Kas teie olete mõelnud, kui palju maksab maja fassaadi soojustamine ja kordategemine versus kui palju langevad tänu sellele küttearved. Panoraam külastas kolme eriilmelist hoonet Tallinnas, mida äsja kapitaalselt uuendatud ja soojustatud ning uuris, kas elanikud on otsusega rahule jäänud.

Jakobsoni tänaval asuv eestiaegne funk-stiilis elamu on pärit aastast 1936. Maja elanik ja hoone renoveerimisprojekti autor Anu Põime teab rääkida, et omal ajal oli elamu üks moodsamaid linnamajasid, mille omanikud Vera ja Boris Linde ehitasid üürimajaks.

„Omanikud olid Vera ja Boris Linde, keda on nimetatud isegi Eesti Rockerfelleriteks,“ rääkis Anu Põime, kes on ka arhitektuuribüroo Studio 3 arhitekt. „Sellised rikkad, ühiskonnas aktiivsed inimesed ja ilmselt nad siis tegelesid ka kinnisvaraäriga.“

Hoone korrastamiseks tuli maja praegustel elanikel leida parim võimalik lahendus, mis arvestaks olukorda, kokkuleppeid elanike vahel ja ka maja arhitektuuri. Aegade jooksul oli hoone juures küll teatavaid lappimisi tehtud, kuid kokkuvõttes oli maja pikalt räämas. Nüüd suuremate uuendustööde käigus aga krohviti ja värviti uuesti fassaad, vahetati üldruumide aknad ja uksed ning pandi ka uus katus.

„Kuna tegemist on miljööväärtuslikus piirkonnas asuva hoonega ja veel eraldi väärtusklassidest on ta siis väga väärtuslikuks hooneks klassifitseeritud, siis sellistel hoonetel ilmselgelt ei ole lubatud fassaadi soojustamine, sest see rikuks selle fassaadi kindlasti ära,“ lausus Põime. „Seega sellise hoone puhul saab nii-öelda energiatõhusamaks muutmisel rääkidagi puhtalt avatäidete vahetamisest ehk aknad ja uksed ja katusealuse vahelae soojustamisest, mida ka siin tehti siis.“

Põime kinnitab siinkohal, et majal on ilma soojustusetagi hea sisekliima. Küll aga huvitab inimesi eelkõige see, mis mingi asi maksab ja Jakobsoni tänava maja renoveerimine läks maksma suurusjärgus 200 000 eurot.

„Mingi osa oli kogutud remondifondiga elanikel, mingi osa loomulikult tuleb võtta laenuks ja linn toetab siis „Fassaadid korda“ projektiga kuni 10 protsenti,“ loetles Põime rahastusallikaid. „Ja meil ta täpselt ka nii välja tuli.“

Alguses ei tahetud laenu võtta, aga hiljem oldi väga rahul

Hoopis teistlaadi korterelamu, nõukaaegne hruštšovka, asub aga majaka tänaval. Umbes pooleteise aasta eest tehti majas täisrenoveerimine. Soojustati pööning, fassaad ning uuendati ka keskküttesüsteem, sest vanamoodi enam ei saanud.

Renoveerimist on aastaid tahetud teha, esimese laenu võtsime ja tegime katuse ja ainult küljed,“ rääkis KÜ Majaka 17 juhatuse liige Niina Aldur. „Aeg läks aga enne seda me tegime maja pildi ja siin oli ikka nii palju külma, et sellest ei olnud kasu. Korterid olid ikka külmad ja vana küttesüsteem oli ühetoruline – kellel külm, kellel palav. Siis hakkas see kõik üles ütlema ja ikka saime inimesi nii kaugele, et hakkasime renoveerima. Eks paljud olid vastu, aga midagi pole teha. Ma ütlesin, et mina rohkem selle kütte eest vastutama ei hakka, kui tahate istuge külmas.“

Korteriühistu plaanis ka KredExilt laenu võtta, kuid lõpuks otsustati ise renoveerimistööd finantseerida. Tagantjärele on ka Tallinn andnud „Fassaadid korda“ toetust 20 000 euro ulatuses.

„Meil oli omafinantseering ja siis me võtsime 230 000 laenu,“ ütles Aldur. „Alguses inimesed muidugi ei tahtnud, aga pidi seletustööd tegema, et see raha, mis me pärast küttega kokku hoiame, see kompenseerib ja meil ei lähe palju kallimaks. Ja nii juhtuski, nüüd on kõik nii rahul! Nüüd on november ja mina ei ole kütet sisse pannud siiamaani. See üldküte, mis on, see annab nii palju soojust, et mul on 20-21 kraadi.“

Poole väiksemad küttearved

Hoovid korda toetuse on aga saanud Kotka tänava korteriühistu. Majas on finantside saamiseks maha müüdud nii keldri- kui pööningukorrus. Juriidiliselt on tegemist uusarendusega ning selle tõttu tuli hoovialale juurde tekitada parkimiskohti ka autodele. Kõik see viis ka õueala korrastamiseni.

„Me tegime kaks väravat uuesti, panime kõik kivi maha ja haljastuse ümberringi,“ kirjeldas töid KÜ Kotka 28 juhatuse liige Margus Kirves. „Kui teha, siis juba teha korralikult, eks ole ja kui see linnaabi ka veel natuke juurde tuleb, siis on pluss. Kuigi linna abi läks selle maja sisse muude tööde peale. Põhimõtteliselt raha käib ringi, aga raha on majal vähe.“

Sel aastal said nad küll „Hoovid korda“ tunnustuse, kuid tegelikult on ka kogu maja kapitaalselt uuendatud ja soojustatud.

„See tasub tõesti ära, et korralikud aknad on ees, 10 cm villa on maja peal ja vundament on soe,“ kinnitas Kirves. „Ma toon lihtsa näite – kui ülemöödunud talvel oli keldris seitse kraadi sooja, siis praegu on 15. Korteris igaüks vaatab ise kuidas kütab või millega kütab. Meil on selline kombineeritud võrk. Minul läks eelmine talv poole vähem kütet. Küte on küll viis korda kallimaks läinud, aga kui sa poole vähem pead kütma, siis tasub ikka pikapeale ära.“