"Hea nali on siis, kui sa ei pea selle järel ütlema, et ma tegin nalja. Kui sa seda juba pead ütlema, siis järelikult polnudki tegu naljaga."

Tõnis Niinemets, näitleja ja koomik
lauluväljaku ideekonkurss Arhitekt Marika Lõoke: Kõige parem töö väärtustab lauluväljaku ala ning loob meile kõigile paremad tingimused nautida kultuuri ja teha sporti (0)
23. november 2022

„Tegelikult inimesed juba ei mahu laulupeo ajal lauluväljakule ära ja tuleb mõelda selle peale, kuidas seda ruumi laiendada ja samas pakkuda ka kaasaegseid funktsioone, mida lauluväljak juba täna vajab,“ selgitas Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart. „Kõigile on arusaadav lauluväljaku kultuuriline ja ajalooline tähendus, aga samas meil on ka väga praktilised väljakutsed.“

Vaata galeriid (43)

„Hea meel on tõdeda, et kolm aastat tööd on nüüd peaaegu jõudmas finišisse,“ rõõmustas SA Tallinna Lauluväljak juhataja Urmo Saareoja. „Me saame nüüd otsustada selle üle, et millised on need lahendused. Seitse tööd on arhitektide poolt konkursile kokku esitatud. Siin on omajagu valikuid ja tuleb tunnistada, et on väga tugevaid töid, mille vahel valida, nii et lauluväljak kindlasti tulevikus saab tervikuks.“

Ka Kõlvart tunnistas, et protsess on võtnud kaua aega. „Detailplaneeringu menetlus sai peatatud 2016. aastal ja siis linnavalitsus otsustas, et peab olema kutsutud kokku ajutine komisjon,“ rääkis ta. „Mul oli au seda juhtida abilinnapeana. Komisjoni eesmärk oli kõigepealt otsustada, mis on ja peaks olema lauluväljaku tulevikukontseptsioon. Peab tunnistama, et see võttis ikkagi päris palju aega selleks, et seda erinevate huvigruppidega läbi arutada. Kõigile on arusaadav lauluväljaku kultuuriline ja ajalooline tähendus, aga samas meil on ka väga praktilised väljakutsed.“

Saareoja märkis, et kui seni on lauluväljakut arendatud etapiviisiliselt, siis nüüd ongi võistlustööde eesmärgiks leida korralik terviklahendus. „Eesmärk oligi see, et liita lauluväljak ühtseks linnaruumiks ja inimestele loogiliseks teeks, kus saab vabal ajal käia sporti tegemas, suuri üritusi nautida ja mõistagi kogu see kontseptsioon peab ka arvestama ka laulupeovajadustega,“ rääkis ta. „Eesmärgiks on, et kõik asjad, mis lauluväljakul oleksid, oleksid üheilmelised. Käiguteed, liikumisteed, meie kassahoone, meie sissepääsuväravad. Ehk kogu kontseptsioon oleks tervik ja kui visuaalselt tulla ja vaadata seda helikopterist, et siis saaks kõik aru, et see on üks objekt.“

Ajaga kaasas käimine nõuab ka teatavat konservatiivsust

Saareoja nentis, et eriti keeruliseks muudab olukorra see, et tegemist on muinsuskaitselise objektiga. „Me peame ühest küljest olema võimalikult konservatiivsed, aga teisest küljest suutma ikkagi lahendada see mure ära, et kui linn areneb, linn kasvab, et kuidas ka lauluväljak selle progressiga kaasa liigub,“ selgitas ta. „See oli päris suur töö kõikidele arhitektuuribüroodele, kes sellest konkursist osa võtsid. Aga ma juba etteruttavalt saan öelda, et kõik on väga eriilmelised ja väga hästi selle ruumipaigutuse siia lahendanud.“

Võidutöö valib laiapõhjaline žürii, kuhu kuuluvad Tallinna linna, Kultuuriministeeriumi, Eesti Laulu- ja Tantsupeo sihtasutuse, Eesti Arhitektide Liidu ja Eesti Maastikuarhitektide Liidu esindajad. Linna partner võistluse korraldamisel on Eesti Arhitektide Liit. Võistluse auhinnafond on 43 000 eurot ja võistlustulemused selguvad 2022. aasta lõpuks.

Žüriiliige ja Eesti Maastikuarhitektide Liidu esindaja Marika Lõoke sõnul on praegu nende töös käsil esimene etapp. „Et selekteerida need tööd välja, vaadata nende head ja halvad küljed üle,“ lausus ta. „Lauluväljakul on suur potentsiaal tegelikult ja me loodame ikkagi, et kogu see ala aktiviseeruks rohkem, et siin käiks rohkem inimesi.“

Teema on arhitekte kõnetanud

Lõoke väljendas heameelt selle üle, et teema on arhitekte kõnetanud ning konkursil oli aktiivne osavõtt. „Loodame, et me leiame siit kõige parema töö, mis ka väärtustab meie üldist linnaruumi, seda lauluväljaku ala ning loob meile kõigile paremad tingimused nautida kultuuri ja teha sporti,“ märkis ta. „Täna oli meil esimene žürii kokkutulek ja nüüd me asume lähemalt neid asju vaatama ja otsust vaagima.“

Üheks suureks eesmärgiks on Saareoja sõnul ka turistidele atraktiivsemaks muutuda. „Meil on vaja muuta meie mäe ala suureks turismialaks, et lisaks kohalikule elanikule saaks ka väliturist laulupeo, laulva revolutsiooni ja ka lauluväljaku loo teada,“ lausus ta. „Me ei ehita lauluväljakud täis, kindlasti mitte, aga kahtlemata uusi moodsaid hooneid on siia vaja just selle tõttu, et teenindada ära olemasolevad üritused, laulupidu ning näidata turistidele ja linna külalistele lauluväljakut kõige paremast küljest.“

Kõige suurem uus hoone saab Saareoja kinnitusel olema lauluväljaku mäealasse valmiv külastuskeskus, kuhu soovitakse tekitada muuseumiosa laulupidudest, lauluväljakust ja laulvast revolutsioonist. „Lisaks sellele on meil planeeritud väiksem kõlakoda lauluväljaku territooriumile,“ ütles ta. „Selle eest on väga usinalt seisnud just laulupeolised, kes saaksid sellise väikse mini-lauluväljaku, kus teha kooriproove. Aga seal võiksid ka toimuda meil väiksemad ja õdusamad kontserdid ja üritused, mille jaoks laulukaar võib jääda liiga suureks.“

Toitlustus saab uue lähenemise

Uue kontseptsiooni põhjal hakkab Saareoja sõnul toimuma ka külastajate toitlustus erinevatel suurüritustel. „See on lahendatud pigem moodsate lahendustega,“ märkis ta. „Kui juba sai võistlustöösid sirvida, siis hea meel on sellest, et ei pakuta selliseid statsionaarseid, kinniseid lahendusi, vaid täna on juba väga moodsad pop-up lahendused. Kui on üritus, siis saame telgid lahti rullida ja kui üritus ära lõpeb, siis me rullimine telgid kokku. See on kompaktne, see ei võta ruumi väga palju ja see loob võimaluse, et me lauluväljakut ka hoonetega üle ei koormaks.“

Saareoja rõhutas, et lauluväljaku esmane ja põhiline funktsioon on olla laulupidude koduks. „Laulupidu on siin kahtlemata kõige oodatum ja vajalikum sündmus, sellest me üle ega ümber ei saa,“ lausus ta. „Järgmisena on eesmärk see, et lauluväljak oleks ka suur kontsertide ja ürituste koduks. See on linnas unikaalne koht, kus suuri kontserte läbi viia ja sinna kuhugi vahepeale mahub ka kindlasti ära see, et me oleme ikkagi avatud park. Meie väravad on 24/7 lahti ja me soovime, et inimesed meie alal rohkem aega veedaksid.“

Laulupeolistele on ruumi juurde vaja

Kõlvart rõõmustas selle üle, et laulupidude populaarsus on kasvamas, kuid nentis samas, et see toob endaga kaasa ka uued väljakutsed. „Tegelikult inimesed juba ei mahu laulupeo ajal lauluväljakule ära ja tuleb mõelda selle peale, kuidas seda ruumi laiendada ja samas pakkuda ka kaasaegseid funktsioone, mida lauluväljak juba täna vajab,“ selgitas ta. „Aga muidugi ei saa unustada ka seda, et lauluväljak on unikaalne linnaruum. Ka seda tuleb parandada. Kõiki neid küsimusi me püüdsime ka lahendada. Jõudsime nii kaugele, et oli välja kuulutatud konkurss ja nüüd loodetavasti saame ka teha õige valiku.“

Täna on lauluväljaku ala 23 hetktari suurune ning Saareoja sõnul ei anta sellest sentimeetritki ära, pigem vastupidi. „Meil käivad läbirääkimised linna ja riigiga, et saada veel ümbritsevat maad juurde, mis ka tegelikult kajastub sellel arhitektuurikonkursil, kus me juba olemegi üleval Mäe tänava arendusega arvestanud,“ rääkis ta. „See hetkel kuulub riigile ja kui visualiseerida lauluväljakut, siis mere ääres on üks selline jupp, mis ei ole küll meie territooriumil täna, aga mis on linna omandis. Ma loodan, et need saavad ka tulevikus kindlasti liidetud lauluväljakuga. Ma kujutan ette, et 30 aasta pärast see enam ei oleks võimalik. Kui seda teha, siis kindlasti tuleb praegu teha.“

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

Seotud artiklid