"Iga piirkiirusele lisatud kilomeeter suurendab tõenäosust sattuda õnnetusse ning raskendab võimalikke vigastusi."

Hannes Kullamäe, Politsei liiklusjärelevalve keskuse juht
Karis Halifaxis Ukraina püüdlused NATO-ga liituda vajavad respekti (1)
19. november 2022
Pealinn

President Alar Karis ütles Halifaxi julgeolekufoorumil Kanadas, et Ukraina NATO-püüdlustesse tuleb suhtuda täie siiruse ja tõsidusega.

„NATO ei saa neile vastata vaikusega või siis taganemisega senistest avaldustest või lubadustest. Mõistagi ei saa Ukraina liikmelisus teoks lühikeses ajaperspektiivis ja sõja tingimustes. Aga kui me tahame kindlustada rahu euroatlantilises piirkonnas ning stabiilsust tulevikus, peab meil kõigil olema silme ees kaugem siht ja ühised huvid,“ sõnas Karis ning selgitas ka seda, miks Eesti on otsustanud Ukainat toetada väga suures mahus ehk summas, mis moodustab neljandiku Eesti kaitse-eelarvest.

„Eesti on kindlalt veendunud, et Ukraina on igati võimeline Lääne liitlaste abi kasutusele võtma ja sõjas edu saavutama. Nüüd tuleb tagada, et Ukraina suudab seda edu ka hoida. Pole kohane eeldada, et saabuval talvel ei suuda Ukraina enam edasi liikuda. Ajaloost teame, et Soome on ju Talvesõjas võidelnud ning võitnud. Seetõttu peab jätkama sõjalise abi pakkumist Ukrainale ja sõja hinna tõstmist Venemaa jaoks,“ selgitas president Halifaxi julgeolekufoorumi avasessioonil kõneldes.

„Kõigi NATO-liitlaste huvides on senisest pingsamalt mõelda, millist tulevikku me tahame ja mida oleme valmis selleks ohverdama. Me ei saa lasta Venemaal jätkata jõuga meie julgeoleku ähvardamist,“ Rääkis Karis.

Ta rõhutas, et Venemaa ja teiste autoritaarsete riikide tegevusest tulenevate ohtude valguses vajab euroatlantiline kogukond pikemaaegset strateegiat ning visandas selle võimalikud lähtekohad.

„Esiteks ei saa sellise strateegia lähtekohaks olla hirm võimalike Venemaad tabavate vapustuste ees, kui ta peaks sõja kaotama. Teiseks tuleb NATO-l võimalikult kiiresti ellu viia uus kaitsehoiak, mis eeldab suuremat kohalolekut ning relvastuse, varustuse ja laskemoona eelpaigutust. Kolmandaks ei tohi jätta Euroopasse halle tsoone, ainus reaalne julgeolekugarantii on NATO,“ selgitas Karis.

Ta meenutas, et Venemaaga seotud lootused pole täitunud ei 80-ndate aastate lõpul ega ka 90-ndate alguses – pigem on Venemaa saanud võimaluse tugevdada kontrolli tärkava demokraatia üle ning hoopis kasvatanud imperialistlikke ambitsioone, mis pole kuidagi maailma julgeolekut parandanud.

„President Putin on taas korduvalt eeskätt Läänt süüdistanud Ukraina sõja vallapäästmises ja tegutseb usus, et selle sõja osalised oleme ka meie. See tõestab, et Venemaa strateegilised eesmärgid pole muutunud mitte mingilgi moel. Putin soovib jätkuvalt lammutada senise euroatlantilise julgeolekukorralduse ja taastada oma mõju Balti riikide ja Poola üle,“ rõhutas Karis. 

Ta tõi esile Ameerika ja Kanada panust ühisesse julgeolekusse euroatlantilises ruumis ja avaldas veendumust, et Euroopas tuleks senisest enam panustada kaitsesse ja parandada sõjalisi võimekusi.

„Eesti hetkeprioriteediks on rajada sõjaaja diviisistruktuur, mis koosneks meie rahvuslikest ning ka liitlasüksustest. Ent peaksime juba vaatama kaugemale ja detailsemalt planeerima, millised NATO üksused meiega koos võitlevad. Vaid sellisel moel saavutame piisava valmisoleku. Ainult nii saame Kremlit veenda, et mistahes sõjaline rünnak NATO suunas on määratud luhtuma,“ selgitas riigipea.

Foorumi avasessioonil osalesid Kanada kaitseminister Anita Anand, Uiguuride maailmakongressi president Dolkun Isa ja USA senaator, demokraat Jeanne Shaheen.

Kommentaarid (1)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

nüanss
20. nov. 2022 12:05
Testosterooni langusega kaasnevad aga teatavad kõrvalmõjud – mehed muutuvad füüsiliselt, psühholoogiliselt ja sotsiaalselt. Oleme ausad, Euroopa enam hästi sõdida ei suuda. Sellel on testosterooniga väga selge seos. Kas see saab meile lähiajal eksistentsiaalseks ohuks või mitte, see alles selgub. https://novaator.err.ee/1608794194/margus-punab-meditsiin-on-meeste-teist-elupoolt-tundmatuseni-muutnud