"Iga piirkiirusele lisatud kilomeeter suurendab tõenäosust sattuda õnnetusse ning raskendab võimalikke vigastusi."

Hannes Kullamäe, Politsei liiklusjärelevalve keskuse juht
Tulekahjudes hukkunute poolest on Eesti Põhjamaades esimesel kohal (0)
19. november 2022
Albert Truuväärt

Turvafirma G4S-i teatel sureb Eestis tulekahjudes igal aastal jätkuvalt mitu korda rohkem inimesi kui teistes Põhjamaades.

Viimastel kuudel on üle Eesti toimunud keskmiselt 70–80 tulekahju, millest mitu on kaasa toonud surmajuhtumeid, mõnest on eluga pääsetud aga viimasel hetkel. Oktoobri viimasel päeval teatas päästeamet järjekordsest traagilisest tuleõnnetusest, kui Tallinna kesklinnas arvatavalt hooletust suitsetamisest alguse saanud korteripõlengus kaotas elu keskealine mees. Nädal hiljem hukkus Kilingi-Nõmmel eramupõlengus 18-aastane neiu. Päästeameti andmetel polnud nende juhtumite puhul kummalgi suitsuandurit, mis on kohustuslik.

Alles paar nädalat tagasi leidis aset kaks äärmiselt ohtlikku sündmust, mille puhul päästis inimesed töökorras suitsu- ja vingugaasiandur. Nimelt registreeris Nublu ühes Tallinna korteris vingugaasihäire, millele reageerinud patrullekipaaž koputas kohale jõudes kõigepealt uksele, kuid keegi ei vastanud. Korteris viibinud eakas proua reageeris lõpuks aknale prõmmimisele ning avas ukse. Selgus, et kogu korter oli paksult suitsu täis ning turvatöötaja helistas kiirelt päästeametisse. Kohale jõudnud spetsialistid selgitasid välja, et proua oli ahju kütnud, ahjusiibri liiga vara kinni pannud ja magama läinud. Tuppa aga jõudsid nii eluohtlik vingugaas kui suits. Proua rääkis hiljem, et oli Nublu signaali peale küll üles ärganud, kuid olukord tekitas temas sedavõrd segadust, et ta ei osanud teha muud kui voodi peal istuda. 

Teine õnnetus leidis aset Põlvamaa talus. Patrullekipaaž reageeris sealsest seadmest edastatud tulehäirele. Kui turvatöötaja kontaktisikuga ühendust võttis, sai ta vastuseks, et kedagi talus parasjagu ei viibi. Kohale jõudes oli näha, et korstnast tõuseb suitsu ning suits on täitnud ka ühe ruumi. Turvatöötaja kutsus kohale päästeameti, kes majast ühtegi inimest ei leidnud, kuid tõi välja 11 elusat kassipoega. Hiljem selgus, et keegi oli hiljaaegu majas ahju kütnud ja ahjusiibri liiga vara kinni pannud. Päästeamet tuulutas ruumid ja kassipojad viidi tuppa tagasi. 

Selliste olukordade vältimiseks tuleb turvafirma sõnul tagada, et kodus oleks töökorras suitsu- ja vingugaasiandur. Peale selle peab kindlaks tegema, kas seadme kasutaja oskab häire korral õigesti reageerida ja käituda.

“Kindlasti on tuleohutus ja ka tulekahju korral tegutsemine teema, mis tuleb läbi rääkida pere ja lähedastega, nende hulgas eakate lähedastega,” ütles päästeameti ennetustöö osakonna nõunik Tuuli Taavet.

Inimeste teadlikkus tulekahju korral tegutsemisest on väga erinev. Päästeamet tegeleb süstemaatiliselt ennetustööga ja aasta-aastalt on olukord paranenud.

“Arenguruumi siiski on. Tuleb arvestada, et inimeste kogemused, stressitaluvus ja mitmed muud omadused on väga erinevad,” selgitas Taavet, kelle sõnul võib see muuhulgas tähendada, et kiiret reageerimist nõudvas olukorras ununeb, kuidas toimida. 

“Õnnetus tuleb tavaliselt ikka ootamatult ja ehmatab, mistõttu tuleks lähedastega läbi arutada, kuidas erinevates kriisiolukordades toimida,” soovitas Taavet. “Kui erinevad stsenaariumid on omavahel läbi arutatud ja miks mitte ka läbi harjutatud, on lihtsam säilitada ootamatus olukorras külma närvi ja selget tegutsemissuunda.”

Samuti aitab läbi arutamine Taaveti kinnitusel kindlaks teha, kas kõik pereliikmed oskavad üldse ohuolukorras käituda. Kui selgub, et mõnes küsimuses on infot vähevõitu, siis saab ennast ja ka lähedasi vajalike teadmistega aegsasti kurssi viia. Kindlasti tuleb anduri töökindlus üks kord kuus üle kontrollida.

“Kuigi andur võib pealtnäha tunduda täiesti töökorras, võivad anduri sees olevad suitsule reageerivad sensorid aja möödudes tundlikkust kaotada,” märkis Taavet.

Andurit saab kontrollida testnupule vajutamisega – see kinnitab, et patarei, elektroonika ja helisüsteem töötavad. Siiski ei tähenda see alati, et andur ka päriselt korralikult töötab. Kui andur on seisnud laes juba aastaid, tuleks see korraks alla võtta ja vaadata tagaküljel olevat infot – seal on kirjas anduri kehtivusaeg või tootmise kuupäev. Kui andur on aegunud või seadme tagaküljel pole aegumise aega kirjas, tuleb seade kindlasti välja vahetada. Päästeameti soovitus on, et nooremad võiksid tunda huvi ka oma eakamate sugulaste ja naabrite vastu ning ulatada vajadusel abikäe.

“Kuna eakamatele on anduri testimine ja vajadusel selle laest alla võtmine keerulisem ja nõuab suuremat pingutust kui noortel, on igati teretulnud, kui nooremad lähedased neid seadme kontrollimisel aitavad,” selgitas Taavet.

Nii on muuhulgas kaotatud ka oht, et eakas anduri järele upitades õnnetult kukub ja viga saab.

„Et asi veel lihtsam oleks, tasuks koju paigaldada nutikas andur. See annab ise teada, kui tal peaks olema aku tühi või mõni muu rike. Lisaks aitab nutikas andur ka siis, kui oled kodust eemal, andes häirest reageerijatele teada,“ lisas G4S-i kommunikatsioonijuht Maxim Tuul.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.