"Maailma parandamisega on üks segane lugu. Suurimad maailmaparandajad on enese meelest olnud Hitler ja Stalin."

Vladislav Koržets, luuletaja ja humorist
ENESEABI Vaimse tervise spetsialist: emotsionaalse väsimuse ära tundmine on keerulisest olukorrast välja tulemise esimene samm (4)
26. november 2022
Tallinna tervishoiu kõrgkool

“Vead hakkavad sisse tulema. Ei jaksa enam nii, nagu varemalt,” nentis Tallinna tervishoiu kõrgkooli õppejõud Marika Merits. “Tekib negatiivsete emotsioonide ülekaal. Kui sellega toime ei tule, siis võivad tekkida tõsised vaimse tervise probleemid.”

Lääne-Tallinna keskhaigla õendusabikonverentsil jagas praktilist nõu Tallinna tervishoiu kõrgkooli õppejõud Marika Merits, et aidata pingelise töö korral vaimse kurnatusega toime tulla. Emotsionaalse väsimuse ära tundmine ja sellest tingitud vaimse tervise kriiside vältimine on Meritsi sõnul õdede, hooldajate, ämmaemandajate ja teiste pingelist tööd tegevate tugispetsialistide jaoks eluliselt oluline. Teisalt on need teemad akuutsed kogu ühiskonnas.

“Emotsionaalne väsimus tuleb ületöötamisest, aga ka isiklikust stressist,” rääkis Merits. “Tegemist on füüsilise ja vaimse kurnatuse seisundiga.”

Ka õdede intensiivne töö raskete haigete ja eakatega põhjustab spetsialisti sõnul nii emotsionaalset väsimust kui füüsilist kurnatust. Sellega kaasneb töö tõhususe ja kognitiivse jõudluse vähenemine. Kahaneb ka patsiendi rahulolu õe tööga, sest hooldaja ei tule sellega enam korralikult toime.

“Vead hakkavad sisse tulema. Ei jaksa enam nii, nagu varemalt,” nentis Merits. “Tekib negatiivsete emotsioonide ülekaal. Kui sellega toime ei tule, siis võivad tekkida tõsised vaimse tervise probleemid.” Spetsialisti sõnul on nende emotsioonide läbi tunnetamine iga inimese absoluutne õigus. “Me võime tunda end emotsionaalselt väsinuna ja ega tohi seda eitada.”

Õpi ennast aitama

Emotsionaalse väsimuse ära tundmine võib seevastu olla paras pähkel.

“Enamasti on kurnatust raske teadvustada,” rääkis Merits. “Paneme nii öelda robotitena edasi. See on tegelikult normaalne kaitsereaktsioon, aga olukord ise on ebanormaalne.”

Sotsiaalministeeriumi vaimse tervise püramiidi alusel peaks ühiskonnas ikka rohkem edenema individuaalne eneseabi ja kogukonna toetus. Normaalses olukorras vajataks psühhiaatrite, psühholoogide ning medikamentide abi vaid äärmuslikel juhtudel. Ometi on tegelik sotsiaalne olukord üsna vastupidine ning spetsialistid ei jõua ära kuulata kõiki neid, kelle pikalt kuhjunud emotsionaalsed probleemid akuutse vaimse kriisina välja löövad.

“Aga mis saab siis, kui inimene ei oska ennast aidata?” esitas Merits retoorilise küsimuse. “Paljud ei tunnegi toimivaid eneseabimeetodeid. Kuidas ennast aidata, kui puuduvad vajalikud oskused? Nii jõuame kõik lõpuks vaimse tervise õe või psühholoogi juurde.”

Selleks, et end emotsionaalse väsimuse korral aidata, on esimese sammuna oluline olukorda teadvustada.

“Tuleb võtta vastutus ja hakata lahendusi otsima,” ütles Merits. “Mõnikord öeldakse mulle, et kust leida see aeg endaga tegelemiseks. Aga see viis või kümme minutit, mis esmaste emotsionaalset seisundit ja füüsilist keha toetavate harjutuste tegemiseks kulub, on ikka võimalik leida.”

Lisaks emotsionaalse väsimuse teadvustamisele ja abistavate harjutuste tegemisele tuleks loobuda ka soovist paljudele meeldida. “Ei pea olema kogu aeg parim ja tublim. Kõigile aina naeratama,” toonitas spetsialist.

Abistavad praktikad

Meritsi sõnul on olemas eneseabi toetavad praktikad, mida iga üks teha saab ning mille eest midagi maksma ei pea. Üheks efektiivseks meetodiks on spetsialisti sõnul hariduspsühholoogi Kristin Neffi tööl põhinev teadveloleku praktika, millega peaks jõudma enesehaletsusest enesetõhususe ja empaatiani iseenda vastu.

“Kolme enesekaastunde sammu praktiseerijatel on vähem ärevust, stressi ja depressiooni,” rääkis Merits. Emotsionaalse tervise valem on lihtne. Tuleb teadvustada oma negatiivseid kogemusi, jagada muret teistega ja olla enese vastu lahke ning hooliv. Paraku pole näiliselt lihtsad sammud tegelikkuses sugugi nii kerged saavutada.

“Alustama peaks pisiasjadest,” õpetas Merits. “Proovida mitte närvi minna tühiste asjade pärast. Praktiseerida hetke kogemist ja selle üle rõõmustamist.”

Vaimse tervise spetsialisti sõnul aitavad emotsionaalse kurnatuse puhul ka harjutused psühhotraumade ravimiseks mõeldud teraapiatest. Nii näiteks aitab igapäevast stressi maandada psühhoterapeudi Peter Levine´i välja töötatud praktika “Keha kui konteiner”.

“Pane parem käsi endale kaenla alla ja vasak õlavarrele,” õpetas Merits. “Nii saab keha justkui konteineriks. Oma emotsioone ja aistinguid on siis kergem taluda.” Seejärel tuleb panna parem käsi otsmikule ja vasak rinnale, südame kohale.

“Lihtsalt koge, mis toimub su käte vahel. Olgu selleks siis energia liikumine, temperatuuri muutus või lihtsalt mingi tunne. Käsi võid hoida mõne hetke või siis viis kuni kümme minutit. Kuni tunned mingisugust muutust.”

Teine harjutus õpetab jällegi, et tuleb end justkui kookonina teki sisse mähkida, olles samaaegu kas küilili või selili.

“Alustage rahulikku aeglast hingamist. Seejärel liigutage tasakesi, nõndaöelda sammuvate liigutustega labajalgu,” juhendas Merits. Tema sõnul soovitatakse seda harjutust ka paanikahoogudega inimestele. “Kui tahate midagi sarnast teha töö keskkonnas, siis võite lihtsalt toolil istuda ja labajalgu liigutada. Teha seda viis kuni viisteist minutit, sõltuvalt vajadusest. “

Lisaks õpetas Merits ka Levine´i harjutuse “Seljad kokku sõbraga”.

“Suruge oma selg vastu partneri selga,” juhendas ta. “Toetage teineteist ning tundke mõnusat maandamistunnet. Püsige niimoodi veidi aega ja tänage kaaslast pakutud toe eest.”

Emotsionaalse väsimuse maandamiseks on soovitav seltsida ka loomadega.

“Kõnetage oma koera. Rääkige temaga ja vaadake, mis ta vastu peegeldab,” osutas Merits loovatele ja elulähedastele võimalustele stressi maandamiseks. “Pane pea vastu oma koera või kassi turja. Tunneta tema nahka ja pehmet soojust.  See kõik aitab rahuneda ja ennast hästi tunda.”

Meritsi sõnul on harjutuste autori Levine´i ideeks, et kui rahuneb inimese keha, siis rahuneb ka tema vaim.

“Kui neid lihtsaid harjutusi juba ainuüksi paar nädalat pidevalt praktiseerida, siis õpib keha ka rahunema,” rääkis spetsialist.

Üksteise toetamine töökollektiivis
Mida teha aga siis, kui tegutsetakse ühtse meeskonnana ning kogu grupil on vaja emotsionaalse väsimusega toime tulla? Vaimse tervise spetsialisti Marika Meritsi sõnul aitab sellisel juhul hästi nõnda nimetatud kovisiooni meetod.

“Protsess on väga lihtne,” rääkis Merits. “Teatud intervalliga, näiteks kord kuus võiks kokku tulla umbes kuus kuni kaheksa samas grupis töötavat inimest. Eelnevalt lepitaks kokku ka kovisiooni kestus. Näiteks nelikümmend viis minutit või tund aega.”

Spetsialisti sõnul on ühistegevuse eesmärgiks üksteise kogemusest õppimine, saamaks sellest nii emotsionaalset kui ka tööalast toetust.

“Tulles oma juhtumiga kolleegide ette, neilt kriitikat või hukkamõistu kogemata, suudetakse paremini mõista ka iseenda reaktsioone,” rääkis Merits. “Miks sai mingis olukorras just teatud viisil toimitud? Kuidas leida erinevatel puhkudel parimaid võimalikke lahendusi? Kovisiooni meetod võtab kollektiivis liigsed pinged maha ja aitab hoida meeskonna ühtsena.”

Marika Merits on Ida-Tallinna keskhaiglas vähemalt neli tervishoiutöötajate gruppi kovisiooni meetodit kasutama õpetanud. Sealhulgas ämmaemandaid, kes raskete sündide ja laste hukkumisega tegelevad.

“Meetod toimib suurepäraselt,” kiitis Merits. “Piisab neljast kuni kaheksast koolitustunnist, et grupp saaks iseseisvalt edasi minna.”

Rõõmsa meele ABC

Lõpetuseks jagas vaimse tervise spetsialist mõned lihtsad nõuanded, mis aitavad meil meelt virge ja vaimu tervena hoida.

“Ole uudishimulik,” õpetas Merits. “Pole õige, et uudishimu teeb ruttu vanaks – uuringud tõestavad vastupidist! Õpi ikka ja jälle ka selgeks midagi täiesti uut. Hakka näiteks mandalaid joonistama! Või tuleta meelde mõni ununenud oskus ja võta see uuesti käsile. Ära unusta ka rõõmustamast väikeste asjade üle – kasvõi üheainsa ilusa hetke üle päevas. Nii püsid terve, tugeva ja rõõmsana.”

Spetsialist meenutas sedagi, et värskes õhus liikumine ei maksa midagi, on aga ütlemata kasuliku ja tervendava toimega nii vanemale kui nooremale rahvale.

Kommentaarid (4)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

probleem
4. dets. 2022 19:12
objektiiv.ee/teadusuuringud-naitavad-et-teismeliste-soomuutmise-taga-on-tunnetatud-surve/ telegram.ee/teadus-ja-tulevik/psuhhiaater-utleb-et-transseksuaalsuse-juured-on-teaduslikus-pettuses
meedik
30. nov. 2022 19:41
https://arvamus.postimees.ee/3484313/priit-tohver-geide-tervise-raakimata-lugu Seksuaalvähemustel on 1,5 korda suurem tõenäosus haigestuda depressiooni või mõnda ärevushäiresse, 2 – 4 korda suurem tõenäosus sooritada enesetapp (4 – 6 uuemate andmete järgi), samuti on nende seas tõusnud sõltuvusainete kuritarvitamine, söömishäiretesse haigestumine ja probleemid kehapildiga.
vaim
27. nov. 2022 12:30
https://www.err.ee/1608786649/psuhhiaater-vaimsest-tervisest-raakimist-pole-vaja-naeruvaaristada Meie võime neid asju teaduslikult kontrollida ei ole liiga kõrge. Loomulikult on meil teatud kogemuslikud lähenemised, aga teine asi on ka see, et enamus psüühikahäiretest ei paista kaugele välja ja me ei saa ju välistada seda, et isikul, kes veel aasta tagasi oli täie vaimse tervise juures, ei ole vahepeal tekkinud psüühikahäiret. Me oleme selles ringis, kust väljatulek peaks olema teiste meetoditega. Olen väga sügavalt seda meelt, et inimesed, kellel on relvaluba, peaksid olema kontrollitud ja nendele tuleks teha taustauuringud ja taustakontrollid. Aga see on rohkem politsei rida ja ka ohtlikkuse hindamine, kui see kahtlus on, on rohkem ikkagi selle valdkonna spetsialistide rida.
meeste küsimus
26. nov. 2022 19:36
Testosterooni langusega kaasnevad aga teatavad kõrvalmõjud – mehed muutuvad füüsiliselt, psühholoogiliselt ja sotsiaalselt. Oleme ausad, Euroopa enam hästi sõdida ei suuda. Sellel on testosterooniga väga selge seos. Kas see saab meile lähiajal eksistentsiaalseks ohuks või mitte, see alles selgub. Näeme uuringutes selgelt ka seda, kuidas madala testostrooni tasemega inimestel on oluliselt suurem depressioonirisk, suuremad südamehaiguste riskid ja suurem risk seksuaalprobleemide tekkimiseks. Viimane omakorda on oluliseks sõnumiks, et inimesel on suurenenud südame-veresoonkonnahaiguste risk. https://novaator.err.ee/1608794194/margus-punab-meditsiin-on-meeste-teist-elupoolt-tundmatuseni-muutnud