"Hea nali on siis, kui sa ei pea selle järel ütlema, et ma tegin nalja. Kui sa seda juba pead ütlema, siis järelikult polnudki tegu naljaga."

Tõnis Niinemets, näitleja ja koomik
Kuidas ohutult ladustada raadiumi isotoope? Keskkonnaamet teeb põhjalikemaid uuringuid looduslike radioaktiivsete jääkide ladustamiseks Tallinna prügilas Jõelähtmel (0)
21. november 2022
Ilmar Puskar Foto Scanpix

Vee-ettevõtted saavad eritingimustel ladustada looduslikke radioaktiivseid jäätmeid (NORM jäätmed) Tallinna jäätmete taaskasutuskeskuses Jõelähtmel. Küsime neilt edaspidi veel rohkem andmeid ning teeme ka ise täiendavaid uuringuid, et radioaktiivseid jäätmeid selekteerivad filtrid oleksid töökorras ning jäätmed ise jõuaksid ohutult ladustamiskohta,“ rääkis keskkonnaameti kliima- ja kiirgusosakonna juhataja Ilmar Puskar Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni istungil, kus arutati ohtlike ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise korraldust.

Puskari sõnul on vee-ettevõtetele väljastatud praeguseks 150 eriluba niisuguste jäätmetega tegelemiseks. „Tekkivad looduslikud radioaktiivsed jäätmed vajavad erilist tähelepanu ning nõuavad palju ressurssi ja aega, et nendega toime tulla. Vee puhastamise käigus tekkiva NORMi küsimus puudutab veekäitlejad, kes kasutavad põhjavett, mis sisaldavad looduslikult raadiumi isotoope Ra-226 ja Ra-228.“

Vee-ettevõtjate teadlikkuse tõstmiseks teavitab keskkonnaamet vee-ettevõtjaid, et tõsta nende teadlikkust veetöötlusega kaasneva NORMi tekkimise teemal. Samuti küsitakse täiendavaid andmeid veetöötlusprotsessi ja kasutatavate filtermaterjalide kohta.

Viiakse läbi ka seireuuring, millega mõõdetakse veetöötlusjaamade filtermaterjalide radionukliidide sisaldust, mis võimaldaks ametil saada täpsema ülevaate veetööstuse NORMi probleemi ulatusest ja planeerida, kas tulevikus vajame täiendavaid võimalusi selle käitlemiseks. See oleks lisaks praegu olemasolevale lahendusele ladestada veetööstuse NORM-jäätmed TJT Jõelähtme prügilas.

Parem ettevõtete teavitus

Riigikontroll tõi esile, et kuigi looduslikud radioaktiivsed jäätmed moodustavad 400 000 tonnist ohtlikust jäätmest aastas vaid väikese osa, tuleb nende käitlemise ja ladustamisega tegeleda senisest rohkem. Riigikontrolli vanemaudiitori Virge Vissi sõnul on keskkonnaamet looduslike radioaktiivsete jäätmete käitlust küll parandanud, kuid nende edaspidiseks ladustamiseks on vaja teha rohkem uuringuid, kuidas ja kuhu neid panna.

Riigikontrolli hinnangul on keskkonnaamet täpsustatud, milliseid toiminguid tohib NORM jäätmetega teha, olemas on võimalus NORM-jäätmeid ladestada. 2022. aasta mais viidi riigist käitlemiseks välja Silmeti metallitööstuse jäägid, mis olid kogunenud alates 2004. aastast. Keskkonnaamet ei ole aga vee-ettevõtetele piisava selgusega teada andnud, millist viisi eelistada põhjavee töötlemisel kasutatava filtermaterjali käitlemisel ja millised on sellega kaasnevad võimalikud lisakohustused.

Riigikontroll soovitas keskkonnaametile selleks, et tagada joogiveetöötlusel tekkida võivate NORM-jäätmete ohutu käitlemine, teavitada vee-ettevõtteid paremini nende võimalustest ja võimalikest lisakohustustest. See puudutab seiret, kiirgusohutushinnangu tegemist, filtermaterjali väljavahetamist, jms seoses põhjavee töötlemisel kasutatava filtermaterjali käitlemise ja NORM-jäätmete tekkega.

Paldiskis rahastuse probleemid

Lisaks juhtis riigikontroll tähelepanu, et tehislike radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga loomiseks Paldiskis pole leitud pikaajalist rahastust. „Paldiski endise tuumaobjekti likvideerimine aastaks 2040 on Eesti riigi rahvusvaheliselt võetud kohustus. See tuleb igal juhul ära teha ja sellega viivitamine teeb kuluka projekti ainult kallimaks,“ nentis riigikontroll.

Lõppladustusala projekti ettevalmistavad etapid viidi ellu mõne aastase viivitusega ja on läinud esialgu hinnatud 7,5 miljoni asemel maksma vähemalt poole rohkem – 15,1 miljonit eurot. On risk, et edasisel viivitamisel kasvavad kulud veelgi. Riigikontroll soovitab seada tehislike radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamine prioriteetseks tegevuseks ning planeerida, et rahastus oleks olemas vähemalt aastateks 2024–2026, võimaluse korral ka pikemaks perioodiks.

Erikomisjoni esimehe Tõnis Möldri sõnul näitas Riigikontrolli aruanne, et on probleeme Paldiskis olevate tehislike radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamise rahastamisega. Ladustuspaiga eeltööd on küll käima läinud, kuid riik ei ole leidnud raha nende pikaajaliseks finantseerimiseks. „Seega pole ka kindlust, et lõppladustuspaik valmib tähtaegselt 2040. aastal,” ütles Mölder.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.