„Usutavasti nõustub enamik, et ükskõik kui tõsine olukord ka poleks, nalja tehes muutub asjade seis hetkega,“ osutas teletegija Jüri Muttik huumori võludele. „Ehk toimub see tänu nalja tekitatud distantsile. Igatahes pole toimuv enam nii tõsine ja asjad võivad viivuks paista hoopis teistsuguses valguses.“
Kui meel on mõru, siis hea nali ikka aitab. Kaja kultuurikeskuses hakkabki nüüd regulaarselt nalja saama. Käed lõid kaks Eesti inimestele tuntud tegijat, kellele huumor võõras ei ole. Mõlemad neist on oma humoorikaid palasid varasemalt kümnetele tuhandetele vaatajatele esitanud, nüüd aga otsustati koos veidikeseks maha istuda ja juttu puhuda. Seda esimest korda saalitäie inimeste ees. Kartmatu teletegija Jüri Muttika kõrval on vestlusõhtute sarja külaliseks draamateatri näiteja Tõnis Niinemets.
„Siin on koos kaks tuntud inimest, üks televisioonist ja teine teatrist. See võib kindlasti huvitav olla,“ selgitas vestlusõhtut külastanud Uno, mis teda kultuurikeskusesse naljaetendust vaatama tõi. Teine külastaja Alex osutas peamise motivaatorina koomik Niinemetsale.
„Usun, et nalja saab ja tuju on laes,“ arvas Alex.
Nali täiendab vaatepunkti
Näitleja Tõnis Niinemetsa sõnul koosneb hea nalja tegemine 80% ulatuses ettevalmistusest. Ülejäänud 20% sõltuvat aga koha peal reageerimisest. Muttika jällegi leidis, et head huumorit saab teha vaid inimene, kellel on intelligentsust ja julgust. Viimast kinnitab mõistagi kogemus ja tõenäoliselt ka mõni läbikukkumine.
„Usutavasti nõustub enamik, et ükskõik kui tõsine olukord ka poleks, nalja tehes muutub asjade seis hetkega,“ rääkis Muttik. „Ehk toimub see tänu nalja tekitatud distantsile. Igatahes pole toimuv enam nii tõsine ja asjad võivad viivuks paista hoopis teistsuguses valguses.“
Niinemets jällegi leidis, et nali kui selline on tegelikult päris hea teraapiavorm.
„Oluline on seegi, et naljade läbi räägitakse tihtipeale ka tõsistel teemadel,“ lisas näitleja. „Ega inimesed ei otsi alati sellist nalja, kus aju lihtsalt puhkab. Näiteks minule meeldib ikkagi selline huumor, kus peab ka natukene kaasa mõtlema.“
Muttiku sõnul aitab nali situatsioonist ka distantsi võtta.
„Kui aga öelda, et ei. Meil pole siin naljaks kohta. Me oleme keskendunud muretsemisele ja tõsiseks jäämisele, siis muidugi palju õnne,“ nentis teletegija. „Ärevushäired ja depressioon ei ole siit enam kaugel.“
Raviv meelelahutus
Järjepidevalt hea meelelahutuse ja mõnusa nalja kogemine on näiteks depressiooni või ärevushäirete korral ka osa terapeutilisest ravist. Ühe levinuima Eestis kasutatava teraapiavormi ehk kognitiivse käitumisteraapia üheks eesmärgiks on lisada inimeste harjumuste hulka erinevaid regulaarseid tegevusi, mis aitaksid luua pikaajaliselt häid emotsioone ja võimaldaksid igapäevaelust korraks kõrvale astuda.
„Oled sa ise märganud, mida mõtled, kui parajasti südamest naerad? On sul siis veel mingeid teisi, näiteks muremõtteid?“ juhtis ettevõtmise peaasi.ee psühholoog Andreas Holst tähelepanu nalja tervendavale toimele. „Näiteks hinnatakse pärast matuseid tihtipeale just neid inimesi, kes oskavad maitsekalt nalja teha või olukorda positiivseid emotsioone tuua. Isegi kõige kurvematel ja nukramatel juhtudel aitab nali tekkinud raskust tegelikult leevendada.“
Head mõtted on seega pool tervist. Maksab meeles hoida, et õigesti lahutatud meel ja lõbusalt lagistatud naer olgu tasakaaluks argipäeva pingetele.
