"Maailma parandamisega on üks segane lugu. Suurimad maailmaparandajad on enese meelest olnud Hitler ja Stalin."

Vladislav Koržets, luuletaja ja humorist
Lauluväljak saab muuseumi ja väiksema harjutuslava, aga jääb esmalt ikka laulupidude koduks (1)
28. november 2022
Mats Õun

Lauluväljakust kujuneb koht, kus on justkui pargis mõnus igal ajal jalutada ja aega veeta ning mis meelitaks ka rohkem turiste.

Äsja lõppenud konkursiga otsiti lahendusi, milline võiks lauluväljak tulevikus välja näha. SA Tallinna Lauluväljak juhataja Urmo Saareoja sõnul on üks eesmärk lauluväljakut turistidele ja kohalikele ligitõmbavamaks muuta. «Meie mäe ala võiks muuta paigaks, kus igal külalisel on võimalik tutvuda laulupeo, laulva revolutsiooni ja ka lauluväljaku enda looga,» lausus ta. «Me ei ehita lauluväljakut täis, kuid siia on kahtlemata vaja uusi hooneid ürituste ja laulupeo teenindamiseks. Nii saaksime näidata lauluväljakut kõige paremast küljest.»

Kõige suurem uus hoone saab Saareoja kinnitusel olema külastuskeskus, kuhu soovitakse tekitada muuseumiosa laulupidudest, lauluväljakust ja laulvast revolutsioonist. «Lisaks sellele on meil kavas rajada väiksem kõlakoda lauluväljaku territooriumile,» ütles ta. «Selle eest on väga usinalt seisnud just laulupeolised, kes saaksid seal teha kooriproove. Aga seal võiksid toimuda ka väiksemad ja õdusamad kontserdid ja üritused, mille jaoks laulukaar võib jääda liiga suureks.»
Uueneb ka külastajate toitlustus eri suurüritustel. «Kui sirvida võistlustöid, siis on hea meel, et arhitektid ei paku statsionaarseid, kinniseid lahendusi. Me saame telgid lahti rullida ja kui üritus lõpeb, rullimine need jälle kokku,» märkis Saareoja. «Nii ei võta toidukohad väga palju ruumi ja samas ei koorma me lauluväljakut ka hoonetega üle.»

Esmalt ikka laulupidude kodu

Saareoja rõhutas, et lauluväljak jääb esmalt ikka laulupidude koduks. «Sellest ei saa me üle ega ümber,» kinnitas ta. «Järgmisena aga peaks lauluväljak olema ka suurte kontsertide ja ürituste paik. See on linnas unikaalne koht, kus suuri kontserte läbi viia, lisaks oleme avatud park. Meie väravad on 24/7 lahti ja soovime, et inimesed siin rohkem aega veedaksid.»
Linnapea Mihhail Kõlvart avaldas heameelt, et laulupidude populaarsus on kasvamas, kuid nentis samas, et see toob endaga kaasa ka uued väljakutsed. «Tegelikult inimesed juba ei mahu laulupeo ajal lauluväljakule ära ja tuleb mõelda, kuidas seda ruumi laiendada,» lausus ta. «Lisaks tuleb pakkuda kaasaegseid funktsioone, mida lauluväljak vajab.»
Praegu on lauluväljak 23 hektari suurune ning Saareoja sõnul ei anta sellest sentimeetritki ära, pigem vastupidi. «Meil käivad läbirääkimised linna ja riigiga, et saada ümbritsevat maad juurde. Tegelikult kajastub see ka arhitektuurikonkursil, kus me juba olemegi üleval Mäe tänava arendusega arvestanud,» rääkis ta. «Praegu kuulub sealne maatükk riigile. Mere ääres on aga üks jupp maad, mis ei ole meie territooriumil, vaid on linna oma. Ma loodan, et need alad liidetakse tulevikus lauluväljakuga, tegelikult tuleks seda teha juba praegu.»

Võitja selgub veel aasta lõpus

Arhitektid esitasid konkursile seitse tööd. Saareoja tunnistas, et nende seas on väga tugevaid lahendusi, mille vahel valida. Ta lisas, et kui seni on lauluväljakut arendatud etappide viisi, siis nüüd on võistlustööde eesmärk leida korralik terviklahendus. «Eesmärk oligi liita lauluväljak ühtseks paigaks, kus saab vabal ajal käia sporti tegemas, suuri üritusi nautida ja laulupidusid korraldada. Soovime, et kõik asjad lauluväljakul oleksid üheilmelised. Olgu need siis käiguteed, liikumisteed, meie kassahoone, meie sissepääsuväravad – kogu ala peaks olema tervik.»
Saareoja nentis, et keeruliseks muudab lauluväljaku arendamise muinsuskaitse all olemine. «Me peame ühest küljest olema võimalikult konservatiivsed, aga teisest küljest käima kaasas kasvava ja areneva linna vajadustega,» selgitas ta. «Laekunud tööd on väga eriilmelised ja väga hästi on ülesandega hakkama saadud. Kavandid sobituvad ka hästi ümbrusesse.»
Võidutöö valib žürii, kuhu kuuluvad Tallinna linna, kultuuriministeeriumi, Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA, arhitektide liidu ja maastikuarhitektide liidu esindajad.  Žürii liikme ja maastikuarhitektide liidu esindaja Marika Lõokese sõnul on praegu nende töös käsil esimene etapp. «Vaatame tööde head ja halvad küljed üle,» lausus ta. «Lauluväljakul on suur arengupotentsiaal tegelikult. Loodame, et kogu see ala oleks rohkem aktiivses kasutuses, et siin käiks rohkem inimesi.»
Võistluse auhindadeks läheb kokku 43 000 eurot – esimene koht saab 15 000, teine 10 000 ja kolmas 8000 eurot. Lisaks antakse välja kaks 5000-eurost ergutuspreemiat.
Võistlustulemused selguvad selle aasta lõpuks.

Kommentaarid (1)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

RAHASTAMINE CHARLY KERKIR
28. nov. 2022 12:18
RAHASTAMINE CHARLY KERKIR Tere kõigile Suur tänu Jumalale CHARLY KERKIR minu teele tagasi toomise eest. Kõigi oma rahaliste vajaduste jaoks või kui teil on rahalisi raskusi, võtke lihtsalt ühendust selle imelise CHARLY KERKIR ga ja olete täiesti rahul. See suurepärane mees on mind just aidanud väikese summaga 55 000 € ja see on minu jaoks enam kui piisav. Ta on südamega mees, tänu sellele imelisele mehele sain ma oma elatustaset ja võlga tõsta. Kui vajate väikelaenu, võtke nendega ühendust ja te ei pea pettuma. E-post: charlykerkir@gmail.com Aitäh Märkus Kui te pole EESTIST, siis hoidke eemale