"Hea nali on siis, kui sa ei pea selle järel ütlema, et ma tegin nalja. Kui sa seda juba pead ütlema, siis järelikult polnudki tegu naljaga."

Tõnis Niinemets, näitleja ja koomik
Universaalelektrit oodates: Omavalitsused püüavad esmalt kulusid vähendada (0)
21. november 2022
Albert Truuväärt

Omavalitsused ootavad riigikogult neile elektri universaalteenuse kehtestamist, sest praegune börsihind sunnib leidma raha inimeste elukvaliteedi arvelt. Kusagil vähendatakse tänavavalgustust, kusagil mujal võidakse sulgeda rahvamaja.

Eesti linnade ja valdade liidu juhatuse esimehe Mihhail Kõlvarti sõnul oli omavalitsuste põhieesmärk neile eraldatava tulumaksumäära tõstmine seniselt 11,96%-lt 12,19%-ni, kuid paraku ei leidnud ettepanek riigi toetust. “See oleks teatud määral leevendanud omavalitsuste 2023. aasta eelarvete seisu,” lausus Kõlvart.

Eesti linnade ja valdade liidu tegevjuhi Veikko Luhalaidi sõnul peaks siiski riik omavalitsustele kulusid kompenseerima. Muidu kannatab inimeste igapäevaelu, sest lõpuks tuleb ju kõigil ühiselt millegi arvelt elekter kinni maksta.

Tõenäoliselt riik ei aita

“Kokkuhoiu kohti on omavalitsustel vähe,” nentis Luhalaid. “Omavalitsused on keerulises olukorras, ja eks igaüks kärbib nagu oskab. Igaüks peab kogukonna ootused läbi mõtlema. Kui vähendada valgustust, siis sagenevad tänavatel laamendamised või vargused. Kui aga panna rahvamaja kinni, kujutab see juba laiemat poliitilist probleemi. Isegi kui omavalitsus müüb kulude katteks vara, siis kellele müüa näiteks lasteaiahoone? Või mõni hoone, mis ei pruugi olla energiatõhus?”

Luhalaidi sõnul on liit küsinud valitsuselt kokku 141 mln eurot kasvanud kulude katteks. Lisaks energiakuludele sisaldab see number õpetajate ja kultuuritöötajate palgatõuse. Praeguseni pole vastust tulnud. Seni on kasvavate kulude katteks eraldatud viis miljonit eurot, millest 79 omavalitsuse vajadusteks aga loomulikult ei jätku. 

Tõenäoliselt omavalitsused riigilt siiski lisakompensatsiooni ei saa, seepärast on kogu lootus universaalteenuse rakendumisel. Eelnõu on praegu riigikogus, kuid linnade ja valdade liidu nõuniku Kalle Toometi hinnangul vajaks see parandamist. Näiteks on ette nähtud, et universaalteenust saab  omavalitsus osta ühe gigavatt-tunni ulatuses. Kuid pole õige, et mõni väike Lõuna-Eesti vald saaks enesele universaalteenuse kaudu elektrit lubada samas mahus näiteks Tallinna linnaga, kus on kümneid igasuguseid hallatavaid asutusi. Miks taoline piirang on pandud ja milleks see hea on, Toometi sõnul eelnõu seletuskirjast ei selgu.

Kõlvarti sõnul on Tallinn teinud plaani investeeringute vähendamiseks. “Lisaks kinnitas linnavalitsus energiasäästu suunised linna asutustele,” ütles juhatuse esimees. “Aga kuidas tulevad riigipoolse toetuseta toime väiksemad omavalitsused?”

Lisaks peab liit ebaõiglaseks, et praeguse kava järgi rakendataks omavalitsustele juhul, kui nad tahaksid kehtiva elektrilepingu üles öelda ja universaalteenusele üle minna, trahve. Suurenenud energiakulud viivad omavalitsuste eelarvetest tänavuse aasta lõpuks kuni 50 miljonit lisaeurot. Kokku maksavad omavalitsused elektri eest 90 mln eurot ja see tähendab tõusu poole võrra.  Õpetajatel või kultuuritöötajatel jääb palk tõstmata või hakatakse mõnes omavalitsuses laste koolitoidu eest vanematelt lisaraha küsima.

Energiasäästu saamiseks on Tallinn juba testinud ja osaliselt astunud mõningaid samme – näiteks tänavavalgustite tööaja lühendamine 15 minuti võrra. Valgustuse arvelt on võimalik eri meetmetega aastas kuni miljon eurot kokku hoida. Lisaks on võetud plaani küttesüsteemide uuendamine mitmetes linnaasutustes.

Leedlambid aitavad raha säästa

Tinglikult võibki linna elektrikulu jaotada kaheks: tänavavalgustus ja hooned. “Kui tänavavalgustuse puhul oleme seadnud eesmärgiks ülemineku leedlampidele ja juba praegu annab nende aktiivne kasutuselevõtt olulist kokkuhoidu, siis linna omandis olevate pindadega on lugu keerulisem,” selgitas Tallinna abilinnapea Vladimir Svet.

Linnale kuuluvaid kortereid üürivad väiksemapalgalised spetsialistid on paratamatult jäänud kõrgete börsihindade ja turustiihia meelevalda. Nendele lisanduvad sotsiaalmajutusüksuste ja hoolekandeasutuste kliendid, kes ei üüri klassikalises mõttes linnalt elamispinda, kuid kelle jaoks võib neid asutusi nimetada (ajutiseks) koduks.  Pole kuidagi põhjendatav, et nende elektri eest tuleb linnal maksta kõrgemat hinda, kui seda peavad tasuma teised inimesed, kes saavad kasutada universaalteenust. Tallinna linnavaraameti hallatavate hoonete keskmine energiatarve on u 900 MWh kuus ja rahaline võit oleks olnud 40 000 eurot kuus + käibemaks. 

Eriti suured elektritarbijad on teatavasti haiglad. Lääne-Tallinna Keskhaigla energiakulud 2021. aasta esimesel poolaastal olid 726 200 eurot, 2022. aasta esimesel poolaastal aga 1 132 000 eurot. Seega oli selle aasta alguse energiakulu u 56% suurem kui eelmisel aastal samal perioodil.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.