"Maailma parandamisega on üks segane lugu. Suurimad maailmaparandajad on enese meelest olnud Hitler ja Stalin."

Vladislav Koržets, luuletaja ja humorist
Kristi Lomp Ettevõtete kõrged energiakulud põrmustavad palgatõusu ootusi (5)
27. november 2022
kaubandus.ee

„Kuigi töötajatel on õigustatud ootus palgatõusuks, räägime me praegu pigem töökohtade alleshoidmisest. Kui avalikus sektoris on   valjul häälel välja käidud palgakasvu numbrid, siis kaubandussektoris tuleb pigem veelgi kokku tõmmata ning mõelda, kuidas meie valdkonda jõudvas kriisis hakkama saada,“ ütles Eesti Panga korraldatud inflatsiooniteemalisel seminaril kaubandusketi Selver juhatuse liige Kristi Lomp.

Ta tõi näiteks, kuidas möödunud sügise 500 000 eurone elektri kuuarve on nüüd asendunud kahe miljonilise arvega. „Mis suurtest palkadest ja investeeringutest siin rääkida. Ettevõtted on juba läinud pankrotti ning tööstuse ja kaubanduse vallas annavad ülikõrged energiahinnad nüüd täiel määral tunda. Meil pole enam pakkuda ka nii palju töökohti kui veel mõne kuu eest. Nüüd pakuvad suletud ettevõtete inimesed end meile ise tööle.“

Lombi sõnul ei saa enam teha suuri investeerimisplaane ega ettevõtte tulevikuvisioone. Ka on muutunud tarbijate ostukäitumine. „Tootjate hinnatõus jõuab praegu poodidesse. Kaupmehed hakkavad miljonilisi elektriarveid hindadesse sisse kirjutama ja tarbijatel tuleb uute hindadega lihtsalt kohaneda. Toiduhindade tõus jätkub,“ ennustas ta.

Senisest rohkem ostetakse aga soodushindadega tooteid. „Kui tarbija oli toidule varem planeerinud 300 eurot kuus, siis sama palju kulutab ta ka praegu. Lihtsalt loomaliha asemel ostetakse odavamat kanaliha, lihaviineri asemel jahuviinerit. Allahindlusega kollaste siltide 30 protsendisest ostude hulgast on saanud 50 protsenti.“

Selveri juht väljendas pettumust ka majandus- ja taristuminister Riina Sikkuti sõnavõtu üle, milles minister avaldas tuge energiatoetuste maksmise üle eratarbijatele, kuid ettevõtete toetuste osas väljendas pigem skeptilisust. „Et ettevõtted püsiksid vähegi konkurentsis, tuleb ka neid raskel ajal toetada. Kui seda ei tehta, võivad tagajärjed olla palju hullemad,“ märkis Lomp.

Turg toimib vaatamata kriisile

Sikkut tõi omakorda välja, et riik on inimestele appi tulnud kõrgete energiahindade kompenseerimisel isegi rohkem kui teised riigid. Samas ettevõtete osas ei ole valitsusel samasuguseid toetusi pakkuda ning ettevõtted „peavad ise oma jõul selle talve üle elama.“ Ta tõstatas ka küsimuse konkurentsivõime säilitamisest kogu Euroopa kontekstis, et anda ettevõtetele võrdne platvorm võrreldes teiste riikidega.

„Need otsused peaksid olema aga kogu Euroopa otsused. Kui mõni riik otsustab ise oma ettevõtteid toetada, siis see rullub üle Euroopa. Tuleb tajuda kogu Euroopa vastutust,“ ütles ta lisades, et praegu ei ole näha mingit kooskõlastatut koordineerimist firmadele toetuste andmise osas, ent „turg toimib ka vaatamata kriisi olukorrale.“

Vähe energiareservi

Turu jõusse väljendas usku ka Baltic Energy Partners juhatuse liige Marko Allikson, kelle sõnul peaks valitsus toetama rohkem neid, kes kõrgete energiahindade tõttu on saanud enam kannata, selle asemel, et anda raha kõigile ühtemoodi. „Ma ise ei vaja elektritoetust. Läksin üle universaalteenusele, millest riik automaatselt osa kompenseerib. Keegi teine aga vajab seda rohkem. Mis signaali see annab tarbimisele ja turule, kui toetada neid, kes seda ei vaja, kuid jätta abivajajad hätta?“ küsis ta.

Alliksoni sõnul on universaalteenuse tulekuga tekkinud olukord, kus pooled tarbijad ei jälgi enam oma tarbimist nii tähelepanelikult kui varem ning kokkuhoiu asemel see pigem soodustab tarbimist. „Pidevad üleüldised toetused võivad energiakriisi pigem pikendada. Samal ajal kui turuolukorra tõttu on tarbimine iseenesest vähenenud, on Euroopa Liit sekkumas turuhinna reguleerimisse, mis omakorda üldist olukorda kergemaks ei tee.“

Lisaks meie endi meetmetele mõjutavad elektri hinda rohkem ka kogu Euroopa tuumajaamade töökindlus, millest Soome Olkiluoto 3 käikulaskmine on edasi lükkunud järgmisse aastasse. Elektrihinda määrab ka kliima, mille puhul sooja ja niiske ilmaga võib ennustada madalamat ja ühtlasemat hinda ning külma talve puhul hinnatõuse. „Elektrienergia varu meie piirkonnas aga on vajaliku 15 protsendi asemel kahanenud 7 protsendi ligi, mida on veelgi võimendanud Estlink 1 kaabliühenduse katkemine. Kui peame veel valmis olema ka erakorraliseks desünkroniseerimiseks, siis pole elektrihinna kõrgel püsimisel midagi erakordset,“ järeldas ta.

Lihtsaid lahendusi ei ole

Eesti Panga president Madis Müller väljendas samuti umbusku energiahindade kompenseerimise kiirete ja lihtsate lahenduste osas. „Energiakompensatsiooni meetmed peavad olema rohkem sihitud. Abimeetmete osas on tähtis nende kulutõhusus ning tuleb jälgida, et see hinnatõusule hoogu juurde ei annaks. Ka ettevõtetel tuleb pikaajaliselt kõrgete energiahindadega kohaneda,“ tõdes ta.  

Viimane aasta on aga olnud meile üsna valus, sest erinevad turutingimused on järsult halvenenud. Elektri ja gaasi kallinemine on väljendunud Eestis inimeste suuremates kodukulude arvetes palju kiiremini kui teistes riikides, mis on üks selgitus meie väga kiirele tarbijahindade tõusule.

Intressimääradel väikene mõju

Puudutades üldist intressimäärade tõusu pidas ta vajalikuks esile tuua, et euroalal vähe riike, kus sisuliselt kõik eluasemelaenud on n-ö ujuva intressimääraga ehk seotud euribori tasemega. See tähendab, et nii hindade kui ka intressimäärade tõusu tajuvad Eesti inimesed eriti kiiresti ja vahetult. „Taolise paindlikkuse positiivset poolt tajutakse taas hinnatõusu aeglustudes ja intressimäärade langusfaasis, mil Eesti tarbijad ja laenuvõtjad on jällegi suuremate võitjate poolel.“

Võrreldes Eesti majanduses toimuvat eelkõige euroala teiste riikidega, eeskätt hinnatõusu vaadates, ei ole praegu olukord tema sõnul aga kõige meeldivam. „Kuigi intressimäärad on tõusnud laenuvõtjate jaoks ebameeldivalt järsult, oleme siiski väga kaugel sellest, mida laenuvõtjad peavad maksma väljaspool euroala olevates iseseisva rahapoliitikaga Euroopa riikides.“

Ta tõi näiteks, et Tšehhi, Ungari, Poola ja Rumeenia keskpangad on viimase aasta jooksul tõstnud intressimäärad enam kui kuue protsendini, Ungaris isegi 13 protsendini. Samal ajal on euroalal keskpanga olulisima poliitikainstrumendina pankadele keskpangas hoiustamisel kehtiv intressimäär alla kahe protsendi.

„Küll on aga ette vaadates üsna selge, et intressimäärade tõus ka euroalal veel lähiajal jätkub. Intressimäärad on ajaloolises võrdluses endiselt pigem madalad ja ei mõju veel selgelt majandusaktiivsust ja hinnatõusu piiravalt,“ möönis Müller.

Kommentaarid (5)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

RAHASTAMINE CHARLY KERKIR
28. nov. 2022 12:37
RAHASTAMINE CHARLY KERKIR Tere kõigile Suur tänu Jumalale CHARLY KERKIR minu teele tagasi toomise eest. Kõigi oma rahaliste vajaduste jaoks või kui teil on rahalisi raskusi, võtke lihtsalt ühendust selle imelise CHARLY KERKIR ga ja olete täiesti rahul. See suurepärane mees on mind just aidanud väikese summaga 55 000 € ja see on minu jaoks enam kui piisav. Ta on südamega mees, tänu sellele imelisele mehele sain ma oma elatustaset ja võlga tõsta. Kui vajate väikelaenu, võtke nendega ühendust ja te ei pea pettuma. E-post: charlykerkir@gmail.com Aitäh Märkus Kui te pole EESTIST, siis hoidke eemale
Selveri nutust....
28. nov. 2022 02:29
Teil on odavad kaubad ju ca 1,5* kallimad kui Meie Pood, Maxima. 1* -1,2* kallimad kui Gross ja Rimi ning Prisma. Vaevalt, et teie kaup on Prismast kvaliteetsem? Allahindlusi teevad kõik, loomulikult Selver rohkem, kui mahlajook maksab nt. pisut alla 2.- ja varem maksis 1.-...1.20, ongi nüüdne allahindlus 1.50 -sele hinnale - suhkruvesi ja porgandimaitse ning 10% muud mahlaollust , ei saagi rohkem maksta. Tuleb aeg tagasi, kus poodides peate avama mahla-joogi letid ja inimene saab osta klaasi , mitte seda taarat õnnistatult kandma ja kauplused hakkavad võtma odavamalt sisse , mitte 300 ml, 550 ja 1500 ml vaid 3 ja 5 liitristega kohapeal klaasiga müües. Kõik see vana ja halb, tuleb nüüd uue ja heana , ennistada. Vaadake oma eestimaise mineraalvee hinda - mujal maksab 1,5 l , 0.40 EUR. Käive on majanduse alus, mitte üleshindamine ja petmine allahindlusega. Peate ümberõppima. Hakkate arusaama- et kauplus ei ole ladu vaid ostjale ja need tohutud alad ei täida oma otstarvet. Ka kauplused kui pimikud - tekitavad foobia- sinna ei tahagi minna , 1 ha suurusesse koplisse - kus sind kunstõhuga kuivatatakse ja hingata pole midagi, ventilatsioon ajab vaid tolmu üles. See on teie ............... -nutiajastu arvatav chillimise koht ja infektsioonide-nakatuste korje. Chillige ja ärge vinguge. On üks soovitus - tööstuskaupu saab müüa sellistes koplites- et on väljapanekud ja silmaga mõjuvalt nähtav. Toidukaupluses on tarvilik esmane, kiirelt ja soodsalt- siis on käive ja muud kulud väikesed. Nt.Ülemistes võiks teha 1 ukse lahti ja teiselpool 2 ust - olekski tore ?:) , suveaja mööbli tohututesse koridoridesse jagada - kes väsib , saab magada jne. sirmid aitavad sellest põletavast valgustusest silmi säästa vahepeal ja muudkui chill! Normaalne oleks , et kõik toidupoed oleksid avatud kella 07.00 - 21.00 ja tööstuskaupadel 10.00-20.00. Nii saaksid varajased oma toidu kätte kiirelt ja hilisemad samuti ning varieerudes , jõuavad ka tööstuskaupadesse tulla väljaspool oma tööaega. Kaupluse töötajad aga saaksid normaalsemal ajal koju. Igas linnajaos mõni 24 tunni kauplus ja piisab. Praegu pole vaja aga oiata, keegi pole kauplusi käskinud üksteise selga planeerida, siis olid hüüdlaused teised? Pirital käib nüüd ühisrinne MAXIMA vastu , miks ? Äri läheb käest :)
neh
27. nov. 2022 23:22
Eestlased on riskirahvas. Fikseeritud intress on ju kallim, eestlane riskis ja lootis, et euribor jääbki madalaks.
rohepööraja
27. nov. 2022 12:07
Energiakriisile pani aluse Saksamaa, kui loobuti kivisöest ja tuumaenergiast.
lisa
30. nov. 2022 20:48
https://uueduudised.ee/uudis/maailm/boris-johnson-leiab-et-saksamaa-ja-prantsusmaa-aitasid-ukraina-soja-puhkemisele-kaasa/