„See on väga oluline, kui Tallinn tahab muutuda kliimaneutraalseks linnaks,“ lausus abilinnapea Vladimir Svet tänasel linnavalitsuse pressikonverentsil Pääsküla raba kaitseala kaitsekorralduskava kohta. „Me peame mõtlema mitte ainult selle peale, kuidas vähendada oma emissioone, vaid ka selle peale, kuidas arendada linna rohelisi kopse.”
Pääsküla raba kaitseala kaitsekorralduskava sai täna Sveti kinnitusel linnavalitsuses vastu võetud. „Selles kavas on lahti kirjeldatud tegevused erinevate väärtuslike liikide uurimiseks, inventeerimiseks ja nende elamistingimuste parandamiseks,“ lausus ta. „Me ei käsitle raba kaitsmist lihtsalt säilitamise eesmärgil, vaid esmakordselt me hakkame planeerima tegevusi, mis on suunatud sellele, et seda raba taastada.“
Pääsküla raba hakkab siduma CO2 heidet
Svet rõhutas, et Pääsküla raba on kannatada saanud ennekõike tänu hoolimatule inimtegevusele. „Meie enda linna kasv, linna arengud, on viinud selleni, et raba on muutunud tegelikult aina rohkem ja rohkem metsaks,“ nentis ta. „Nüüd me hakkame astuma esimesi samme selleks, et osal Pääsküla raba territooriumil tekiks tagasi madalsoo. See madalsoo tooks tagasi neid liike, kes on elanud kunagi vanasti sealsamas ja see võimaldab mitte lihtsalt rikastada Tallinna liikide arvu, see võimaldab ka vähendada tulekahjude ohtu, mis on pääsküla raba jaoks vägagi aktuaalne.“
Sveti sõnul võimaldab see jõuda ka selleni, et pääsküla raba hakkab siduma CO2 heidet. „See on väga oluline, kui Tallinn tahab muutuda kliimaneutraalseks linnaks,“ rõhutas ta. „Me peame mõtlema mitte ainult selle peale, kuidas vähendada oma emissioone, vaid ka selle peale, kuidas arendada linna rohelisi kopse. Linnas niikuinii mingis koguses siiski CO2-te emiteeritakse ja rabadel on olemas selline unikaalne võime seda siduda.“
Raba külastajate jaoks ehitatakse uued laudteed ja vaatlustornid
Svet tunnistas, et tegu on väga pikaajalise plaaniga, mille mõju veel sellel kümnendil ei avaldu. „Ent kui me tahame selleni jõuda, siis praegu on õige aeg alustada,“ toonitas ta.
Raba külastajate jaoks toob uus kaitsekorralduskava Sveti sõnul esmajoones laudteed ja lisab liigirikkust. „Mingi hetk me jõuame laudteede võrgustiku uuendamiseni ja jõuame uute vaatlustornide rajamiseni,“ rääkis ta. „Ja muidugi tähendab see seda, et kui need tegevused, mida me planeerime, saavad ellu viidud ja on edukad, et rabas saab inimesega koos eksisteerima rohkem linde, rohkem putukaid ja rohkem erinevaid taimeliike.“
Elurikkus
17. nov. 2022 19:53