„Niimoodi sõitmine lõpeb aga hiljemalt 2025. aastal ära, kui haigekassa eelarves on 100 miljoni euro suurune auk. Oleme sügava miinuse kursil,“ rääkis haigekassa juhatuse esimees Rain Laane Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni istungil, kus käsitleti Eesti tervishoiu rahastamist ja tööjõu probleeme.

Laane sõnul pole tervishoiu rahastamises olemas pikka kava, mille alusel saaks töötada nii asutused kui ka tulevased arstid, kes lõpetavad ülikooli ning vaatavad seda, milline on antud erialal pikem perspektiiv. „Kui ei suudeta tagada tervishoiu pikem rahastamise mudelit, siis on kõigil keeruline jätkata. Sellel ja veel järgmisel aastal tuleme toime, kuid ilma suurte otsusteta tervise valdkonnas enam hakkama ei saa,“ tunnistas ta.

Tervise- ja tööminister Peep Peterson tõdes, et tervishoius on küll nii palju probleeme, et silme ees läheb kirjuks, kuid lahendused tulevad ikka samm-sammult. Samas tuleb ära teha ka suured otsused, eriti need, mis puudutavad tervishoiu pikaajalist rahastamist. Ühe variandina nägi minister patsiendi tervise tervikkäsitluse parandamist, mis võimaldab kokkuhoidu haigekassa senistes vahendites.

Teisalt pole otstarbekas hoida arste kogu aeg 110 protsendi koormuse juures, vaid seda saab alandada ka 90 protsendile, et vajadusel oleks võtta reservi. „Tervishoiu praegune solidaarne süsteem vajab restarti. Suured ja kiired otsused rahastamiseks tuleb ära teha, et viimane Maxima kassapidaja ei peaks mõne aasta pärast kustutama tule ja ütlema, et meie solidaarse tervisesüsteemiga on nüüd kõik.“

Piisab täiendkoolitusest

Arstide liidu peasekretär Katrin Rehemaa tõi välja, et Eesti arstide palgad pole küll enam väiksed, kuid selle töö eest peaksid need veel kõrgemad olema. „Praegu pole mureks niivõrd arstide väljaränne kuivõrd erahaiglate surve, kes ostavad haiglatest arste üle, pakkudes neile veelgi paremaid tingimusi. Seejuures on neile haigekassa hinnakiri sama mis üldhaiglates, mis loob veel ka ebaausa konkurentsi,“ tõdes ta.

Rehemaa pakkus ühe lahendusena välja paindlikuma arstide koolitamise süsteemi, kus tulevased arstid saaksid residentuuris vabamalt valida tulevast kitsamat eriala. Samas ei tuleks kõigilt meditsiini erialadega seonduvatelt ametitelt nõuda meditsiinilist eriharidust, vaid piisab ka täiendkoolitusest.

Arstide põud

Riigikontrolör Janar Holm tõi esile, et meditsiinis on praegu rahapuudusest suuremaks probleemiks kerkinud töötajate puudus. Uuenenud oludes toimimiseks ja ümberkorraldusteks vajalikud otsused, mis puudutaks perearstiabi, haiglavõrgu korrastamist ning tervishoiu rahastamist, ootavad aga endiselt tegemist. „Vaatamata sellele, et tervishoiutöötajate puudusest on kaua räägitud, on probleem süvenenud – Eestis on perearstide põud, eriarstiabi järjekorrad on pikad ning teiste ravitasandite probleemid kuhjuvad omakorda õendusabis ja erakorralises meditsiinis,“ ütles Holm.

Nii jõutakse arsti visiidile ja alustatakse raviga hiljem, kui võiks, mis omakorda põhjustab suuremat kahju tervisele, koormab veelgi rohkem personalipuuduses vaevlevat tervishoiusüsteemi ning suurendab tervishoiukulusid.

Ebaühtlane terviseteenus

Riigikontrolör osutas, et eelkõige personaliprobleemide tõttu on tõenäoline, et lähitulevikus peavad Eesti elanikud olema valmis selleks, et tervishoiuteenused ei ole kõikjal riigis ühetaoliselt ja ühtlase kvaliteediga kättesaadavad. Kiiret lahendust personalipuudusele ei ole, sest õpe kestab aastaid ning tervishoiutöötajate koolitustellimuse suurendamise tulemused on näha alles kaugemas tulevikus.

Ainult tervishoiutöötajate koolitustellimuse suurendamisest ei piisa, sest juba praegu ei ole kõik õppekohad täitunud. Häid üliõpilasi tuleb leida tervishoiuvaldkonna vabadele õppekohtadele olukorras, kus tööjõupuudus annab tooni paljudes valdkondades ja konkurents on samadele inimestele.

„Eesti tervishoius ei ole puudus niivõrd analüüsidest ega strateegiatest, vaid tahtest, julgusest ja võimest kokku lepitut ka ellu viia,“ sõnas Holm. „Peamine on selgelt tunnistada, et peame hakkama saama vajalikust väiksema arvu arstide ja õdedega, samas kui haigusi ja hädasid vähemaks ei jää.“

Riigikontroll järeldab aastaaruandes, et eriti suur puudus on õdedest, psühhiaatritest, erakorralise meditsiini arstidest ja perearstidest. Tervishoiutöötajate juurdekasv on mõnel perioodil olnud langustrendis. Oluline on olnud tervishoiutöötajate koolitustellimuse hiljutine suurendamine, kuid selle tulemusi tuleb veel aastaid oodata. Näiteks selleks, et lähima kümne aasta jooksul katta minimaalselt erakorralises meditsiinis uute töötajate vajadus, peaks residentuuri kohti aastas olema 30–40, kandideerijaid on aga ainult 10–12.

Lühiajalised lahendused

Tervishoiuteenuse ebaühtlase kättesaadavuse muret on aidanud leevendada erinevate e-lahenduste ja kaugteenuste arendamine, tervisekeskuste loomine, hambaravi hüvitiste tingimuste täpsustamine ning raviteekondade ülevaatamine. Sellised muutused aitavad lühiajaliselt probleeme lahendada, ent seni, kuni põhimõttelised süsteemitasandi otsused on tegemata, on üksikute arendusprojektide mõju piiratud ning ajutised lahendused võivad muutuda püsivaks.

Erikomisjoni esimehe Tõnis Möldri sõnul näitas Riigikontrolli ülevaade, et Eesti tervishoiu üheks keskseimaks probleemiks on kujunenud tervishoiutöötajate vähesus, samuti on probleemiks tervishoiuteenuste ebaühtlane kättesaadavus ja pikad ravijärjekorrad. „Eestis on hinnanguliselt Euroopa Liidu suurim katmata ravivajadus ning probleemid pigem süvenevad. Samuti pole olukord paranenud laste tervisekontrollides osalemises, koolitervishoius ja vaktsineerimises, täiskasvanute sõeluuringutes osalemises ja hambaarsti juures käimises ning ka terviseedendusega pole suudetud piisavalt tegeleda,“ ütles Mölder.