"Hea nali on siis, kui sa ei pea selle järel ütlema, et ma tegin nalja. Kui sa seda juba pead ütlema, siis järelikult polnudki tegu naljaga."

Tõnis Niinemets, näitleja ja koomik
heeroldi jutud Rüütelkondade muuseumis näeb haruldasi aumärke kuldvillakust sukapaela ordenini (0)
25. november 2022

„Paar kõige märgilisemat ordenit leiab kohe sisse astudes vitriinist,“ osutas Kuuskemaa klaasi alt paistvale kuldvillaku ordenile. „Selle kõrval näeme ühes paelaga välja pandud sukapaela ordenit. Samuti Prantsuse auleegioni erilisi märke.“

Vähesed teavad, et aumärginduse ehk faleristika alal asub maailmas juhtivpositsioonil Orsay muuseum Pariisis. Teiselt kohalt leiab üllatuslikult Rüütliordude muuseumi Tallinnas.

„Kohe Kuninga tänava alguses näeme üht kena klassitsistlikku fassaadiga maja, milles asub ka palju keskaegseid keldreid. Siit leiamegi Rüütelkondade muuseumi,“ tutvustas Tallinna heerold Jüri Kuuskemaa erilisi aardeid hoiustavat maja vanalinnas. Muuseumis on alaliselt väljas mitmesuguseid au- ja teenetemärke, samuti korraldatakse vahelduvaid näituseid. Praegugi saab vaadata väljapanekut sellest, kuidas ordeneid ja aumärke õigesti kanda. Tutvustatakse ka suurpaelte ja lintide kinnitamise kunsti. Näitus on avatud järgmise aasta 28. veebruarini.

„Keskaegsed keldriruumid näevad välja õige askeetlikud,“ näitas Kuuskemaa ruumi, kus erakordset kultuuripärandit huvilistele esitletakse. „Hoiti neis ju eeskätt soola, heeringaid, veini, metalli ja lisaks veel kõiksugust kraami.“

Luksuse tipp

Nüüd leiab tagasihoidlike keldrivõlvide alt aga maailma tippu kuuluvat luksust. Paneb lausa imestama, kuidas sellised asjad ühte Tallinna erakogusse on jõudnud. Aumärke kuulub pea kõigile Euroopa riikidele ja siinse maailmajao mõjul on need leidnud tee ka Aasiasse, Aafrikasse ja Ameerikasse.

„Paar kõige märgilisemat ordenit leiab kohe sisse astudes vitriinist,“ osutas Kuuskemaa klaasi alt paistvale kuldvillaku ordenile. „Selle kõrval näeme ühes paelaga välja pandud sukapaela ordenit. Samuti Prantsuse auleegioni erilisi märke.“

Tallinna heeroldi sõnul Eestimaa, Liivimaa, Kuramaa ja Saaremaa rüütelkondade asupaigas Vanal-Liivimaal selliseid ordeneid või aumärke algselt ei jagatud. Enamasti tekkisid ordud aga kuninga või vürsti poolt moodustatud kaaskondadest, kuhu olid valitud tema lähimad ja usaldusväärseimad kaaslased. Seisusega kaasnesid nii teatavad privileegid kui ka kohustused. Valitud aukandjateks olid lõviosas rüütlid, aga aja jooksul hakati tähtsust tõstvaid märke jagama ka sõbralike riikide valitsejatele või muidu toredatele tegelastele. Erilise positsiooniga kaasnesid esialgu väga suured privileegid, nii et Kuuskemaa sõnul moodustati niimoodi eliidi eliit.

„Metallist, pronksist, hõbedast ja mõnikord koguni kullast aumärgid lähtuvad õigupoolest tekstiilist,“ selgitas Tallinna heerold sümboolika esteetilist tausta. „Tekstiililine teostus tuli jällegi vapi vajadustest. Muidu poleks sõtta või turniirile minnes ja raudkiivrit pähe pannes kuidagi aru saadud, kes on kes.“

Kuuskemaa osutas ka frakile, mille kunagist kandjat ehtisid lausa kolme liiki aumärgid.

„Näeme kullatud kaelaristi, selle all aga krooniga põhjatähte,“ tutvustas Tallinna heerold frakile kinnitatud aumärke. Kuuskemaa sõnul näitab kroon seda, et tegemist on kuningriikliku autasuga.

„Silma hakkab ka Egiptuse suur teenetemärk. Ühte neist kantakse rinnas, teist aga vööl,“ osutas Kuuskemaa piduliku riietuse haruldastele imedele. Fraki reväärile on kinnitatud aga liist, millelt saab kokku lugeda kuus väikest ordenimärki. Tegemist on heeroldi sõnul miniatuuridega Belgiast.

„Frakikandjaks oli nähtavasti rootslane, kes tegutses Belgias diplomaadina ja pälvis kuninga soosingu,“ selgitas Kuuskemaa. „Seepärast teda ka autasustati igal võimalikul juhul.“

Suurmeistrid, komandörid ja rüütlid

Aumärgisaajate hierarhiline järjestus jaguneb heeroldi sõnul kõige kõrgemaks ehk suurmeistriks. Siis tuleb komandöri ja kolmandana rüütli aste. Rüütliordude muuseumis võib tutvuda kõigi kolme seisuse autasudega.

„Näeme linti, mida kandis Preisi ordu suurmeester,“ tutvustas Kuuskemaa väljapanekut. „Samuti sellist, mis kuulus Baieri ordu suurmeistrile. Selle juurde käivat metallist tähte siin paraku pole.“

Isiklikult saab kaeda ka Württenbergi Friedrichi ordu suurpaelale, Preisi punase kotka ordu suurpaela ja Jaapani tõusva tähe ordu suurpaela. Erakordse haruldusena torkab silma veel Horvaatia kuninga Zvonimiri krooniordulint epoletiga. Niimoodi nimetatakse ümardatud otsaga õlakut, mida kaunistavad märgid, kuldsed või hõbedased paelad, narmad jms.

Suurmeistrite aumärkide kõrvalt leiab ka komandöriristid.

„Nemad olid nii-öelda keskastmejuhid,“ iseloomustas Kuuskemaa kahe astme vahele jäävat seisust. Ajaloolane tutvustas Rootsi päritolu komandöriristi ja Vene päritolu Vladimiri ordenit. Viimast ümbritsevast lindist on säilinud küll ainult mustast ja punasest tekstiilist katke.

„Rüütliristid on oma mõõtmetelt ja mõnikord ka materjalilt komandöriristidest tagasihoidlikumad,“ rääkis Kuuskemaa rihmakese juures, kus rüütliriste reas esitletakse. Tänapäeval, kui sõdu välditakse, on ordude peamisteks tegevusteks eeskätt heategevus, haridus ja tervishoid, mille arengule püüavad rüütelkonnad kogu maailmas kaasa aidata.

Heeroldi salapärane kostüüm

Lõpetuseks osutas Jüri Kuuskemaa silmapaistva välimusega puna-valgele rüüle, mis ehib Tallinna heeroldit ennast nagu orden või aumärk.

„Minult on palju küsitud, miks Tallinna heerold selliste kummaliste rõivastega ringi käib,“ rääkis Kuuskemaa. „Mõned tahavad teada, kas see on karnevalirüü. Teised, eeskätt välismaalased küsivad jällegi, kas ma olen taanlane, et oma riietel Dannebrogi ja Taani kuninglikke lõvisid kannan. Tegelikult pärineb minu rüü 1999. aastast, kui vanalinna päevadel tähistati 600. aasta möödumist Mustpeade vennaskonnast Tallinnas. Kuna linnavalitsusest leiti, et Kuuskemaa hakkab niikuinii ajaloost rääkima, siis mõeldi, et olgu mul säärasel juhul ka heeroldi kostüüm.“

Muljetavaldava rõivaeseme kavandas riidekunstnik Kustav-Agu Püüman Linnateatrist. Seda kaunistavaks sümboolikaks on aga Tallinna vapid. Üks on suurvapp lõvidega ning teine väikevapp valge ristiga punasel taustal.

Tallinna heerold lisas, et ruttab otse muuseumist linnateatri kostüümiosakonda. Nimelt on mõned heeroldikostüümi lõvidest hakanud pisut narmendama. Rüütliordu muuseumisse jäävad haruldased ordenid ja aumärgid aga vaatamiseks välja, et oma kunagise hiilgusega ka tänapäevasema linnarahva silma rõõmustada.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

Seotud artiklid