Kui Ärileht kirjutab, et tööstus on kriitilises seisus, sest reaalained pole õpilaste hulgas populaarsed ning puudu on umbes 30 000 inseneri, siis kirjeldatakse taas juba väga ammusest ajast muutumatuna püsinud olukorda.
Praegu saaks elektroonikaettevõte ABB Eestis kohe tööle võtta üle 20 inseneri, kuid välisvärbamist teevad keerulisemaks nii olukord maailmas tervikuna kui ka välismaalaste seadus. Lisaks ei saa sõja tõttu kõikidest riikidest inimesed siia tulla. Mure, et eestlastel pole kuigivõrd n-ö matemaatika geeni, on Eesti majandust pärssinud juba taasiseseisvumisest.
Kui aga ajaloos pikemalt tagasi, juba esimese ilmasõja eelsesse aega vaadata, siis ongi Eesti tööstust arendatud ja tehaseid ehitatud ning käigus hoitud teistest rahvustest inseneride ning tööjõuga. Astrofüüsik ja poliitik Ene Ergma rääkis juba 13 aastat tagasi ühes Tartu Ülikoolis peetud kõnes, et Eesti kooliharidus on liiga humanitariseeritud.
Ühes Eesti kõrgkoolis inseneriõppesse vastuvõetud üliõpilaste seas oli sel ajal koguni 65% neid, kellel vähem kui pool inseneriõppe alustamiseks vaja minevaid teadmisi matemaatikas ja füüsikas.
Vaevalt, et pilt praegu parem on. Tundub aga üsna naiivsena arvata, et koolihariduses õnnestub mingi reformi kaudu panna õpilased rohkem reaalainetest huvituma. Pigem tuleks leppida ning püüdagi siia tarkpäid tuua teistest maadest. Teisisõnu, keskenduma ei peaks koolihariduse ümberkorraldamisele. Püüdma peaks majanduse jaoks kohandada välismaalaste seadust ja looma talentidele siin tingimusi mingit laadi ettevõtlusele suunatud toetuste kaudu.