"Hea nali on siis, kui sa ei pea selle järel ütlema, et ma tegin nalja. Kui sa seda juba pead ütlema, siis järelikult polnudki tegu naljaga."

Tõnis Niinemets, näitleja ja koomik
Riigikogus Taavi Aas energiaarutelul: võidame energiasõja siis, kui toetame rohkem oma inimesi ja ettevõtteid (1)
24. november 2022
Foto Mats Õun

„Valitsus peab meie inimesi ja majandust senisest veelgi tugevamalt toetama. Praegustest energiahindade kompenseerimise meetmetest ei piisa, kui meie naaberriigid panustavad oma ettevõtete konkurentsivõime hoidmiseks enneolematuid meetmeid,“ rääkis riigikogu liige ning endine majandus- ja taristuminister Taavi Aas olulise tähtsusega riikliku küsimuse „Kuidas energiasõjas võidukas olla?“ arutelul.

Aas küsis, et kas on kulukam toetada praegu oma ettevõtteid või lasta neil kõrgete energiahindade tõttu pankrotti minna ning leppida hiljem palju väiksema maksutuluga. „Saksamaa otsustas toetada kõiki oma riigis tegutsevaid ettevõtteid nii elektrihinna kompenseerimisel kui ka gaasiarvetega. Euroopa suurima majanduse tugevdamine riigi poolt ei jäta meid puutumata. Meie konkurentsivõime halveneb ning ettevõtted hakkavad järjest uksi kinni panema. Võidame energiasõjas ainult siis, kui toetame oma inimesi ja ettevõtteid,“ rõhutas ta.

Aas tõi ka välja, et Eesti oli energiasõjaks valmis tänu sellele, et varasem valitsus langetas 2019. aastal ainuõiged otsused hoida Narva põlevkivienergia plokke töös. „Juhtivate elektrivõimsuste suurendamisega aitasime niimoodi mitte ainult iseendid, vaid ka meie naabreid Lätist ja Leedust. See tuleb praeguses eriolukorras eriti esile, kui saame neile oma elektrit müüa. Juhitavad võimsused peavad Eestis säilima, et oleks tagatud meie elektrienergiaga varustatus,“ rõhutas ta.

Majanduskomisjoni esimees Kristen Michal ütles, et osadele see meeldib, osadele ei meeldi, aga kokku hoitud energia on kõige odavam. „Tuleb igal juhul mõelda, kuidas seda suurendada,“ märkis Michal. Tema sõnul on kriitilise tähtsusega kõik see, mis puudutab elamufondi energiatõhusamaks muutmist. Peale selle tõi ta esile energiajulgeoleku ja varustuskindluse taastootmist ja kasvatamist. „Juhitavate võimsuste valikud tuleb teha, tuumajaama valikud, seni kasutada põlevkivi,“ loetles ta. „Suurte mereparkide rajamise puhul me oleme konkurentsis muu maailma või naabritega. Tasuks mõelda seda, kuidas me riigi ja rahvana suudame kasvatada oma majandust seeläbi, et saame siia uusi arendusi,“ rääkis majanduskomisjoni esimees.

Elektrivõrku napib

Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi tõi esile, et Eesti elektrienergiaga varustatus on tagatud, kuid edasist arengut piiravad võrguvõimsused. „Eesti elektrivõrk on suures plaanis ehitatud selliselt, et ta on suuteline edasi-tagasi transportima kuskil 3,5 gigavatti. Kui üle 3,5 gigavati tahta minna, siis see tähendab võrgu massiivset  ümberehitamist,“ väitis ta.

Veskimägi selgitas, et Eestil on 1 gigavati võrra võrguressurssi broneeritud, mida olemasolevad tootmisseadmed tegelikult ei kasuta. 1,1 gigavati ulatuses on väljaehitatud liitumislahtreid, mida ei ole kasutusse võetud. „Kui me tahame minna sellest võrguarengust, mis on vajalik Eesti tarbijate elektrivarustuse taastuvenergiapõhiseks tagamiseks edasi, siis see tähendabki hoopis teistsuguseid põhimõtteid. Kas me sotsialiseerime mingit võrguarengut ette ja see tuleb eelkõige merealade kasutusele võtmisel teemaks või me jätame selle puhtalt tootjate mureks. Mis suure tõenäosusega tähendab seda, et neid ei võeta kunagi sellisel kujul kasutusse,“ möönis ta.

Veskimägi hinnangul ei pruugi taastuvenergia tootmine Baltimaade regioonis tulevikus elektrivõrku ära mahutada. „Taastuvenergiat Eestis suuremahuliselt saab arendada ainult siis, kui meil on tugevad ülepiirilised ühendused kontinentaal-Euroopa suunas, kus on suured tarbimiskeskused. Seda eelkõige Saksamaal, kes on esimest korda näidanud selget huvi Ida-Läänemere meretuulealade osas, et asendada osaliselt seda energiat, mida nad enne kasutasid gaasina,“ tõdes ta.

Meretutuuleparkide sotsialiseerimine

Eleringi juht tegi ka ettepaneku kuni 200‑kilovatiste mikro‑ ja väiketootjate liitumine elektrivõrguga sotsialiseerida, et mitte teha kõiki võrguarvutusi eelnevalt ära, vaid teha arendused siis, kui tõesti tekivad probleemid võrgus.

Tema sõnul tagab merealade täiendav kasutuselevõtt, et varustuskindlus 2030. aasta vaates on võimalik muuta kliimaneutraalseks. „Kui tahame näha, et ka majandusarengu tarvis on vajalik ja võimalik elektritootmist Eestis suurendada, siis tuleks selline kohustus põhivõrguettevõtjale anda elektrituruseadusega. See sotsialiseeritakse läbi võrgutasu kõigile meile ja loomulikult oleme suutelised selliseid ülesandeid täitma, sest oskame elektrivõrku ehitada. Aga selline ülesanne tuleb meile panna väga konkreetselt, nagu näiteks Leedus. Ning tagada ka vastav finantseerimine läbi võrgutasu,“ pakkus Veskimägi.

Uued lahendused

OÜ Utilitas Wind juhatuse liige Rene Tammist märkis aga oma ettekandes, et 90% elektri hinna tõusust on põhjustatud gaasi ja kivisöe hinna tõusust. Fossiilenergiatootjad on käesoleval aastal teeninud kaks triljonit dollarit erakorralist tulu. Ainuüksi tänavu maksame me majapidamiste elatustaseme languse, majanduse konkurentsivõime alanemise ja riigivõla kasvu kaudu elektri eest ülemääraselt sadu miljoneid eurosid. Siia arvestusse tuleb lisada ka kütuste kallinemisest tuleneva hinnatõusu transpordi‑ ja soojussektorites.

Olukorrast väljapääsemiseks pakkus ta uute ja soodsamate tootmisvõimsuste rajamise, mis asendaks kallimaid, vähendaks sõltuvust importkütustest ja annaks pikaajalise kindluse ettevõtetele ning majapidamistele.

Valitsus on otsustanud vähempakkumiste jätkamise 2024. ja 2025. aastal kokku 1 teravatt-tunni ulatuses. Ent vaja oleks ka mõelda sellele, mis saab pärast 2025. aastat. „Eestit ei saa kahjuks võrrelda riikidega, kus tugeva tööstustarbimise vastu oleks võimalik turupõhiselt pikaajalisi elektri ostu-müügilepinguid sõlmida. Meie elektritarbimine on killustatud, vastaspoolte risk kõrge ning finantseerija valmisolek riske võtta madalam. Seetõttu vajab tulevikukindel tootmisportfell hinnapõrandat, olgu seda siis täiendavate vähempakkumiste, turumudeli reformi või riiklike garantiide näol,“ kinnitas Tammist.

Vesinikutootmine Tallinnas

Utilitas, nagu ka mitmed teised energiatootjad on tema sõnul valmis olema riigile, omavalitsustele, kodumajapidamistele ja kogukondadele heaks partneriks nende plaanide elluviimisel. Järgmise kolme aastaga kavandatakse investeeringud uutesse mereveesoojuspumpadesse, reoveesoojuspumpadesse, 600 megavati ulatuses tuuleparkidesse Eestis, Lätis ja Leedus.

Viie aastaga soovitakse valmis ehitada Saare-Liivi meretuulepark. „Kavandame investeeringuid tuulejaamade juurde rajatavatesse päikseparkidesse ja akupankadesse, aga ka vesinikulahendustesse. Soovime olla ka tehnoloogiaarendusse panustajad,“ lisas ta, tuues näiteks selle, kuidas Tallinna rajatakse Eesti esimest elektrolüüsi vesinikuenergia tootmiseks.

Samuti ehitatakse kaks vesinikutanklat koos sõidukipargiga. Seda riigipoolse meetme toel, kuhu erinevad turuosalised said teha omapoolseid pakkumisi oma lahendustele. Kohe on väljakuulutamisel eelmise valitsuse algatatud 50 miljoni euro suurune meede selleks et vesiniku pilootlahendusi turule veelgi enam tuua. Tammist väljendas ka optimismi nägemaks huvitavaid lahendusi, kuidas vesinikku rohkem kasutusele võtta.

Kommentaarid (1)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

Küsimus
27. nov. 2022 05:03
Mitu tuulikut - tootjat meil on ? Võimsus? Kus näeb , tavakodanik vaadata - tuule kiirus ja mitu tuulikut töötab ja sellest võimsus sellest piirkonnast kasutuseks Ja siis tabeli teinepool - palju hoidsime kokku kallist gaasi odava elektri saamisel? :) Meil on inseneride plunimised arusaamatud ja ühesuunalised