"Hea nali on siis, kui sa ei pea selle järel ütlema, et ma tegin nalja. Kui sa seda juba pead ütlema, siis järelikult polnudki tegu naljaga."

Tõnis Niinemets, näitleja ja koomik
Palgauuring 2022 Erasektori palgad tõusevad kiiremas tempos kui avaliku sektori palgad (0)
22. november 2022
Foto Pixabay

Viimasel paaril aastal on palgavahe avaliku sektori ja üldturu vahel kõvasti kärisenud. Eriti on see tuntav tippspetsialistide ja tippjuhtide osas, kus riik ei suuda nendele enam väärikat palgatõusu tagada, mis põhjustab ka tugeva kaadrivoolavuse selles sektoris,“ rääkis värbamisagentuuri Fontes analüütik Ilmar Põhjala.

Tema sõnul on riik ja erasektor tõstnud palku varasemalt ühes rütmis, kus riik on ikka mõningase viitega erasektorile järele jõudnud. „Kuid just viimane aasta näitab, et avalik sektor ei jõua selle tempoga kaasa minna ning peab ka oma tippspetsialiste ja juhte erasektorile loovutama. Suurem osa palgamuutustest tehakse ära aasta algul ning nii näitavad ka selle aasta numbrid, et erasektor tõstis oma töötajate palkasid rohkem,“ märkis Põhjala.

Ta tõi esile, et palgatõus puudutas sel aastal koguni 87 protsenti eraettevõtete töötajatest. Ka riigiametnikest sai üle 80 protsendi palgatõusu osaliseks, kuid see oli laugem tõus kui üldturul. Samas eelmisel aastal puudutas palgatõus ligikaudu pooli erasektori inimesi ning vaid kolmandikku avalikku sektorit. „Erasektor reageerib paremini igasugustele muutustele. Nii oli see ka majanduskriisi aastatel enam kui 10 aastat tagasi, kui erasektor koondas inimesi, kuid riigisektoris ei muutunud suurt midagi,“ selgitas Põhjala.

17% palgavahe

Palgavahe erasektoris ja riigisektoris sama tööd tegevate inimeste vahel on samuti suurenenud ning praegu on see 17 protsenti erasektori kasuks. Näiteks üle-eelmisel aastal oli see vaid 14 protsenti. „Ehk siis firma pearaamatupidaja saab praegu keskmiselt ligi paarkümmend protsenti kõrgemat palka kui tema kolleeg riigiaparaadis,“ lausus Põhjala.

Erasektor on ka võimeline tippspetsialistidele maksma palju kõrgemat palka. See tekitab ohu, et väga head inimesed ostetakse üle. Palgavahe kogu aasta vaates on kärisenud 26 protsendi peale, mis tähendab enam kui veerandi võrra suuremat palka ettevõtete juhtidele ja spetsialistidele 2023. aastaks.

Põhjala sõnul jätkub palgasurve ka praegu. Viimase aasta jooksul suurendas oma töötajate hulka üle 60 protsendi ettevõtteist ning aasta lõpuks on see protsent juba 77 juures. „Mõned töökohtade kärpimised praegu üldpilti ei mõjuta. Konkurents tööjõu pärast on Eestis jätkuvalt olemas,“ kinnitas ta Fontese palgauuringu põhjal, milles osales ligikaudu kuuendik kogu 600 000 Eesti töötajast.

Kriisid paisutasid riigiaparaati

Riigihalduse minister Riina Solman väljendas põhimõttelist soovi, et riigiaparaat ei tohi paisuda, kuid viimaste aastate kriisid on tekitanud olukorra, kus on tulnud juurde palgata nii arste kui ka eriteenistujaid. Kokku suurenes avaliku sektori töötajate arv eelmisel aastal 133 744 inimeseni, mida on 0,4 protsenti rohkem kui aasta tagasi.

Kohalikes omavalitsustes vähenes inimeste arv 34 võrra ehk –0,6%. Avaliku teenistuse töötajaskonnast 22 922 oli teenistuses riigi ametiasutustes ja 5502 inimest kohalike omavalitsuste ametiasutustes. Üle kolmandiku ehk 37% avalikust teenistusest moodustasid eriteenistujad. Eriteenistujateks on näiteks politseiametnikud, päästeteenistujad, vanglaametnikud ja kaitseväelased. Eriteenistujate arv suurenes 0,2% võrra ehk pluss 21 eriteenistujat.

Varasematel aastatel on palgakasv olnud kiirem kui Eesti keskmise brutokuupalga kasv, kuid koroonakriisi mõjudest tulenevalt on 2021. aastal palgakasv oluliselt aeglustunud. Kui kõrvutada riigi palgauuringus osalenud asutuste palgataset erasektori palgatasemega, oli 2021. aasta riigiasutuste kuu põhipalga keskmine mahajäämus mediaanist 14,4%, sealhulgas tippspetsialistidel ja esmatasandi juhtidel keskmiselt –19,6% . „Kui soovime, et avalikus teenistuses töötaks kvalifitseeritud tööjõud, kes panustaks maksimaalselt avalike teenuste arendamisse, tuleb tagada, et avaliku teenistuse palgad ei jääks erasektoriga konkureerivate ametikohtade palgatasemetest märkimisväärselt maha,“ tõdes Solman.

Pikaaegsed e-arendused

Koostöös asutuste juhtidega otsitakse pidevalt uusi võimalusi, kuidas riigikorraldust ja tegevusi optimeerida ning maksumaksja raha riigi toimimiseks kõige tulemuslikumalt kasutada. „Pean jätkuvalt oluliseks e-riigi arendamist ja infotehnoloogiliste lahenduste laiemat kasutamist avalike teenuste pakkumisel,“ ütles Solman ja tõi negatiivseks näiteks, kuidas e-teenuste muutmiseks peretoetuste maksmiseks nähti ette kaks aastat.

Solmani sõnul on samas selge, et kõiki teenuseid arvutid kunagi asendada ei saa ja tuleb üle vaadata senised protsessid, leida efektiivsemaid võimalusi või kriitiliselt hinnata nende vajadust tervikuna. „Üha enam tuleb tegeleda valdkondade üleste teemadega, nagu on rohepoliitika ja digipööre, samuti sotsiaalvaldkond ja tervishoid. See tähendab asutuste ülest suuremat koostööd ja valmisolekut paindlikuks tööülesannete jagamiseks,“ lausus ta.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.