"Maailma parandamisega on üks segane lugu. Suurimad maailmaparandajad on enese meelest olnud Hitler ja Stalin."

Vladislav Koržets, luuletaja ja humorist
Uuring 12 protsenti Eesti elanikest kaalub lähitulevikus elektriautot (0)
20. november 2022
Albert Truuväärt

Schneider Electricu tellitud uuringu tulemuste kohaselt sooviksid 19 protsenti leedulastest, 13 protsenti lätlastest ja 12 protsenti eestlastest lähitulevikus elektriautole üle minna.

Kõige populaarsem valik küsitletud Balti riikide elanike seas on aga hübriidauto. Selle ostmist kaaluks 38 protsenti vastanud leedulastest, 26 protsenti lätlastest ja 29 protsenti eestlastest, teatas Schneider Electric. Suurlinnade elanikud kaaluvad hübriidauto ostmist veelgi sagedamini – 47 protsenti Vilniuse, 31 protsenti Riia ja 34 protsenti Tallinna elanikest plaanib selle ostu.  

“Elektriautod ei ole Baltimaades veel kiiresti levima hakanud – nende läbimurret takistavad kasvanud elektrihinnad, vähearenenud laadimisjaamade võrgustik, eriti elamupiirkondades, ja elektriautode kõrged hinnad. Seetõttu kalduvad meie regiooni elanikud esialgu pigem otsustama ettevaatlikuma variandi kasuks ostes hübriidauto, mille kasutamine põhjustab vähem ebamugavusi,” kommenteeris uuringu tulemusi Schneider Electricu Eesti müügidirektor Miko Siilivask. 

Siilivaski hinnangul on üllatav, et paljud Balti riikide elanikud kipuvad endiselt valima diiselautosid, kuigi nende populaarsus ja osakaal Euroopa turul väheneb iga aastaga oluliselt.

Koguni 26 protsenti Eesti, 22 protsenti Läti ja 19 protsenti Leedu vastanutest kaaluksid lähitulevikus diiselauto ostmist. 13 protsenti lätlastest, 17 protsenti eestlastest ja sama palju leedulasi ütleb, et nad kaaluksid bensiiniauto ostmist. Samal ajal ei kavatse 29 protsenti leedulastest, 41 protsenti lätlastest ja 32 protsenti eestlastest lähitulevikus ühtegi autot osta. 

Kuigi elektriauto ostmine lähitulevikus ei ole enamiku Balti riikide elanike jaoks veel esmatähtis küsimus, on laadimisjaam muutumas väga oluliseks teguriks uue kodu valikul. Koguni 52 protsenti Leedu vastajatest väidab, et kui nad ostaksid täna uue kodu, oleks oluline, et sinna oleks paigaldatud laadimisjaam. See võimalus on oluline ka 35 protsendi Läti ja 31 protsendi Eesti elanike jaoks.

Siiani on Siilivaski sõnul kõigis kolmes Balti riigis pööratud rohkem tähelepanu kiirlaadimisjaamade võrgustiku arendamisele suurlinnade tänavatel, teede ääres ja parkimisaladel, mitte aga elamutes ja büroohoonetes. “See võib panna kaika kodaraisse e-mobiilsuse arendamisele regioonis ja riikide kliimamuutustega seotud kohustuste täitmisele,” nentis ta.

Laadimisjaamade suuremat kättesaadavust büroo- ja eluhoonetes, kaubanduskeskustes ja muudes avalikes kohtades nimetavad baltlased teise tähtsaima eeldusena kiiremaks üleminekuks elektrisõidukitele. Seda märkis 49 protsenti küsitletud leedulastest, 32 protsenti lätlastest ja 36 protsenti Eesti vastajatest. Laadimisjaamade puudumist ei maini mitte ainult suurlinnade, vaid ka väiksemate linnade elanikud, kus puudub võimalus elektriautode laadimiseks oma kortermajade lähedal.

Kiiremat ja sujuvamat üleminekut uuele e-mobiilsuse ajastule saab soodustada ka riigi toetus elektriautode ostjatele ja hästi arenenud laadimisjaamade võrgustik mitte ainult tänavatel, vaid ka hoonetes. 65 protsenti leedulastest, 42 protsenti lätlastest ja 45 protsenti eestlastest kinnitavad, et nad läheksid elektriautodele üle, kui nad saaksid suuremat riiklikku toetust.

Praegu saavad Leedus vähem saastavat autot ostvad eraisikud kuni 5000 eurot hüvitist, juriidilised isikud kuni 4000 eurot hüvitist ja alates järgmisest aastast kohaldatakse ettevõtetele elektriautode ostmise korral käibemaksuvabastust.

Lätis saavad eraisikud, kes ostavad uue elektriauto, toetust kuni 4500 eurot ja kasutatud auto puhul 2250 eurot, saastava auto ringlusse andmisel makstakse 1000 eurot hüvitist.

Schneider Electricu tellimusel viis küsitluse tänavu septembris läbi uuringufirma Norstat. Uuringu käigus küsitleti kolmes Balti riigis 3000 vastajat vanuses 18–74 aastat.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.