"Maailma parandamisega on üks segane lugu. Suurimad maailmaparandajad on enese meelest olnud Hitler ja Stalin."

Vladislav Koržets, luuletaja ja humorist
videolugu Nõmme pärimusmuusikakool ootab kõiki huvilisi rahvapille õppima ja üheskoos musitseerima (0)
22. november 2022

„Pärimusmuusikas on oluline ka teatav seesmine vabadus,“ rääkis Nõmme pärimusmuusikakooli eestvedaja ja õpetaja Maarika Moks. „Klassikalises muusikas peab olema perfektne ja saavutama täpselt seda, mis noodis kirjas. Meil on see pinge oluliselt väiksem ja eks ole loodki lihtsamad.“

Ajaloolises raudteemajas tegutseva Nõmme pärimusmuusikakooli õpetajat Maarika Moksi võib julgelt nimetada naiseks nagu orkester. 1987. aastal lõpetas Maarika Tallinna riikliku konservatooriumi muusikapedagoogi erialal. Peale seda on ta lapsi õpetanud nii üldharidus- kui huvikoolis, samuti lasteaias. Lisaks on Maarika sotsiaalkeskuses muusikategemise saladusi ka eakatele jaganud ning juhendab täiskasvanuid ansamblis Tagarida.

Praegu toimetab naine Nõmme pärimusmuusikakoolis, kus saab õppida kannelt, ukulelet, karmoškat ja viiulit. Huvilisi oodatakse kooli alates kolmandast eluaastast kuni täiskasvanuteni välja. Maarika sõnul leitakse tee pärimusmuusikani läbi õpetaja ja isikliku kogemuse.

„On neidki lapsi, kes näiteks oma kogukonna kaudu pärimusmuusikaga seotud,“ rääkis naine. „Samas on mul ka õpilane, kes enne siia tulekut eestikeelsest laulust midagi ei teadnud. Nüüd on ta veendunud etnokas. Seega on juhtivaks jõuks ikkagi isikliku kogemuse kaudu pärimusmuusikaga tutvumine. Peab sellele lihtsalt võimaluse andma.“

Seesmine vabadus

Õpetaja sõnul pole tarvis lastesse mingeid müstilisi „muusikapisikuid“ süstida. Musitseerimistahe tuleb iseenesest elamise ja tegemise käigus.

„Ehk on pärimusmuusikas oluline ka teatav seesmine vabadus,“ leidis õpetaja. „Klassikalises muusikas peab olema perfektne ja saavutama täpselt seda, mis noodis kirjas. Meil on see pinge oluliselt väiksem ja eks ole loodki lihtsamad.“

Eelnevalt tegutses Maarika kakskümmend aastat Nõmme noortemaja õpetajana. Peale seda jätkus töö juba pärimusmuusikakoolis, mis asub ajaloolises raudteemajas kohe Nõmme rongipeatuse kõrval. Muusikaõpetaja sõnul pole pillimänguga alustamiseks kunagi liiga hilja või vara, kuna muusika olevat meie põhiseaduslik õigus.

„Proovid meeldivad mulle väga,“ rääkis Nõmme pärimusmuusikakooli õpilane Taavi Sadla sellest, mis teda rahvalike pillide õppesse toob. Poisi kaaslase Lisanne Kristovaldi sõnul tal väga suurt valikut aga polnudki, sest pärimusmuusikasse suunas tüdruku hoopis tema ema.

„Niimoodi jäingi siia õppima,“ tõdes muusikaringis karmoškat harjutav tüdruk.

Taavi sõnul teeb talle aga rõõmu kõik, mis tunnis aset leiab.

 „Tulemused ja kontserdid on samuti hästi toredad,“ lisas ta.

Tahtmine eelistada pärimusliku laadiga, aga mitte pop või rock muusikat, seisneb teistegi õpilaste sõnul just toredates proovides, innustavas õpetajas ja rahvamuusika südameläheduses.

„Maarika väärib suurimat kiitust. Ta on meiega hiiglama tore!“ rõõmustas muusikaringi õpilane Brigitta Ubar. Samas toonitas tüdruk, et õpetaja hoiab ka professionaalsust. „Ta ikka jälgib, et me tunnis tähele paneksime ja kuulaksime. See on minu meelest väga tähtis. Tunnis peab olema ju mingi rahulikum osa ka.“

Brigitta ringikaaslase, Ethel Kureli sõnul on ta proovinud viiulil varasemalt mitmeid erinevaid stiile mängida. Just selline katsetamine tõigi tüdruku pärimusmuusikani. See jäi noorele viiuldajale aga kuidagi südame külge. „Mulle meeldib kogu see kultuur, mis asja juures on,“ rääkis Ethel. „Samuti see, kuidas pärimusmuusika paneb kõiki koos tantsima ja muusikale kaasa laulma.“

Naine nagu orkester

Noori inspireeriv Maarika Moks mängib mitmeid muusikariistu. Pillioskusega olevat tema sõnul aga sama lugu, mis erinevate keelte valdamisega.

„Mõnda pilli mängid paremini, mõnda tagasihoidlikumalt,“ rääkis ta. „Hetkel õpetan väikekannelt, nii kümne- kui seitsmekeelset. Lisaks ka ukulelet, karmoškat ja kitarri. Oskan kõiki neid pille mängida. Ütleme aga nii, et teen seda teatud tasemel. Rahvamuusikas mängin igatahes akordid ära.“

Nõmme pärimusmuusikakooli motoks on, et nagu elus, nii olgu ka muusikas olulisel kohal ühistegemine. Folgiringi senised ettevõtmised ainult süvendavad usku vanasõnasse, et ega üksi lauldes või elada. Ja tekitavad soovi oma positiivseid kogemusi teistega jagama.

„Õpime niimoodi rahulikumas tempos,“ rääkis karmoškat harrastav Lisanne. „Ei ole väga palju actionit. Mängime rahulikku muusikat. Kõik saavad omas tempos õppida.“

Õpilase Taavi sõnul on tema jaoks tähtis ka see, kuidas pärimusmuusika inimesi kokku viib.

„See on Eestis kõigile väga tähtis,“ leidis Taavi. „Seepärast ma hakkasingi seda õppima.“

Nõmme pärimusmuusikakooli veab Maarika Moks oma käe peal juba kaheksandat aastaringi järjest. Ametlikult tegutseb kool neljandat aastat.

„Kes teab, kaua ma seda veel teha jaksan,“ nentis muusikaõpetaja. „Vahel on küll selline tunne, et pean lisaks õpetaja ametile ka direktori ja koristaja oma. Talvel olen jällegi kojamees. Teinekord aga mänedžer, autojuht, transanaine või mõni muu ametimees, keda parajasti tarvis läheb.“

Suurele vastutusele vaatamata läheb õppetöö pärimusmuusikakoolis praegu veel ilusasti edasi. Kõiki huvilisi oodatakse õppetegevuses kaasa lööma, et laulda üheskoos vanu ja uuemaid rahvalaule, mängida rahvamänge, tantsida vanu tantse, mängida pilli ning rääkida lugusid.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.