktor … kogu kool.”

Tulemused üle maailma näitavad, et Soome Turu Ülikooli teadlaste poolt välja töötatud programm KiVa aitab koolides oluliselt kiusamist vähendada. Programmi on välja töötanud eksperdid, kes aastakümneid uurinud kiusamist ja selle mehhanisme, Pealinn rääkis selle ühe looja Christina Salmivalliga.

Eestis on kiusamine üks peamine laste enesetappude põhjus, näiteks pärast aastatepikkust kiusamist võttis endalt elu 19-aastane Heldin Nool. Kes neil juhtudel vastutab?

Jah, sarnaseid juhtumeid on meil ka Soomes olnud. Kui õpetajad olid sellest teadlikud, siis on neil juriidiliselt kohustus midagi ette võtta. Teha kõik, mis võimalik, et seda ära hoida. Ma arvan, et antud juhul vastutab koolipersonal, kuid moraalne vastutus lasub teatud mõttes kõigil, kes olid pealtnägijad. Noored peaksid mõtlema sellele, kui suured ja laastavad võivad olla kiusamise tagajärjed ohvrile.

Noored peaksid mõtlema sellele, kui suured ja laastavad võivad olla kiusamise tagajärjed ohvrile.

Nüüdseks teame tänu eri uuringutele, et kõige levinum kiusamisviis on verbaalne. See on avalik naeruvääristamine, verbaalne kuritarvitamine ja süstemaatilised halvustavad sõnad kellegi pihta.

Kuid mõnikord juhtub ka tõesti traagilisi lugusid. Soomes tapeti kaks aastat tagasi 16-aastane poiss, keda oli samuti aastaid kiusatud. Ühel reede õhtul tapsid poisi tema “sõbrad”, kes olid tegelikult ta kiusajad. Samas olid need ka ainsad “sõbrad” või eakaaslased, kellega ta koos aega veetis. Kiusajad jätsid poisi surnukeha parki, ta leiti alles pärast nädalavahetust. Politsei kirjeldas seda pikaajalist kiusamist ja surmaga lõppenud juhtumit kui äärmiselt jõhkrat. Seda juhtumit peetakse Soomes väga ebatavaliseks ründajate vanuse ja kuriteo iseloomu tõttu. See oli tõesti kohutav.

Hiljutisest Praxise uuringust selgus, et umbes pooled õpetajad arvavad, et nad ei suuda kiusuga midagi ette võtta ja kolmandik neist ei kasuta kiusuennetusprogrammi. Kas ei ole nii, et kui koolil ja õpetajatel puudub usk, et nad saavad kiusamist ära hoida, siis puudub usk abisse ka õpilastel?

Jah. Ma arvan, et õpetajate suhtumine, nende usk oma võimesse midagi ära teha on väga oluline. Õpilastele tuleb kinnitada, et õpetajad teavad, mida teha, sest vastasel juhul kardavad õpilased ka kiusamisest rääkida, sest teavad, et midagi ei muutu. Või äkki teevad õpetajad midagi, mis teeb asja veel hullemaks. See on sageli õpilaste hirm. Seega vajavad õpetajad koolitust, tuge ja konsultatsiooni.Kui direktor toetab aktiivselt kiusamisvastast tööd, on palju tõenäolisem, et kiusamist ennetatakse ja sellesse sekkutakse tõhusalt.

Mõnikord kiusatakse koolis seda last, kellel ei ole kõige uuemaid ja popimaid asju. Kas vaesemate perede lapsi kiusatakse rohkem?

Soomes ei ole majanduslikud erinevused inimeste vahel nii suured, aga kindlasti mõnes koolis või klassis võib teatud asjade olemasolu n-ö normiks saada.

Tegurid, mis viivad kiusamiseni või ohvriks langemiseni, on väga erinevad. Näiteks uurisime mõningaid kiusamise psühholoogilisi riskitegureid ja leidsime, et lapse suur sotsiaalne ärevus kasvatab tema kiusamise tõenäosust. See on tegelikult kohutav, sest sotsiaalselt katki või murelikud lapsed ja noored vajaksid just julgustust ja vastupidist kohtlemist. Kas neid lõpuks kiusatakse või mitte, sõltub aga klassi sisekliimast ehk sellest, kuidas kõrvalseisjad reageerivad.

Miks üldse tekib laste vahel kiusamine ehk mis tekitab neis kurjust?

Inimestena on meil palju positiivseid omadusi, me võime olla lahked, toetavad, lõbusad. Kuid loomulikult on meil ka negatiivseid jooni. Ma arvan, et kiusamine on püsivate gruppide, nagu näiteks klass, puhul üks püsiv omadus. Igas rühmas hakkavad kergesti arenema hierarhiad. Mõned indiviidid on altimad domineerima ja nad tahavad ronida ükskõik mil moel hierarhia tippu, see on üks inimeseks olemise negatiivseid külgi.

Kiusamise tekke potentsiaal on olemas igas rühmas, nagu ka agressiivse käitumise potentsiaal on olemas igas inimeses.

Kiusamine ei ole tingimata patoloogilise rühma tunnus. Kiusamise tekke potentsiaal on olemas igas rühmas, nagu ka agressiivse käitumise potentsiaal on olemas igas inimeses.

Laste käitumises ilmneb tihti kaasasündinud võime käituda agressiivselt – nad löövad üksteist, võtavad teistelt lastelt mänguasju ära, võivad juukseid tirida jne. Me peame neile õpetama, et sellise käitumisega ei saa seda, mida soovitakse. Me saame õpetada lastele, et nii ei ole õige.

Kiusaja on tihti klassis negatiivse liidri rollis. Eestis oli juhtum, kus klassi liider nõudis trahvi igaühelt, kes kiusatava poisiga rääkisid. Kuidas kiusajate manipuleerimist peatada?

Sellised olukorrad, kus kiusaja on juhtival positsioonil, domineeriv ja teised kardavad teda, on väga keerulised. Tuleks panna enamus lapsi teadvustama ja nägema, kuidas see üks inimene nendega tegelikult manipuleerib ja kasutab neid oma eesmärkide saavutamiseks lihtsalt ära.

Aga kiusajad ei ole kõik ühesugused. Meil on üks kolleeg, kes vaatleb kiusajaid, ja tegelikult on mõned neist populaarsed, kuid on ka staatuselt keskmisi või neid, kes on ise olnud ohvrid.

Miks mõnes koolis on kiusajad populaarsed ja teises mitte?

Ma arvan, et keskmise staatusega lapsed, kes lõpuks teisi kiusavad, on väga palju mõjutatud näiteks eakaaslaste julmadest mõjutustest. See tähendab, et ka väga lahked ja toredad lapsed võivad kedagi kiusata. Lapsed teevad oma sõprusringis tavaliselt rumalusi ilma mõtlemata. Nende puhul on kiusamise motivatsioon veidi teistsugune, kui nö populaarsetel liidritel, kelle jaoks võib juhipositsioon olla see, mis nende käitumist toidab. Nad tahavad olla veelgi domineerivamad, kui nad juba on.

Kuidas õpetada lapsi nii, et nad ise blokeeriks kiusajate tegevuse?

Kiusamine mõjutab tõest ka kõrvalseisjaid. See võib tekitada nendes segadust, piinlikkust ja häbi, aga vahele astuda ka ei julgeta, sest kardetakse iseenda heaolu pärast.

Minu arvates on oluline koos õpilastega arutada – miks mitte ka ajurünnakut teha ning vastata küsimustele –, millised on need väikesed sammud, mida nad saavad selles suunas astuda. Teiseks peab loomulikult olema julgus. Kui kedagi kiusatakse, siis ei minda sellega kaasa, vaid otsitakse näiteks abi ja sellega antakse märku, et mina sellist asja ei tolereeri.

Kiusamise ohver ei suuda ka enam õppimisele keskenduda või ei soovi minna kooli. Kui paljude laste õpingutee katkeb kiusu tõttu?

Kiusamine on tegelikult üsna tavaline koolist väljalangemise põhjus. Me teeme Soomes praegu järeluuringut noore täiskasvanuea kohta. Meil on õpilasi, kes osalesid suures küsitluses umbes 14-15 aastat tagasi ja nüüd on nad noored täiskasvanud. Uurime nendelt vaimse tervise probleemide ja heaolu kohta. Lisaks ühendasime küsitluse Soome andmeregistriga, et saaksime vaadata nende inimeste haridust, tööhõivet, sissetulekut ja perekonnaseisu. Selline statistika näitab meile, kuidas on lapsepõlves ohvriks langemise kogemused mõjutanud nende pikaajalist arengut, haridust ja ka karjääri.

Kuidas saada vaimselt üle kooliea kiusu traumast?

See on väga hea küsimus. Muidugi on oluline juhtunut kuidagi töödelda ja väga hea on võib-olla teha seda mõne asjatundliku inimesega. Pean silmas, et kui tunnete endiselt, et teie elu on kuidagi piiratud või olete juhtunu pärast ikka ärevil või depressioonis, siis oleks mõistlik eksperdiga rääkida.

Sel juhul ei ole hea, kui inimene jääb üksi ja mõtleb nendest negatiivsetest kogemustest järjepidevalt uuesti ja uuesti. See võib põhjustada veelgi rohkem depressiooni. Seega on väga hea, et suudad selle kõik kuidagi läbi töötada ja siis lahti lasta.

Millised on peamised vead, mida koolid kiusuga võitlemisel teevad?

Üks viga on lühiajaline kampaania, mis ei too muutust. Kampaaniad on head teadlikkuse tõstmiseks, kuid need muudavad harva laste ja noorte käitumist. Kiusuennetus peab olema süstemaatiline, saama kooli igapäevaelu ja töö osaks.

Ma olen õpetajatele rääkinud, et sellest ei piisa, kui nad üksikutesse episoodidesse sekkuvad.

Veel üks viga, mis mulle meenub, on seotud kiusamisse sekkumisega. Oletame, et õpetaja märkab vahetunnis mõnda agressiivset käitumist, ta sekkub ja ütleb lastele, et nad kohe lõpetaksid. Järgmisel päeval näeb õpetaja uuesti kiusamist, võib-olla kiusatakse sama last ning ta sekkub. Ma olen õpetajatele rääkinud, et sellest ei piisa, kui nad üksikutesse episoodidesse sekkuvad. Selle asemel peavad nad muutma kiusamisolukorda tervikuna.

See tähendab, et nad peavad rääkima kiusajatega ja ütlema koolijuhile, et koolis on laps, keda koheldakse korduvalt halvasti ning see peab muutuma. Seega ei tähenda see ainult reageerimist, kui nähakse kiusamist oma silme all, vaid tõesti olukorra lõplikku lahendamist. Niimoodi tuleb sekkuda!

KiVa programm on vähendanud Soomes koolikiusamist, kahandanud ka koolist väljalangemist ja isegi küberkiusamist. Kuidas seda viimast suudeti vähendada?

See on hea küsimus, kuidas saab koolipõhine programm mõjutada midagi, mida teevad lapsed oma vabal ajal. Kuid asjad, mida KiVa-tundides õpetame, on väga üldised: lugupidav suhtumine; heatahtlikkus; mida teha, kui kedagi koheldakse halvasti; millised võivad olla kiusamise tagajärjed. Neid reegleid tuleks nõuda ka laste vaba aja tegevustes ja veebikäitumises.

Veebikiusamine on väga tihedalt seotud ka koolikiusamisega. Väga sageli kiusatakse internetis sama last, keda kiusatakse ka koolis näost näkku. Ja samamoodi kiusavad samad lapsed, kes muidu kiusavad koolis, edasi internetis.

Kas on võimalik luua klassi, kus ei kiusata?

Ma arvan, et see ei ole võimatu, aga selle taga on järjepidev ennetus. Ma kasutan sageli tolmuimeja näidet. Kui ostate poest suurepärase tolmuimeja, siis loodate, et tulemuseks on imeliselt puhas kodu. Aga ega teie kodu enne puhtaks ei saa, kui te ei võta seda tolmuimejat kätte ega alusta koristamist. Ja et teie kodu püsiks korras ja puhas, peate seda pidevalt korras hoidma. Täpselt samamoodi peab KiVa programmi kasutama kogu aeg.

Kommentaarid (3)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

Ema
18. nov. 2022 16:21
Aga mida teha siis, kui suurimaks koolikiusajaks on hoopiski õpetaja ise? Õpetaja arsenal lapsel elu põrguks muuta on tegelikult väga suur, seevastu ohvri võimalused end kaitsta on olematud. Reeglina ei usu kodu ei direktor ega ka ametnikud, vaid alati püütakse kogu õpetajapoolse kiusamise kahtlust taandada vaid klisheele, "äh, õpilasele ei meeldinud halb hinne!" On õpetajaid, kes järjepideva tagarääkimise, manipuleerimise ja aastatepikkuse peene psühholoogilise terroriga on viinud nii mõnegi lapse või noore enesetapu äärele. Kuid neist juhtumitest rääkida ei tohi ja neid peresid ei kuula keegi. Abi pole loota mitte kuskilt, aitab vaid koolivahetus.
temaatik
15. nov. 2022 18:20
h ttps://epl.delfi.ee/artikkel/120099018/astrid-sildnik-koolitunni-salvestamine-ei-riku-ainult-opetajate-vaid-ka-teiste-opilaste-oiguseid h ttps://www.aripaev.ee/uudised/2014/05/22/jalgimine-tookohal-kust-algab-ebaseaduslik-jalitustegevus
vaid aja küsimus
14. nov. 2022 22:04
Küll kunagi kiusajatele ka kätte makstakse.