"Maailma parandamisega on üks segane lugu. Suurimad maailmaparandajad on enese meelest olnud Hitler ja Stalin."

Vladislav Koržets, luuletaja ja humorist
Justiitsminister Lea Danilson-Järg: Erakondade rahastamise uus eelnõu on toores ning vajab sügavamat arutelu (0)
15. november 2022
Lea Danilson-Järg Foto Mats Õun

Erakondade rahastamise eelnõu on veel liiga toores, et tuua see Riigikogu ette. Seni kuni valitsuses ja koalitsioonis pole kokkulepet saavutatut, pole seda mõtet parlamenti tuua,“ teatas justiitsminister Lea Danilson-Järg Riigikogu põhiseaduskomisjoni avaliku istungil, kus võeti luubi alla erakondade rahastamise ja järelevalvega seotud probleemid ning erakonnaseaduse muutmine.

Danilson-Järg tõi esile, et praeguses erakondade rahastamise ja kontrolli süsteemis põhimõttelisi suuri puudujääke ei ole ning erilisi õiguslikke vastuolusid ta ei näe. „Seni kuni ei ole jõutud põhimõttelise üksmeeleni parlamendierakondade seas niisugustes küsimustes, nagu kes peaks kontrolli läbi viima ning kas juriidilised isikud võivad edaspidi samuti erakondadele teha annetusi, on väike tõenäosus, et nii lühikese aja jooksul enne parlamendivalimisi suudetakse need probleemid lahendada,“ märkis ta.

Justiitsminister tõi esile mõned kitsaskohad, mis on seotud erakondade rahastamise ja erakondade rahastamise järelevalve komisjoni (ERJK) tööga.

Ta tõi näiteks teiste riikide eeskuju, kus parteide rahastamine on antud erinevate riigiorganite kätte. Sealhulgas teostab Soomes samasugust kontrolli riigikontroll. „Kogu, kus osalevad erakondade esindajad, nagu ERJK ei ole osa riiklikust struktuurist ning seepärast peavad selle volitused olema piiratud. Riikliku sunni kasutamise õiguse andmine eraõiguslike isikute kogule ei ole kooskõlas seniste õiguslike printsiipidega,“ rõhutas ta.

Probleemiks võivad tema sõnul kujuneda ka piiratud volituste laiendamine, sealhulgas kutsuda kolmandaid isikuid sunniviisiliselt kohale, et ei tekiks seejuures kattuvusi uurimisorganite tööga. Samuti võiks muuta nõuet tagastada keelatud annetused 30 päeva jooksul, asendades selle keelatud annetuse tagastamisega kvartali jooksul. Samas aga saab vähendada riigieelarves eraldusi keelatud annetuste piires.

Veelgi tugevam kontroll

Erakondade rahastamise järelevalve komisjoni esimees Liisa Oviir seevastu kutsus üles kiiremas korras eelnõu parlamendis arutama ning muudatused heaks kiitma. „Eelnõuga edasiminek on prioriteet nii valijatele kui ka erakondadele, et mitte ainult olla ausad vaid ka näida ausana. Erakondade aus rahastamine on hädavajalik, et tagada võrdne konkurents valimistel,“ lausus ta.

Tema sõnul on ERJK viimase 8 aasta jooksul korduvalt teavitanud valitsust ja riigikogu muudatuste vajadusest, et komisjoni töö muutuks senisest tõhusamaks. Praegu sahtlis olev eelnõu annaks võimaluse muuta järelevalvet veelgi paremaks, rõhutas Oviir. Samas on tema sõnul kogu diskussioonis läinud liiga palju energiat selle peale, kas anda kontrolli teostamine edaspidi hoopis riigikontrollile. „Kumb on siis tähtis, kas avalik asjaajamine või koht, kus kontrollijad peaksid olema ja kes peaks kontrollima?“ küsis ta.

Oviiri tõi esile, et komisjonile tuleks edaspidi anda õigus küsida lisaks kandidaatide ja erakondade käest andmeid ka kolmandatelt isikutelt. Praegu saab küll küsida, kuid vastama ei pea. ERJK-l peaks olema ka õigus kutsuda selgituste andmiseks inimesi komisjoni, keeldumisel kasutada sunniraha või sundtoomist.

Julgeolekuoht rahastamisel

Siseminister Lauri Läänemetsa sõnul on tegemist kriitilise eelnõu, mida tuleb senisest kiiremini menetleda. Tema sõnul puuduvad vastuolud lahendamaks praktilisi küsimusi, nagu näiteks küsida dokumente kolmandatelt isikutelt.

Ta märkis ära ka julgeolekuprobleemi, et erakondade rahastamine peab olema läbipaistev ning rahastamises ei tõstaks peab naaberriigist agressor. „Venemaa huvi naaberriikide valimistesse sekkuda pole kadunud. Läti poliitikuid ja erakondi on Venemaa rahastanud, viimastel valimistel koguni nelja parteid. See on ilmne julgeolekuoht, kui on võimalik erakondi endale osta. Need võivad olla ka kodumaised oligarhid,“ hoiatas siseminister.

Tema sõnul on seni Eestis kehtiv süsteem, kus konkurendid komisjoni liikmetena üksteise järel valvavad, hea mudel. Samas tuleb muudatustega operatiivselt edasi minna, sest muidu on komisjoni töö tugevalt häiritud.

Põhiseaduskomisjoni esimehe Eduard Odinetsi sõnul vajavad erakondade rahastamist ja selle järelevalvet puudutavad probleemid aga kiiret lahendamist, arvestades Riigikogu valimiste lähenemist. „Komisjon soovib ilmnenud probleeme täpsemalt arutada ning selgitada välja, millised on erakonnaseaduse parandamise võimalused. Ausad ja läbipaistvad valimised on nii meie demokraatia kui ka julgeoleku tagatis,“ lausus ta. 

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.