"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
arvamus Teeme vanast koolimajast pansionaadi ja hooldekodu? (4)
15. november 2022

MuBa valmimisega kesklinnas jäi tühjaks Vabaduse puiestee ääres asuv endise Tallinna muusikakeskkooli hoone. Linnaosa huvi on, et maja ei jääks pikalt tühjalt seisma, sest Vabaduse puiestee äärde tondilossi pole meil vaja.

Nii käisime oktoobri alguses tervise- ja tööminister Peep Petersoniga vana koolimaja vaatamas. Arutasime ministriga, kas ja kuidas oleks võimalik majale anda uus sisu.

Nõmme linnaosa huvides pole kunstlikult luua siia juurde veel üht sotsiaalmaja, aga tahame, et meie elanikud saaksid soovi korral kvaliteetset teenust siin samas kodu lähedal, mitte sõita selleks näiteks Lõuna-Eestisse või Saaremaale. Huvi sellise teenuse vastu on suur. Lisaks võib eeldada, kui teenus muutub kättesaadavamaks, siis ka nõudlus kasvab. Kas seda pakub avalik sektor või erasektor polegi niivõrd oluline.

Siiski tasuks tõsiselt kaaluda võimalust, et neid teenuseid hakkaks pakkuma avaliku sektori asutus. Muidugi saab kriitiliselt näppu viibutada ja deklareerida, et omavalitsusel või riigil pole vajadust hakata turgu solkima, sest vaba turg määrab parima hinna ja kvaliteedi suhtega teenuse. Selles küsimuses omaks see aga tasakaalustavat funktsiooni erasektori pakutavale hinnale.

Mõte nõmmekatele meeldib

Tõstatasime selle teema mõni aeg tagasi ühismeedias, et aimu saada, mida nõmmekad ise soovivad, mis sinna tulla võiks. Kommentaariumis avaldatud mõtted ei pretendeeri küll lõplikule tõele ning alati ei pruugi seal pakutut olla võimalik ka realiseerida (näiteks kolida sinna Valdeku tänavalt linnaosavalitsus ja vaba aja keskus), kuid mingit meelsust need siiski näitavad. Päris arvestatav osa leidsid, et eakatele suunatud hoolekandeasutus tühjaks jäänud koolimajja on suurepärane mõte. „Väga oleks vaja kohti, kus väärikalt koos omasugustega vananeda ja siiski eluga kontakt säilitada,“ toodi välja.

Või äkki tuleks vaadata veelgi laiemalt? Miks mitte kaaluda erinevate avalike funktsioonidega asutust, kus esmased oleksid eakatele suunatud hooldusteenused, aga lisaks oleksid seal ka muid võimalusi?

Koos nii seeniorid kui erihoolekanne?

Meie ühist abi ja tähelepanu vajavaid lapsed, noored, eakad, aga ka erivajadustega inimesed. Pea võimatu on saada kohta Tallinnas või Harjumaal erihoolekande ööpäevaringsele teenusele, mida vajavad suure juhendamis- ja abivajadusega puudega inimesed, keda on aastakümneid hooldanud pereliikmed, reeglina emad. Ka nendel inimestel ja nende peredel on õigustatud ootus, et nende uus kodu, kuhu jõutaks varem või hiljem, asuks oma kogukonnas, kus säilib side lähedaste ja sõpradega.

Hea näide, kuidas on võimalik puuetega inimestele teenuseid luua kodukohas on MTÜ Tugiliisu ettevõtmisel loodud Villa Liisu – Euroopa Regionaalarengu Fondi abiga renoveeritud Nõmme keskuse vahetus lähedal asuv kaunis funktsionalistlik maja, mis on koduks 12 erivajadusega inimesele. Seal on loodud head võimalused erivajadusega inimestele toe ja juhendamise abil elada iseseisvat elu. Teenust rahastab sotsiaalkindlustusamet.

Praegu ootab Tallinnas ööpäevaringse erihoolekandeteenuse järjekorras sotsiaalkindlustusameti andmetel 258 inimest, ilmselt on neid rohkemgi, sest kõik pole veel järjekorda registreeritud. Arvata võib, et nende seas on vähemalt 20-30 nõmmekat.

Õigus elada kodulinnas

Kevadel kohtusid Tallinna linnavalitsuse invakomisjoni liikmed sotsiaalministeeriumi erihoolekande spetsialistiga, kes kurtis, et vaatamata sellele, et pealinnas on palju ööpäevaringset erihooldusteenust vajavaid inimesi, pole uusi kohti võimalik luua, kuna Tallinnas on kruntide hinnad väga kõrged, nii et puudega inimeste kodud planeeritakse sinna, kus maa on odav. See tähendab, et puudega tallinlased satuvadki elama näiteks Ida-Virumaale või Valka, rebides niigi haavatavas olukorras olevad inimesed välja oma tuttavast keskkonnast ja inimsuhetest.

Meil on Nõmmel tekkinud võimalus leevendada puuetega inimeste ja nende pereliikmete olukorda rajades riigile kuuluvasse Vabaduse pst 130 hoonesse näiteks kuni paarikümnele inimesele teenustega kaetud kodu. Selline teenus sobib hästi kokku ideega rajada samasse majja eakatele erinevad teenused, abivajadus on eakatel ja erivajadustega inimestel paljuski sarnane – ligipääsetavus, tegevusteraapilised ettevõtmised, mõõdukas liikumine, sotsialiseerumine jne. Puuetega inimeste puhul on ju ka kindel teenuste rahastus olemas, kuna erihoolekande eest tasub vastavalt seadusele riik.

„Toetan antud projekti, sest erinevat tüüpi hooldekohtadest on väga suur puudus ja seega on neid vaja igasuguses laadis, ehk et antud ettepanek on igati kiiduväärt ettevõtmine,“ kommenteeris mõtet ka minister Peep Peterson.

Arvame, et just praegu on Vabaduse puiesteel tühjaks jäänud majas suurepärane võimalus pakkude meie inimestele – olgu need nii seeniorid või juuniorid – tegevust ja tuge!

Kommentaarid (4)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

arvaja
19. nov. 2022 18:36
Miks mitte, arvestades elanikkonna vananemist.
Malle Elina
18. nov. 2022 00:58
Suurepärane idee! Veetsin sealses tydrukute yhikas 3-4klassis...aastad siis kuskil 1963-64-65; miks taas mitte eakate yhikas! 😍
Merike Kask
17. nov. 2022 22:15
Väärt mõte. Lisaks koht kontserdi..etenduste korraldamiseks eakatele ja puudega inimestele..väheneb nende trsnspordi vajadus..võimalus kohalikele ka
Katrin Amos
16. nov. 2022 13:41
Väga tänuväärne mõte selle hoone edaspidiseks kasutuseks. Olen väga poolt.