"Hea nali on siis, kui sa ei pea selle järel ütlema, et ma tegin nalja. Kui sa seda juba pead ütlema, siis järelikult polnudki tegu naljaga."

Tõnis Niinemets, näitleja ja koomik
füüsikaõpetajate tunnustusprogramm Daniel Kaasik vahetas juurakarjääri õpetamise vastu ning tagasi ei vaata (0)
24. november 2022
Daniel Kaasik Foto Ingrid Kuusk

Daniel Kaasik (35) vahetas juristitöö südame kutsel füüsika ja matemaatika õpetamise vastu ning töötab oma vanas kodukoolis Tallinna Reaalkoolis ka õppealajuhatajana. Õpetajapisiku sai ta nii oma õpetajatest vanemate kui heade koolipõlve õpetajate eeskujul. Ehkki õppealajuhatajana teeb ta kõik selleks, et õpetajatel oleks võimalikult hea õpetada, oleks heade õpetajate kooli saamiseks vaja ka riigi ja omavalitsuse ühiseid pingutusi. Ilma selleta on hariduselu lähitulevik pigem tume.

Daniel õppis ka ise Tallinna Reaalkoolis ja talle meeldis füüsika väga. Õpetajaks saamisel oligi suur roll paljudel tema kooliaegsetel inspireerivatel õpetajatel. “Näiteks minu füüsikaõpetaja Jaak Saukas, kes oli väga hea ja nõudlik õpetaja. Või minu koorijuht Kadri Hunt,” lausus ta.

Pärast gümnaasiumi läks ta hoopis õigusteadust õppima, kuigi õpetas juba õpingute kõrvalt Vanalinna Hariduskolleegiumis füüsikat. “Sain seal tegelikult juba märkimisväärse õpetajakogemuse,” ütles ta. “2010ndatel õppisin ja töötasin aga peamiselt Suurbritannias ja Hollandis, ent õpetajatöö leidis mu üles ka seal – nimelt andsin mitmel aastal bakalaureusetudengitele rahvusvahelist õigust.”

2020. aastal töötas Daniel Eestis mainekas advokaadibüroos, kui ette jäi töökuulutus Reaalkooli õppealajuhataja töökohale. “Kandideerisin, pääsesin vestlusele ja sain teada, et saaksin õppealajuhataja töö kõrvalt ka füüsikat ja matemaatikat õpetada,” rääkis ta. “See oli ja on mulle väga oluline.”

Nii võttiski ta ette kaaluka karjääripöörde, millega on tänini väga rahul. Ta muigas, et 15-aastane tema oleks täna võib-olla küll natuke üllatunud. “Eks ta unistas teistest asjadest, aga 15-aastane mina ei saanud asjadest veel eriti aru ka. Loodetavasti ei pea ma kunagi 35-aastase mina eluvalikute kohta sarnaselt vastama,” lausus ta.

Oma igapäevatöö plussidena tõi ta välja rutiini puudumise ning igapäevased väljakutsed. “Selle kõrvalt mult muuks palju aega ei jää, sest tahan oma töös olla võimalikult hea,” rääkis ta. “Seisan 5.-9. klassi õppealajuhatajana selle eest, et õpetajatel oleks võimalikult hea õpetada ja õpilastel võimalikult hea õppida. Seejuures kulub väga palju aega ja energiat näiteks kommunikatsioonile kõigi erinevate osapooltega alates sööklapersonalist kuni õpilase vanaemani. Aineõpetajana vastutan aga selle eest, et luua oma õpilastele õppimiseks ja edasijõudmiseks parimad võimalikud tingimused.”

Eksami tõttu tajub matemaatika õpetamisel siiski suuremat vastutust

Igapäevatöös inspireerivad Danieli kõige rohkem õpilased ning loodus. “Õpetajana on üks toredamaid asju see, kui leian mõne uue viisi, mis aitab õpilastel õpitavast aru saada,” lausus ta. “Olgu selleks siis selgitav näide, ülesanne, praktiline töö või midagi hoopis muud. Ja siis näha, kuidas see uus mõte päriselt praktikas töötab! Loodan, et ma ei väsi eales imestamast selle hämmastava arengu üle, milleks õpilased lühema või pikema aja peale võimelised on.”

Füüsika õpetamisel on ta pigem praktiliste tegevuste usku. “Ise üritan praktilist tegevust pakkuda võimalikult palju ning õpetan ligilähedaselt proportsioonis ⅓ teooria, ⅓ arvutusülesanded ja ⅓ praktilised tööd. Muidugi ei pruugi see iga kooli või klassi puhul parim variant olla, sest omajagu sõltub kooli õppekavast või konkreetsest klassist. Riiklikus õppekavas ei ole füüsikatunde just liiga palju ette nähtud. Reaalkooli õpilastele arvutusülesannete lahendamine üldiselt meeldib.”

Küsimusele, kas kohustuslikud eksamid aitaks füüsikat paremini omandada või vastupidi, vastab Daniel, et eksamid on olulised ja vajalikud teadmiste kontrolliks, mitte nende arenguks. “Kuid möönan, et õpilased on n-ö eksamiainetes teatud määral motiveeritumad õppima, tunnen ka ise matemaatikat õpetades veidi suuremat vastutust ja pinget kui füüsikat õpetades. Samas peab õpetaja suutma õpilasi motiveerida ka muu kui hinnete ja eksamitega. Ning õpilased peavad jälle õppima pingeliste olukordadega toime tulema. Võtmeroll on siin kodu toetusel, aga ka õpetaja peab aitama õpilastel eksamipingega toime tulla,selgitas ta.

Nii õpilast kui õpetajat on oluline märgata ja toetada õigel hetkel

Eksamipingelt koolipingele liikudes räägib Daniel, et püüab õpetajana tagada selle, et kõigil õpilastel oleks tunnis hea olla: “räägin füüsika ja matemaatika kõrvale ka muudest asjadest, et aidata hinnete pärast muretsemine suuremasse pilti asetada. Näiteks ei hinda me ju oma sõpra selle põhjal, milline on tema füüsikahinne. Vajadusel räägin mõne õpilasega ka individuaalselt. Väga oluline on märgata, millal klass või konkreetne noor sellist toetust vajab, kiiresti reageerides võib suurema ärakukkumise ära hoida.”

Ta kiidab Reaalkooli tugispetsialiste, kes õpetajaid selles vajadusel nõu ja jõuga toetavad. Samas toob ta välja mõtte, et õpilaste kõrval tuleb hoida ka õpetajate vaimset tervist.

Teatud määral on nende asjade peale mõeldud küll, aga praegusel hetkel jääb palju siiski koolijuhi kaela. Näiteks võiks riik või kohalik omavalitsus õpetajale tagada kompenseeritud psühholoogilise nõustamise võimaluse. Igal noorel õpetajal peaks koolis olema mentor, kellele on selle eest ette nähtud mõistlik töötasu,” rääkis ta.

Toetamine ja hindamine on võtmesõnaks ka õpetajate järelkasvu mõttes. “Mina jõudsin kooli – ja tagasi kooli – selle pärast, et mulle meeldib õpetada ning mulle avanes hea võimalus. Muidugi palk on oluline, aga staatus ka. Selleks, et võimekas õpetaja kooli tuleks ja koolis püsiks, peab ta olema piisavalt hinnatud nii koolis kui ühiskonnas, nii õpilaste kui vanemate poolt. Praegust olukorda vaadates rõõmustada ei saa, pigem ootab ees väga raske periood,nentis ta.

Käesolevas artiklisarjas tutvustame kümmet füüsikaõpetajate tunnustusprogrammi “Lae End” nomineeritud põhikooliõpetajat üle Eesti. Programm on mõeldud just neile õpetajatele, keda jäädakse meenutama ka ammu pärast viimast koolikella.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.