"Hea nali on siis, kui sa ei pea selle järel ütlema, et ma tegin nalja. Kui sa seda juba pead ütlema, siis järelikult polnudki tegu naljaga."

Tõnis Niinemets, näitleja ja koomik
JUHTKIRI Universaalteenus: kauka jumalad raiuvad koera saba (0)
21. november 2022
Virkko Lepassalu

Väiksemates linnavalitsustes ja vallamajades üle Eesti valitseb ärev õhkkond, sest õhus ripub küsimus: kuidas me saame kärpida ja mida maha müüa? Omavalitsustel kulub energiale tänavu kokku 90 mln eurot ehk umbes poole võrra varasemast rohkem.

Väiksemates kohtades on seda raha väga raske leida, sest kokkuhoiukohti on vähe, ja needki teoreetilised. Kas lülitada kusagil tänavavalgustus välja? Panna mõni hoone müüki? Sulgeda muuseum või rahvamaja? Meil aga rikastub miljardilise aastakasumiga Eesti Energia väiksemate asulate väljasuremise arvelt, saades omavalitsusteltki 50 mln eurot kaukasse rohkem.

Tallinnas kui Eesti suurimas omavalitsuses on siiski võimalik tänavad valgustatuna hoida ning pakutavaid sportimisvõimalusi mitte kärpida. Ennekõike on olulised siiski inimesed, mitte ehitamine. Suure eelarve piirides on võmalik mängida. Kuid loomulikult ei tohiks Eestit niimoodi hinnatõusuga segregeerida – jaotada paremaks ja halvemaks osaks.

Praegu on riigikogu menetluses võimaluse loomine kõigile omavalitsustele, et nad saaksid nagu eraisikud ja väikeettevõtted osta elektrit universaalteenuse hinnaga. Universaalteenus võimaldaks Tallinnale – ja muidugi ülejäänud Eesti omavalitsustele – märkimisväärset kokkuhoidu, mida saaks kasutada praegusel ajal niigi majandusraskustes inimeste toetamiseks. 2022. aasta lõppu prognoositava elektri turuhinna (300 eurot/MWh) juures kujuneks võimalikuks kokkuhoiuks juba u 1,3 miljonit eurot.

Ei tasu unustada, et munitsipaaleluasemed on antud üürile väiksemapalgalistele, kuid nõutud spetsialistidele. Linn toetab eluasemega ka tõsiste toimetulekuraskustega inimesi, kes elaksid muidu tänaval. Kas tõesti peaksid ka nemad oma osa andma Eesti Energia hiigelkasumisse?  Paraku on aga riigikogus arutusel oleva seaduseelnõu juures konks: enne ei saa omavalitsus universaalteenusele üle minna, kui kehtiv elektriostuleping pole lõpetatud. Lisaks tuleb omavalitsustel korraldada riigihange.

Kuni seadus ükskord riigikogus vastu võetakse, kuluvad kuud ja isegi aastad. Ka kehtivate elektrilepingute pikkus on igal pool erinev. Aga abivajajaid tekib omavalitsuste kogu aeg juurde just praegu. Miks koera saba niimoodi tükkhaaval raiutakse? Koolid, lasteaiad, haiglad jt asutused pidanuks riigivalitsuse eestvõttel viima ühekorraga – nagu eraisikudki – ja ilma takistusteta üle universaalteenuse võimalusele. Ehkki jah, valitsev poliitika näeb ette Eesti Energia kaudu riigi rahakoti nuumamise ja siis näpuotsaga toetuste tagasi riputamise kodanikele.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

Seotud artiklid