"Hea nali on siis, kui sa ei pea selle järel ütlema, et ma tegin nalja. Kui sa seda juba pead ütlema, siis järelikult polnudki tegu naljaga."

Tõnis Niinemets, näitleja ja koomik
eksperdid Naistevastase kübervägivallaga võitlemist takistavad kohtute konservatiivsus ja puudulik seadusandlus (4)
18. november 2022
Foto: Pixabay

„Kohtud on olnud kõige aeglasemad õppijad ja meil on endal olnud juhtumeid, kus kohtunik ei võta tõsiselt seda, kui naised on langenud küberpommitamise ohvriks endiste kaaslaste poolt,“ nentis naiste tugi- ja teabekeskuse tegevjuht Pille Tsopp. „Aga see on probleem, millega me tegeleme ja me koolitame järjest ka kõiki spetsialiste ja ametnikke. Loomulikult keegi ei taha olla halb – teadlikkus on see, mida ei ole.“

„Naistevastane kübervägivald on muutunud naistevastase vägivalla lahutamatuks osaks. Selleks, et selle vastu võidelda, on vaja poliitilist tahet, administratiivset võimekust ja teadlikkuse taseme tõstmist nii poliitikute, ametnike kui ka tavakodanike seas,“ kirjutas europarlamendi liige Marina Kaljurand, kelle eestvedamisel toimus vastavateemaline vestlusring.

Kaljurand nentis, et kui Maailmapank tal 2017. aastal palus tal kirjutada ülevaate antud teema osas, jäi ta päris hätta. „Ei olnud Euroopa Liidu tasandil ega ÜRO tasandil suurt midagi tehtud,“ tõdes ta. „Jah, olid mõned esimesed MTÜd, kes tegutsesid aktiivselt, eriti Rootsis. Olid üldse naiste õigustega tegelevad organisatsioonid, kes hakkasid tähelepanu pöörama ka kübervägivallale. Aga teadlikkus oli väike, kirjandust oli vähe ja see oli teema, mis oli alles tekkimas.“

Nüüdseks on Kaljuranna kinnitusel asjad hakanud paremuse poole liikuma. „Naiste vastasest vägivallast ja naiste vastasest kübervägivallast räägitakse järjest rohkem,“ ütles ta. „Teadlikkus on tõusnud ja oodatakse efektiivsemat ja paremat tegutsemist, ka ametnikelt, vabatahtlikelt ja kõigilt teistelt, kes selle teemaga kokku puutuvad.“

Pandeemia võimendas kübervägivalla ulatust

Euroopa soolise võrdõiguslikkuse instituudi ekspert Christian Veske sõnul tõusid kübervägivallaga seotud probleemid eriti teravalt esile tänu pandeemiale. „Pandeemia ning sellega kaasnenud ühiskondliku ja tööelu koondumine virtuaalmaailma tõi Euroopas tähelepanu alla küsimuse, et kui turvaline on ikkagi meie digitaalne elu,“ märkis ta. „Sest ühelt poolt digiplatvorme nähti pikalt kui eneseväljenduse sfääri, kus identiteet ja muud sellised karakteristikud on vabalt valitavad ja väljendatavad. Kuid samas me teame, et digimaailm on muutunud kohaks kus sünnivad ja arenevad ka sellised välistavad ja vägivaldsed diskursused ja uskumised.“

Veske hinnangul peaks kübervägivallast rääkima eraldi naiste ja meeste puhul. „Alguses räägiti sellest nii-öelda sooneutraalsete väljenditega ja tõepoolest, nii mehed kui naised võivad sattuda kübervägivalla ohvriks, aga samas on kübervägivallal naiste ja tüdrukute vastu sageli eritunnused – need on sageli süstemaatilisemad ja korduvad,“ selgitas ta. „Naiste ja tüdrukute vastast kübervägivalda peetakse siiani sageli vähem tähtsaks. Arvatakse, et me võiksime rääkida üldistes terminites. Aga me oleme olukorras kus online ja offline-maailmad üha rohkem põimuvad ning sellel kübervägivallal on siis tagajärjed ka offline-maailmas. See ei ole naiste isiklik probleem, vaid see on osa laiemast naistevastasest vägivallast.“

Kübervägivalla puhul tuleb Veske sõnul arvestada ka sellega, et seda võivad mitmed erinevad karakteristikud võimendada. „Näiteks inimese sugu on kombineeritud teiste faktoritega, nagu näiteks vanus või seksuaalne orientatsioon, rahvus, nahavärv jne,“ loetles ta.

Naiste tugi- ja teabekeskuse tegevjuht Pille Tsopp nentis samuti, et COVID-i kriis mõjus kübervägivallale võimendavalt. „COVID-i tulles tegelikult eskaleerus osa vägivallast väga tõsiselt ja inimesed, kes satuvad ohvriks, ei ole enam mitte kusagil kaitstud nende rünnakute eest,“ lausus ta. „Näiteks kui koolinoored, kellele jaoks varem koolikiusamine oli kusagil väljaspool kodu, sa said tulla koju ja panna ukse kinni, siis nüüd enam ei ole mitte kuskil olla.“

Ohvrite ring laieneb

Tsopp märkis, et kahetsusväärselt on naiste ring, kes kübervägivalla ohvriks langevad, ajas üha enam laienenud. „Näiteks naisajakirjanikud, avaliku elu tegelased, poliitikud – nad kõik on oluliselt haavatumas olukorras praegu kui nad olid varasemalt,“ rääkis ta. „Nende puhul on niimoodi, et online, vägivald võib minna offline vägivallaks tänu sellele, et onlines saavad trollid, kes üksteist võimestavad siis selle naise vastu näiteks vägivallakuritegusid tegema selle julguse, et teha seda ka tänaval.“

Tsoppi hinnangul on kõige selle tulemuseks naiste kübermaailmast välja surumine ja vaigistamine. „20 protsenti ahistamist kogenud naistest, keda küsitleti, võtavad oluliselt ettevaatlikumalt avalikus ruumis sõna oma teemade kaitseks või selle tarvis, mille eest nad seisavad,“ konstateeris ta. „See on üks oht, et sisuliselt me surume naisi kübermaailmast välja nii nagu Taliban surub naisi koduseinte vahele. Et nad oleks võimalikult tasa, et nad oleks võimalikult tagasihoidlikud.“

Kohtud kohanevad aeglaselt

Tsopp heitis Eesti kohtusüsteemile ette, et see on olnud seni kahetsusväärselt konservatiivne erinevate kübervägivallaga seotud juhtumite lahendamisel. „Nad on olnud kõige aeglasemad õppijad ja meil on endal olnud juhtumeid, kus kohtunik ei võta tõsiselt seda, kui naised on langenud küberpommitamise ohvriks endiste kaaslaste poolt. Aga see on probleem, millega me tegeleme ja me koolitame järjest ka kõiki spetsialiste ja ametnikke. Loomulikult keegi ei taha olla halb – teadlikkus on see, mida ei ole.“

Politsei- ja piirivalveameti kommunikatsioonispetsialist Maarja Punak nentis, et kõige suuremaks probleemiks on vähene info toimuvast. „Kübervägivalla kõige suurem murekoht on ikkagi see, et ega ka politsei ei tea täpselt, mis meil seal toimub, mis toimub meie postkastides, mis toimub meie chattides, mis toimub kinnistes gruppides,“ loetles ta. „See on väga peidetud kujul toimuv kuritegu ja inimeste õiguste rikkumine. Oluline on see, et need teated meile on järjest suurenenud.“

Punak avaldas lootust, et peagi jõutakse politsei teavitamisega samale tasemele nagu füüsilise perevägivalla puhul, kus olukord on selles osas parem. „Me saame juba rääkida 30-st protsendist teadetest, kus ei ole helistajaks kannatanu, vaid ongi keegi, kes seda kuulis, kes nägi või kuulis läbi kannatanu, et selline asi on juhtunud ja andis politseile teada,“ selgitas ta. „See on oluline ja sama asi võiks nüüd tulla ka siia kübermaailma.“

Puudu on konkreetne seadussäte

Punak rõhutas, et Eestis on puudu konkreetne sedaussäte, mille kohaselt näiteks internetis oma endise kaaslase kohta pornograafilist materjali levitav inimene vastutusele võtta. „Praegu meil ikkagi käed jäävad lühikeseks sellepärast et see inimene, kelle kohta levitatakse siis pornograafilist või erootilist pilti koos vapustavate sõnumitega, tema ainuke lahendus on pöörduda kohtusse,“ nentis ta. „Aga kohtusse pöördumine võtab aega ja tulemus tegelikult ei rahulda kannatanut. Selle pildi levitamise eest ta võib saada rahalise hüvitise.“

See ei ole aga karistus, mida inimesed Punaku hinnangul ootavad. „Mul on tunne, et ohvrid ootavad seda, et ikkagi inimene, kes on sellise teo toime pannud, saaks kriminaalkorras karistatud,“ märkis ta. „Et päriselt oleks selge sõnum, et see on see nii vääritu tegu, mida mitte keegi kunagi ei tohiks teha.“

Kommentaarid (4)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

Minu Arvamus
19. nov. 2022 06:35
Kes mida otsib, see seda ka leiab lõpmatust interneti avarusest. Mõni otsib lausa sihilikult negatiivseid kirjutisi enda kohta, et oleks põhjust halada. Enamus ignoreerib kui näeb või kuuleb. Ja ründajateks pole vaid mehed, enamus ikka naised ise oma terava meele ja keelega.
ma ei saa aru
19. nov. 2022 02:33
kuidas saab tekkida naiste suhtes kübervägivald? siis peavad naised tegema endale erinevaid kontosid ja lisama sinna erilisi pilte , jagama enda aadresse ja mingeid erilisi soove jms. Miks te teete neid - kas te vajate kaebamise kaudu huvi oma rumaluse varjamiseks ?
Tõdemus
18. nov. 2022 20:15
Siiralt kahju, et selle asemel, et tõesti inimestele olulise seadusloomega tegeleda võitlevad seadusandjad meil järjepanu nõukogude ajast pärit kivipuuslikega.
Rägakastar
18. nov. 2022 23:14
Õige Eestlane oskab multifunktsionaalselt rööprähelda :)