«Meil on olnud päris mitu juhtumit, kus oleme pidanud koguni lastekaitse abil ajama taga lapsi, kes pole vastuvõtul käinud,» rääkis perearst Le Vallikivi. Vanemad ei hooli või ei tea, et lastega tuleb ka pärast imikuaega arsti juures kontrollis käia, sest just 3-6-aastaselt on lapsel õige aeg ennetada liigset või puudulikku kehakaalu, rühiprobleeme, nägemishäireid jpm.

Riigikontrolli aastaaruande tõi välja, et laste terviseprobleemid jäävad tihti märkamata, sest suur hulk lapsi ei käi tervisekontrollis. «Teatud vanuses lapsed lähevad väga suurel hulgal kontrolli, kuid teises vanuses minnakse jälle väga vähe,» kommenteeris riigikontrolli audiitor Pille Kuusepalu.
3-6-aastastest ei osalenud 43% kolme aasta jooksul kordagi tervisekontrollis ning vaid 6% osales vastavalt laste tervise jälgimise juhendile ehk igal aastal. Kuni 2-aastastest lastest käis regulaarselt tervisekontrollis 88-96%. «Võib-olla ongi levinud, et vanemad hoiavad beebiaja tervisekontrollidel pingsalt silma peal,» tõdes kolme lapse ema Maarja Mandre. «Aga kui laps on juba suurem, jääb see sujuvalt tahaplaanile – kui laps on haige, käid ju nagunii arsti juures. Ma isegi ei teadnud, et 3-6-aastastel eksisteerivad kindlad tervisekontrollid.»

Korralikud beebiemmed

Ka Vallikivi sõnul käivad värsked beebiemmed hoolikalt perearsti juures ülevaatusel ja vaktsineerimas, kuid hiljem jääb see unarusse. «Samas on 3-6 aastat selline õrn iga, kus varakult avastatavad tervisehäired on väga kenasti abistatavad,» ütles arst. «Kui need avastada hilisemas eas, läheb ravi keerulisemaks. Vanem võiks käia kord aastas lapsega tervisekontrollis.»
Kahjuks leidub neidki, kes ei lähe perearstile ignorantsusest. «Meil on olnud päris mitu juhust, mille puhul oleme pidanud koguni lastekaitsespetsialistide abil taga ajama lapsi, kes pole vastuvõtul käinud,» rääkis perearst. «Ka jagub vanemaid, kes tulevad alles teise ja kolmanda meeldetuletamise peale.»
Ometi peaksid kõik emad-isad eelkõige lapse huvi ja tervist silmas pidama. «Vaktsineerima me ei sunni absoluutselt mitte kedagi – see on vanema otsus nii kaua, kuni laps muutub ise otsustusealiseks. Aga tervisekontrollist kõrvale põiklevast käitumisest ma küll aru ei saa,» ütles Vallikivi.
Vallikivi paneb vanematele südamele, et lastega tuleb tervisekontrollides käia, isegi kui tundub, et mudilastel pole midagi häda. «Tervisekontrollis peavad lapsed käima teisest kuni seitsmenda eluaastani kord aastas kindlasti,» ütles ta. «Kui on tervisemure, siis tuleb loomulikult käia sagedamini.» Perearsti sõnul sai õigupoolest juba 2010. aastal kinnitatud terve lapse jälgimise juhend, kus kirjas, millal peab käima, millal ja millised vaktsiinid laps peaks saama ning kas lapse vaatab läbi pereõde, perearst või kooliõde. «Olemas on vanema trükis, nagu lapse tervisepäevik, kus reeglina lepitakse kokku järgmise tervisekontrolli toimumise aeg,» lisas dr Vallikivi.

Lapsed ei söö  hommikuti

Terviseprobleemide varast märkamist pärsib riigikontrolli hinnangul muuhulgas kooliõdede vähesus. «Laste tervise jälgimise juhendi kohaselt peavad kooliõed kooliealiste laste tervist kontrollima 1., 3., 7. ja 10. klassis,» rääkis Kuusepalu. «Nende klasside keskmine laste tervisekontrollides osalemine oli 74%, samas näiteks 10. klassi õpilaste hulgas vaid 64%.»
Kehtestatud nõuet – üks kooliõde 600 õpilase kohta – ei suudeta riigikontrolli hinnangul kõikjal täita. Näiteks oli 2021. aastal 90 kooli hulgas 55 kooli, kus käis üle 600 õpilase ja teenust osutas vaid üks kooliõde. Võrdluseks olgu toodud, et 2016. aastal oli selliseid koole 42, seega on olukord nüüd hullem.
Tervisekontrolli käigus kooliõde mõõdab ja kaalub lapsi, kontrollib nägemist, rühti ja naha seisundit. Kooliõde Svetlana Ševtšenko sõnul on nägemisprobleemidega lapsi päris palju, ja see on tõusutrendis. «Ja umbes 7. klassist hakkavad sagenema rühihäired – selles vanuses noored liiguvad vähem, istuvad palju arvutite ja nutiseadmete taga,» tõdes kooliõde. «Kui selga teadlikult ei hoia ja asendit ei vaheta, mõjub see paratamatult rühile.»

Tervise arengu instituudi andmetel on Eesti koolilaste kõige sagedasemad terviseriskid ebatervisliku toitumine, ülekaal ja väike füüsiline aktiivsus. Ševtšenko sõnul ei söö paljud lapsed korralikult. «Väga tihti tulevad lapsed hommikul kooli ilma söömata,» mainis kooliõde. «Kui talle siis selle päeva koolitoit ka ei maitse, ongi terve päeva tühja kõhuga koolitundides. Koormus on suur, õppimist palju ja nii tekivadki peavalu, nõrkus ja keskendumisraskused.»
Kooliõed on ka õpetaja rollis, et harida lapsi ja nende vanemaid tervise teemadel.  Ševtšenko sõnul on koostöö lapsevanematega läinud üha paremaks. «Me käime lapsevanemate koosolekutel, et arutada laste tervise küsimusi ning räägime ka neile kooliõe rollist,» märkis Ševtšenko. «Kooliõde pole lihtsalt üks arsti käsilane kuskil kabinetis, kes annab rohtu või teeb süsti. Õde on tervishoiutöötaja, kellel on teadmised õpilaste tervisekäitumisest ja ka oskused haigusi ennetada ning koolipere tervist edendada.»

Liiga kiire elu

Ka lastehaigla pediaatriakliiniku juhataja Reet Raukase hinnangul on väga oluline vanemate harimine tervise teemadel. Tema sõnul kasvas pärast koroonaaega hüppeliselt lastega pöördumine EMO-sse. «Tõenäoliselt oli põhjuseks asjaolu, et koroonaajal, kui kõik olid terved, nähti arsti vähem, ja ei nähtud ka õdesid, kes annaks emadele nõu, mida teha, kui laps jääb ägedalt haigeks. Nüüd saabub paanika esimese palaviku peale,» tõdes dr Raukas. «Siis jõutakse kahetunnise palavikuga EMO-sse, mis tihtipeale pole mõttekas, sest palavikuravi tuleks alustada kodus. Aga kui ema ei tea, mida teha oma kolmeaastasega, kes siiamaani on olnud terve, sest talle ei ole tervisekasvatust tehtud, ongi ta EMO-s arsti ukse taga!»

Samuti juhtub dr Raukase sõnul tihti, et lastehaigla EMO-sse jõutakse mõne tervisehädaga ja siis tuleb digiloost välja, et mitu aastat ei ole vanem lapsega üldse arsti juures käidud, sest elutempo on kiire.
Kuusepalu sõnul aitaks tervisekontrollides osalemise tõusule kaasa meeldetuletussüsteemi rakendamine, nt enne tervisekontrolli tähtaega võiks lapsevanemale saata automaatse (kordus)kutse.
Hea uudisena on vähenenud koolinoorte seas alkoholi tarbimine ja suitsetamine. Muret teeb aga noorte vaimne tervis. Et vaimse tervise probleemid on sagenenud, on näinud ka Ševtšenko. «Need kasvasid tuntavalt Covidi tõttu, kui lapsed jäid koduõppele,» nentis ta. «Meil on õpilasi, kes õpivad seniajani kodus, sest nad ei ole suutnud kooli tagasi tulla. Sellised lapsed kannatavad ärevushäirete all, neil on raske teistega suhelda ja koolikeskkonnas keskenduda.»