„Siin võib pidada nii konverentse kui ka intiimseid jumalateenistuse. Võib-olla mõne erilise laulatusegi,“ tutvustas Tallinna heerold Jüri Kuuskemaa Oleviste kiriku Maarja kabeli nüüdset suurepärast seisukorda. Ehkki väljast pole tellingutetagust veel näha, võib loota, et umbes kuu aja pärast saavad needki maha võetud.
Maarja kabelit peetakse sageli üheks Tallinna gooti stiili parimaks esindajaks. Hetkel uuendatakse juba viiesajanda aastani jõudnud ajalooga kabelit selle lekkiva katuse pärast. Õnneks pole vihmavesi interjööri rikkunud.
Linna kauneima kabeli saamisloo jälgedes jõuame esmalt 13. sajandisse. Vanim kirjalik teade Oleviste kirikust pärineb 1267. aastast, nagu jutustas meile Tallinna heerold Jüri Kuuskemaa. Hiljem on kirikut seal toimunud tulekahjude järel küll uuesti ehitatud, laiendatud, täiendatud ja taastatud. Kõik see on toimunud õige mitme sajandi jooksul.
„Alles hiljaaegu olid ümber torni ja selle lääneosa veel tellingud. Nüüd on need saanud rõõmsavärviliselt heledaks,“ jutustas Kuuskemaa torni renoveerimise hilisematest arengutest. Üks osa kiriku kompleksist on veel tahmane, katus aga auklik. Just sellisena näitabki end Maarja kabel.
„Viiesaja aasta eest oli Tallinnal tõeline õitseaeg,“ rääkis Kuuskemaa meile sajandite taguse linnaelu oludest. „Ida ja lääne vahel lokkas Hansa kaubandus. Kodanikud said ehitada järjest toredamaid maju. Aina uhkemaks tehti ka oma kirikut.“
Hiljem täiendati kirikut muidugi ka mitmesuguste sisustusesemete ja altaritega, nagu linna heerold Kuuskemaa pajatas. Vahepealsel perioodil, täpsemalt 1525. aastal tuli seevastu luterlik reformatsioon, mis muutis ka kirikute hoiakut. Maarja kabel ehitati aga enne seda. Seetõttu on arhitektuuripärli nimetatud koguni gootika luigelauluks Tallinnas. Teatud mõttes on see kõige toretsevama väljanägemisega kabel Tallinna sakraalarhitektuuris.
Erakordselt uhke väljanägemine
Kabeli rajamise algatajaks oli toonane kirikukoguduse vanem Hans Pawels. Ehituse esimeseks meheks ja arhitektiks aga poolakas Clemens Pale. Eeldatavasti projekteeris just tema kabeli, juhtides esimestel aastatel ka ehitustöid. Need läksid lahti 1512. aastal ja jõudsid valmis aastaks 1521. Seega möödus kabeli valmimisest möödunud aastal täpselt viis sajandit.
„Minu selja tagant, kile varjust paistab Maarja kabeli ja Oleviste kiriku väliselt kõige atraktiivsem kunstiteos,“ näitas Tallinna heerold meie kauni palvekoja silmapaistvamaid esemeid. Heeroldi sõnul võib selle teose kohta öelda veel sedagi, et tegemist on hilisgootika kiviskulptuuri suurepärase saavutusega.
Kunstiteos on üle elanud juba viissada aastat. Aja jooksul on see kaotanud küll oma värvi ja viimistluse ning saanud siit-sealt ka veidi kannatada. Kuuskemaa sõnul loodi kunstiteos koguduse vanema Hans Pawelsi mälestuseks. Ülemisi vapikilpe kattis ka mehe peremärk. See pole aga praeguseks enam säilinud.
„Küll aga on alles reljeefe Kristuse passiooniloos. Samuti on all orvas kaduvikku sümboliseeriv luukere, mida rahvasuu sidus torni ehteks olnud Olevi legendiga,“ jutustas Kuuskemaa.
See kabel on ainuke Tallinna pühakoja osa, mis on ehitatud väljastpoolt üleni vaid puhtalt tahutud kividest. Sees on kivid krohvitud. Puhtalt tahutud kivide osatähtsus ei seisne vaid siledas pinnas, akna raamistustes ja sisemistes mustrilistes kujundustes. Oluline on ka seinte ülaosas asuv friis.
„Seal näeme gooti ornamentidena teravaid sambakesi, mida nimetatakse fiaalideks,“ näitas Kuuskemaa. „Näeme muudki sellesarnast, mis annab kabelile erakordselt toreda ja uhke väljanägemise.“
Salapärased mustad laigud müüridel
Kui me vaatame Maarja kabeli müüre väljastpoolt, siis näeme neis üllatavalt suuri erinevus. Paiguti on kivi hele, nagu ta maapõuest välja võetigi. Ainult veidi murenenud. Paiguti on näha aga suured mustad laigud ja tekib küsimus, mis võisid need küll tekitada ja mis need ülepea on.
Tallinna heeroldi Jüri Kuuskemaa jutustuse järgi võiks arvata, et need laigud on kunagiste tulekahjude poolt seintele jäänud tahm. Aga ei. See on hoopis paatina. Paatinalaigud näitavad, et õhus on leidunud väävli ühendeid. Need on kivipinda moonutanud ja selle tumedaks, laiguti lausa mustaks muutnud. Seda pinda mõnes kohas puudutades ta lausa pudeneb.
Praegusel ajal jäetakse osa paatinat enamasti alles. Muist aga puhastatakse. Kuuskemaale on veel teadmata, kas laigud kaovad lähemate remonditööde käigus või jäävad alles möödaniku katsumuste mälestuseks. Eks seda saab linnarahvas lähemal ajal ka ise uudistama tulla.
Kabel pole mõõtmetelt küll kuigi suur, aga sellegipoolest üllatavalt kõrge. Tallinna heerold Kuuskemaa osutas ka lae käänulistele võlvidele, mis kannavad nime tähtvõlvid.
„Nende võlvide keskel, harude kokkujooksul asusid päiskivid. Need kujundas ja valmistas Tallinna kuulsaim keskaegne kunstnik Michel Sittow. Paraku ei ole need praeguseks säilinud. Praegune võlvistik on uuendatud 1830ndatel aastatel, aga paistab enam-vähem samasugune nagu kunagi olema pidi.
Kuuskemaa rõõmustas, et praegu võime kabelit näha täies korras.
„Siin võib pidada nii konverentse kui ka intiimseid jumalateenistuse. Võib-olla mõne erilise laulatusegi,“ rääkis ta. Ehkki väljast pole tellingutetagust veel näha, võib loota, et umbes kuu aja pärast saavad needki maha võetud.
Tellingute maha võtmise järel peaks kabeli välisilme puhtamaks ja säravamaks muutuma. Ehitatud saab ka katus, mis peab kindlalt vihma ega lase väärikal kabelil laguneda.
