"Hea nali on siis, kui sa ei pea selle järel ütlema, et ma tegin nalja. Kui sa seda juba pead ütlema, siis järelikult polnudki tegu naljaga."

Tõnis Niinemets, näitleja ja koomik
analüüs Pea pooled seksuaalkuriteod sündisid ohvrile kätt külge panemata (1)
17. november 2022
Foto Pixabay

Seksuaalkuriteod pole ainult sellised, millega kaasneb füüsiline kontakt. Justiitsministeeriumi hiljutisest seksuaalkuritegude menetluspraktika analüüsist selgus, et mittekontaktsed seksuaalkuriteod moodustavad 48% kõikidest mullu registreeritud seksuaalkuritegudest.

„Mittekontaktseid seksuaalkuritegusid pannakse toime näiteks sotsiaalmeedia- ja veebikeskkondades, mida lapsed ja noored parasjagu enim kasutavad. 86% kõigist mittekontaktsetest seksuaalkuritegudest pandi toime internetikeskkonnas või IT-vahendeid kasutades. Seetõttu on laste ja noortega väga oluline võimalikest ohtudest ja nende ennetamisest rääkida,“ selgitas justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika nõunik Brit Tammiste.

Seksuaalvägivalla kuritegusid registreeritakse Eestis üha rohkem, kuna inimesed annavad nendest aina julgemini teada – viimase kümne aastaga on sellistest kuritegudest teavitamine kahekordistunud. „Samas on uuringutest teada, et enamik seksuaalvägivalla ohvreid paraku juhtunust ei teata ja abi ei otsi. Ehkki juhtunust teatamine võib olla suur julgustükk, on see väga oluline ja vajalik samm. Nii saab ohvritele vajalikku abi pakkuda ja võimalikke uusi kuritegusid ning ohvreid ära hoida,“ ütles Brit Tammiste justiitsministeeriumist.

Ülevaade seksuaalkuritegude menetlemisest 2021. aastal

  • Seksuaalkuritegudes mõisteti süüdi 107 inimest, kõik nad olid meessoost. Võrreldes 2020. aastaga oli süüdimõistetuid 92 ja võrreldes 2019. aastaga 4 võrra vähem.
  • Seksuaalkuriteo pani toime 28 alaealist, mõni neist oli seotud mitme kuriteoga.
  • Kõige rohkem registreeriti seksuaalkuritegusid, milles valmistati lapspornot või aidati sellele kaasa.
  • Kohtusse jõudis 120 seksuaalkuritegude kriminaalasja. Ka kõige sagedasem kohtusse saadetud seksuaalkuritegu oli lapsporno valmistamine või selle võimaldamine.
  • Kõige rohkem seksuaalkuritegude kriminaalasju saadeti kohtusse Põhja piirkonnas, kus elanike arv on kõige suurem.
  • Kõige rohkem lõpetati pärast asjaolude välja selgitamist vägistamise paragrahvi järgi alustatud kriminaalasju.
  • Kõigist prokuratuuri poolt ja prokuratuuri loal 2021. aastal lõpliku menetlusotsuse saanud kriminaalasjadest 80% lõpetati mõne menetlust välistava asjaolu ilmnemisel – näiteks kui leiti, et kriminaalmenetluseks puudus alus; kahtlustatav või süüdistatav oli surnud.

Analüüsiga saab tutvuda justiitsministeeriumi kodulehel.

Seksuaalvägivalla ennetamine on üks Eesti kriminaalpoliitika prioriteet. Selleks on vägivallaennetuse kokkuleppes välja toodud tegevussuunad, mille nimel riigiasutused ja partnerid pidevalt pingutavad.

Kust saada abi?

  • Kui oled hädas ja vajad abi või kahtlustad, et keegi teine on seksuaalse väärkohtlemise ohver, pöördu julgesti spetsialisti poole aadressil palunabi.ee või lasteabi.ee. Ka ohvriabi kriisitelefonile 116 006 ja lasteabitelefonile 116 111 saab igaüks pöörduda ööpäevaringselt.
  • Seksuaalvägivalla kriisiabikeskused pakuvad 24/7 abi inimestele, kes on kogenud seksuaalvägivalda viimase 7 päeva jooksul. Tule üksi või saatjaga, ükskõik mis kell ja ilma saatekirjata – sa ei pea selleks politseisse pöörduma. Oled oodatud ka siis, kui sa ei mäleta, mis sinuga juhtus.
  • Kui soovid seksuaalsest või muust väärkohtlemisest veebis teada anda, võid pöörduda ka oma piirkonna veebipolitseiniku poole. Veebipolitseinik aitab teiste seas kiusamise või ahistamise ohvreid ning siis, kui keegi teine esineb internetis sinu nime all.
Kommentaarid (1)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

pealkiri ja sisu on selgusetu , kirjeldus
19. nov. 2022 03:04
Pea pooled seksuaalkuriteod sündisid ohvrile kätt külge panemata. ----------- Viidatud analüüs justiits.kodulehel , kirjeldab pigem ainult kontaktseid tegusid. Kuritegevuse vähendamiseks on vaja selgitust, mis on mis ja kus on piirid. Pole vaja selliseid novelle avaldada, kus pole sisu - iga teine sõna on kriminaal, kuritegu , valekäitumisele ei ole vahendiks hirmutamine vaid on ilmselt harimatus(28 alaealist panid toime .....), selle likvideerimine ja selgitus, piiridest. Kui mustvalgel kirjutad soovituse , et ...... - siis oled kriminaal. Kui suuliselt , teiste juuresolekuta öeldes - on tegemist šlängiga ja millal muutub šläng žargoo või ropendamise asemel kriminaalseks, seks, teemal? Kutsudes veebis sekspoodi või sexmax kinno ? Kõik need , kes endale on lubanud reitele ja nivoo esi-tagapoolele tätokad teha, mis kummardades kandes pesu - paistavad pildiga koos kuni ettepoole valgus - kas see on kohustuslik taluda või öeldes avalikus kohas , kes ta on ..... või ta mittekontaktsena kasutab mind avalikus kohas vägivaldselt ja väljakutsuvalt ? Kui kogemata nt. buss või tramm lokustab , või komistan tänaval ja kuumal ajal lahtine joogivee pudelist kipub pisut voolama sinna läbipaistvuse joonele - kumb on vägivaldsem , kas ehmatanu või see avatud püksikutega ? See on selge, kui tegemist on N sooga , siis on kindlasti M süüdi ja kui M ja M juhus - siis on mõlemad mehed süüdlased , mittekontaktses esitluses? Olenemata soost, on suvisel ajal ka rannas või tänaval ning ka riigi või teenindavates asutustes, vahel näha töölevõetud tätokatega - millistel pole kõige sündsamad tegevused või tekst - see on mittekontaktselt , vägivaldne minu suhtes ... Kas peab tänaval pildistama, SPA saunas jms. kohtades ? Ah, et keelatud !? Ometi sealviibivate hulgas on ka lapsed - kes jõllitavad neid "tindiga ülekallatuid" EV peaks rajama riiki kasvatusele ja mitte Vene moodi , vabakäigu koonduslaagriks. Kuni , on meil lubatud vabakasvatus - mille mõrkjaid marju keelaja saab samuti kriminaaliks , st. kriminaalide juurdesaamine- in ja kasvatamine- on , ei muutu midagi. Samuti oleks tore teada, kui kriminaalsed karistused Karistusregistrist ja kohtu või menetluse aeglusest kokkulugeda , saab vist juba iga 3...4 Eesti riigikodaniku kriminaaliks. See, et mingi aja jooksul aegub karistus kantuks, loeme aga kõik kokku EV põimikusse laotud