"Hea nali on siis, kui sa ei pea selle järel ütlema, et ma tegin nalja. Kui sa seda juba pead ütlema, siis järelikult polnudki tegu naljaga."

Tõnis Niinemets, näitleja ja koomik
Peagi pääseb klaasist liftiga Niguliste torni oivalist vaadet nautima (1)
21. november 2022
Koko arhitektid

Kui Rootsi aja lõpus taheti Niguliste veelgi kõrgemaks ja moodsamaks teha, lisati sellele üks korrus. Et aga pühakoda ehitades polnud sellise koormusega arvestatud, hakkas vundament pragunema ning kiriku torn koguni kergelt kaldu vajuma.

Remont Niguliste kirikus hakkab lõppema. Taasavamise järel muutub eeldatavasti kõige põhilisemaks tõmbenumbriks sõit liftiga kirikutorni, kust avaneb hurmav vaade igas suunas üle Tallinna südalinna. Väliste töödega on juba lõpule jõutud, kiriku sees need seni veel jätkuvad. Ajaloolase Jüri Kuuskemaa sõnul leiab Niguliste kiriku sündmusterohkest ajaloost nii ümberehitustöid kui ka hävingut.
Keskaegse algupäraga kiriku torn oli alguses tunduvalt madalamal. 1423. aastal, kui kogudus juba jõukamaks sai, tekkis mõte torn kõrgemaks ehitada ja sellele uus kiiver panna. Paraku keelas ordu selle plaani tookord ära, sest leiti, et niimoodi saavad all-linna elanikud võimaluse vahtida, mida nende valitsejad Toompeal teevad. 1515. aastaks oli olukord aga muutunud ning linlaste soov täideti. Nii ehitatigi pühakojale peale meile praegu tuttav kaartega korrus ning sellele omakorda Oleviste kirikuga sarnane, ehkki veidi madalam tornikiiver – neli väikest nurgatorni ja gooti stiilis teravik.

Taastatud ja uuesti hävitatud

Rootsi aja lõpus taheti Niguliste veelgi kõrgemaks ja moodsamaks teha ja lisati kirikule üks korrus. Kuna aga pühakoda polnud esialgu nii kõrgeks kavandatud, siis hakkas vundament pragunema ning kiriku torn koguni kergelt kaldu vajuma. Seepärast laoti Niguliste müürid paksemaks ja pühakoda sai oma praeguse kõrguse.
Sellisena püsis kirik kuni 1944. aasta märtsipommitamiseni, mis viis Niguliste süttimise ja osalise hävimiseni. 1972. aastal kirik taastati. Niguliste muuseumi direktor Tarmo Saaret meenutas, et kui hoone anti 1978. aastal lõpus kunstimuuseumile, siis loobuti paljustki 50.-60ndatel plaanitust.
Kümme aastat hiljem läks hoone aga uuesti põlema, nii et 1984. aastal tuli seda jälle taastama hakata. Arhitekt Liis Lindvere sõnul kavandati toona ka kirikutorni viiv lift ja tehti selle jaoks avagi valmis. “Plaan jäi aga katki, sest sel ajal ei olnud lifti jaoks tehnilisi võimalusi,” märkis ta.
Kuna viimasest taastamisest on möödunud ligi nelikümmend aastat, tuli renoveerimistööd uuesti käsile võtta. Muu hulgas rajati hoonesse moodne klaasseintega lift ja tänu sellele pääsevad külastajad torni, kuhu seni viis ainult ebamugav ja ohtlikuvõitu keerdtrepp. Lift saab võimalikuks just tänu 80ndatel loodud avale ning sellele, et vana lifti seal ees ei ole. “Praegu võime olla rõõmsad, et seal pole näiteks nõukogudeaegset korruslifti, seda oleks olnud väga raske välja vahetada,” lausus Saaret.
Lindvere sõnul poleks muinsuskaitse reeglid lubanud juba varem tehtud avata taolist lifti vanasse kirikusse paigaldada. “See osutus võimalikuks tänu pärast põlengut tehtud projektile,” selgitas ta. “Oleme püsinud selle ava piires. Ühelt poolt on muinsuskaitse mõõdud väga jäigalt paika pannud, teiselt poolt oli vaja, et ka ratastooliga inimene lifti mahuks, nii et tuli leida tasakaal kahe nõudmise vahel.”

Platvorm 45 m kõrgusel

Vaateplatvorm hakkab asuma 45 meetri kõrgusel, kust Lindvere sõnul avaneb suurepärane vaade. “Niguliste asukoht on erakordselt huvitav, väga lähedalt näeb Raekoja platsi,” ütles ta. “Tornist ulatub vaatama mereni. Platvorm on tehtud arvestusega, et vaade oleks võimalikult avar.”
Taolist lifti, mis viib nii kõrgele mööda hoone välisseina, ei leidu kusagil mujal Euroopas. Projekti saamiseks korraldati konkurss, aga Saareti sõnul oli valiku tegemine raske. Võiduidee autoriteks osutusid KOKO arhitektid, kes on projektis arvestanud keskaegse kiriku ning nii päästeameti kui ka muinsuskaitse tingimustega. “Tulemusena saime väga-väga hea partneri, kellega see lõpuni teha,” märkis Saaret. “Ka kohalik elanik saab nüüd tornist hoopis teise vaate linnale.”
Lisaks liftile tehakse kirikus veel nii mõndagi uueks ja uhkemaks. Muu seas taastatakse pommitamise järel hävinud sisemised rõdud, sealt avanevaid vaateid kiriku löövi pole inimesed näinud 1944. aastast saadik. “Plaanis on taastada ka muuseumi teine korrus, mis annaks võimaluse tuua välja rohkem unikaalseid kunstiteoseid, mis on olnud siiamaani fondides publiku eest peidus,” lausus Saaret. “Ajalooliselt ülimalt rikkas ja jõukas Niguliste kirikus oli teine korrus omal ajal olemas. See oligi lahendatud rõdudena, mis jooksid väikesest kabelist põhjalöövi. Me taastame teise korruse vanu talaauke uuesti ära kasutades. Siia tekkivale näitusepinnale pääseb ühe portaaliava kaudu, mis oli vahepeal kinni müüritud.
Oreli kohal asuv rõdu otsustati teha kõrgemale, et jääks paistma ka tornialune vitraažiga aken. Lisaks hakkab ruum, mis omal ajal oli orelimängijate käsutuses, olema nüüd ka külastajatele avatud.
Tänu klaasist seintele saab ka liftiga torni tõustes jälgida, mis asub eri korrustel. Näiteks teisel korrusel on plaanis näidata kirikukelli. “Külastaja liigubki nende kellade vahelt läbi ja näeb liftist osa väljapanekust,” ütles Lindvere.

Põranda alt leiti vanad hauad

Saareti sõnul saab teoks muuseumi ammune unistus. “Avada torn publikule, tekitada sinna vahekorrused, osaline näitustepind ja loomulikult vaateplatvorm imelisele Tallinna linnale, mis avaneks igasse külge,” loetles ta.
Lifti ehitamisele eelnenud kaevamistööde käigus tulid juba esimese põrandaplaadi lahtivõtmisel välja märksa vanemad plaadid, mille alt omakorda leiti ajaloolised hauad. Seejärel kutsuti välja arheoloogid ning lasti ala läbi kaevata. Nende käigus leiti mitmesuguseid metallkaunistusi, käepidemeid, kadunukeste ehteid jms. Uutest arheoloogilistest leidudest pannakse Nigulistes kunagi üles näitus.
Lisaks taastamis- ja ümberehitustöödele toimuvad kiriku ümber kaevetööd, et uuendada tuleohutuse jaoks sealset veetorustikku.
Kuuskemaa sõnul võime loota, et kõigi töödega jõutakse valmis aastavahetuseks. Kui aga peaks juhtuma, et kirik avatakse külastajatele juba jõuludeks, toob dekoratsioonifirma Sishi sarnaselt varasemate aastatega sinna kaunistatud jõulupuu. Kuna selle senise koha peal on nüüd lift, hakkab kaunistatud kuusk edaspidi kõrguma austusväärsel positsioonil keset kiriku löövi.

Kommentaarid (1)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

Almar Glustsenko
24. nov. 2022 22:52
Viilma kuulutas: Ole Taara usku. Siseministri usuasjade osakonna juht, Ilmo Au on astunud 800 viimase aasta meie rahvustapjatega kuritegelikku ühendusse ja laseb samas Viilma soovi vastastel reklaamida juba vähemalt 1 aasta vältel pidevalt avalikus ruumis, et toetage KIRIKUTE püsimist. Miks? Kas see lift peab meid viima päris-Maalastena, nend eloodetud Uue Maailmakorra alusel taeva kehaga või kehata? Nagu ütleb neiu reklaamis, kes taastab talu ja lõpuks lendab kosmosesse. Mida vastate mulle väidetavalt rahvustapu-sAtAlistlast lahkunud Jaan Tammsalu ja Raido Rüütel?