Talvekülmade sugenedes küsib üha enam ühistuid Eesti korteriühistute liidult (EKÜL) nõu, et mida ette võtta, kui majas on kütmata korter, kus keegi ei ela. Kõige halvem on olukord muidugi ahiküttega majades.
Tühjade korterite asukad võivad olla kas ajutiselt kuhugi ära sõitnud või kavatsetakse pind millalgi välja üürida. EKÜL-i juhatuse liige ja õigusosakonna juhataja Urmas Mardi rõhutas, et ruumide kütmata jätmine on nii enda kui ka teiste omanike omandi kahjustamine. Korteris kohustab mõistlikku temperatuuri hoidma ka korteriomandi- ja korteriühistuseadus. Korteriomanik on muu hulgas kohustatud hoidma oma korteri piires sellist temperatuuri ja õhuniiskust, mis tagab kaasomandi säilimise.
Mõistlikuks temperatuuriks loetakse Mardi sõnul mitte alla +18C, kuid eluruumidega igapäevaselt tegelevate spetsialistide hinnangul võiks see number olla pigem 20-21 plusskraadi ligi. Kokkuhoid kütte arvelt võib hiljem väga kalliks maksma minna. Kütmata ruumides saavad viga või koguni purunevad torud. Sinna koguneb niiskus ning tekivad ulatuslikud niiskuskahjustused, seintele hallitus. Hiljem võib remont minna tunduvalt kallimaks kui mõistliku temperatuuri hoidmine külmematel kuudel. Üsna tihti on ka tekkinud olukordi, kus lõhkenud toru on majas põhjustanud avarii.
Korteriühistu aga ei pääse kahjustada saanud korterisse, mille omanik on kaugele puhkusele sõitnud. Ühistujuhid võivad kütmata jäetud korteri omaniku kohtusse kaevata, sest tema kulusid on sunnitud rohkem või vähem tasuma ülejäänud ühistuliikmed.
Kütmata korteri omaniku võib kohtusse kaevata (1)
28. november 2022
Mardi , tubli, lükkasid kõrvale eelnevad oma lollused
28. nov. 2022 22:34