"Hea nali on siis, kui sa ei pea selle järel ütlema, et ma tegin nalja. Kui sa seda juba pead ütlema, siis järelikult polnudki tegu naljaga."

Tõnis Niinemets, näitleja ja koomik
Muudatusettepanekud Tõukside juhid saavad õiguse kuni poole promillise joobega sõita, kuid peavad hakkama trahvi hirmus hoolsamini parkima (1)
23. november 2022
Foto Mats Õun

Liiklusseaduse muudatustega karmistatakse elektritõukerataste parkimise korda ning täpsustatakse reegleid. Tõuksid tuleb parkida eemale sõidutee äärest ning jätta kõnniteele kindlasti 1,5 meetrit vaba läbipääsu, et jalakäijad saaksid vabalt liikuda,“ ütles majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi teede- ja raudteeosakonna nõunik Hindrek Allvee Riigikogu majanduskomisjoni istungil, kus arutati elektritõukerataste ja teiste kergliikurite parkimise ja peatumise reeglite korrastamist.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium valmistab ette seadusemuudatust, milles reguleeritakse muuhulgas ka elektritõukerataste kiirust, parkimist ja juhtide võimalikku joobeastet. Viimase osas on ettepanek, et see võiks praegu tavasõiduki juhtidele lubatud 0,2 promilli asemel olla 0,5 promilli. „See on kõrgem kui sõidukijuhtidel, kuid see eest saab seda paremini tuvastada,“ põhjendas Allvee.

Tema kirjeldusel liiguvad elektritõuksid samas keskkonnas kui jalakäijad, kuid tunduvalt suuremal kiirusel, mis võib põhjustada ka ohtlikke olukordi. „Seadusemuudatuse üheks võtmeküsimuseks saab, mil moel seda kiirust reguleerida, samas kui ei kaoks ära mõte nendega liikluses üldse osaleda. Parimaks lahenduseks oleks, kui anda see õigus kohalikele omavalitsustele, kes siis vastavate majandusregulatsioonide kaudu saaksid ise koos teenust pakkuvate turuosalistega määrata õiged piirkiirused.“

Ta tõi ka välja, et enamikul Euroopa Liidu riikidel on piirkiiruseks kehtestatud 25 km/h, mis on regulatsiooniga paika pandud ka Eestis. „Kõik kergliikurid pole varustatud spidomeetriga ning kiiruse pidevat jälgimist ei pea juhtidele samuti mõistlikuks. Tõuksijuhi pilk peab olema mujal kui spidomeetril. Selle vastu aitabki, kui on piirajad peal või teada kindel lubatud kiirus,“ märkis Allvee.

Rääkides parkimisest tõi ta välja, et parimaks viisiks seda reguleerida on teenusepakkujate kokkulepe omavalitsustega. Üheks võimaluseks on kindlate parkimisalade loomine, mis stimuleerib ka sõitjaid sinna rattaid jätma.

Ohtlikud parkimised

Kollektiivse pöördumise „Elektriliste tõukerataste parkimistava on ohtlik ja vajab liiklusseadusega reguleerimist!“ üks autoritest Ülo Michelson ütles, et ootab ministeeriumilt selgemat seisukohta, kuidas võivad elektritõuksid jalgteedel sõita ning veelgi täpsemalt, kuidas seal parkida. „Olukord on täiesti käest ära ja korrastamata. Rattaid jäetakse kuhu juhtub ja kuidas juhtub. Tõstsime paari päeva jooksul paari tunniga kõnniteedelt jalakäijaid segavaid rattaid ära enam kui 40 tükki. See ei saa enam kaua nii kesta,“ tõdes ta.

Elektrilised tõukerattad on tema sõnul endaga kaasa toonud kontrollimatu kaose tänavatel ja põhjustanud palju kaebusi, kuna elektrilised tõukerattad on sageli pargitud ebaseaduslikult või hooletult, takistades teisi liiklejaid.

Liiklusseadus pole tormiliselt arenenud uuele liiklemisviisile järele jõudnud. Turvaliseks liiklemiseks elektritõukeratastega on Eestis kasutusele võetud mitmeid uusi liiklusreegleid, ent nende parkimist puudutav osa on suurema tähelepanuta jäänud. Keset teed vedelevad elektrilised tõukerattad on muutunud nähtuseks, mis ei saa linnas liikudes kellelegi märkamata jääda. „Ei minu ega teiste liiklejate jaoks pole tähtis see, kes selle elektrilise tõukeratta sedasi jättis, kas see, kes sellega viimasena sõitis, Tuul või keegi, kes huligaanitses, vaid see, et keset teed vedelev elektriline tõukeratas on ohtlik!“

Mitusada tuhat kasutajat

Tallinna abilinnapea Tanel Kiik kutsus üles seadusemuudatust kiiremini ja linnaga kooskõlastatult menetlema. „Oluline on arvestada ka uute tehnoloogiliste lahendustega, et kui tahame neist ratastest midagi rohkemat kui tükike metalli, siis peaksid need olema varustatud ka moodsate tehnoloogiliste vahenditega. Kui neid asju ei lahenda, siis tuleb järgmine pöördumine, et need tõuksid üldse keelustataks,“ hoiatas ta.

Bolti valitsussuhete juht Henri Arras pidas tõukside teenust äärmiselt vajalikuks, kuna seda kasutab mitusada tuhat inimest. Ta selgitas, et kui kehtestada parkimise nõude eriajatele trahv, siis peab suutma seda trahvi ka õigelt rikkujalt sisse nõuda.

„Meil on parkimine paranenud 80 protsendilise täpsuseks pärast seda, kui võtsime kasutusele parkimise abilise. Ka valesti parkimine vähenes 20 protsenti. Parem on seda reguleerida stiimulitega, nagu näiteks parkimisjaamade kasutamine, kui määrata trahve,“ nentis ta. Bolti esindaja kutsus ka üles keelema parkimist kõikidel tänavatel, mis on kitsamad kui 1,7 meetrit. 

Kommentaarid (1)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

Tõstame promille , siis on kergem tuvastada
24. nov. 2022 18:18
see on aasta parim nali mustvalgel ja tõetruu väljendusena Hindrek Allvee poolt ja RIIGIKOGULASELT, tegelikkuses see ei ole nali. Kõik liikuritega juhid ja autojuhid ja bussijuhid, rongijuhid, lendurid, laevnikud ...- kõrgema ohu valdajad tavaliikleja-kodaniku osas(neile võiks ju öelda - 2 promilli, et nt. kaob keeld poes müüja neile jne.) ...., et üldse selline mõte tuleb pähe ? ja avalikkusele eksitavalt lollusi esitada mõtlemiseks , järgmisena lubame narkojoobe samuti ?! Praegu on probleem Relvataoliste esemetega hirmutamisest - siis nüüd läheb täispõmmutamiseks ? Ausalt , nüüd on mul tunne - et elan tatikate ja lollide riigis nagu oli Saltõkov-Štšedrini raamatus - Ühe linna ajalugu . Tellige raamatukogust ja lugege - saate täieliku pildi meie praegusest riigist!

Seotud artiklid