“Püüame inimestele appi tulla nii palju kui võimalik,” ütles linnapea Mihhail Kõlvart järgmise aasta eelarvekava tutvustades. Et toetada raskel ajal inimeste toimetulekut, arendab linn vaatamata kütusekriisile tasuta ühistransporti, tõstab toetusi ja jagab koolitoidule raha pea kolmandiku võrra rohkem.

Linnapea sõnul on linna panusel koolitoitu sümboolne tähendus. “Nii see, et linn tõstab uuest aastast oma rahalist panust õpilase toidukorda, kui ka see, et riigi valitsus omakorda on keeldunud vaatamata hinnatõusule raha juurde andmast,” lausus ta. “Soovime õpilastele pakkuda jätkuvalt tervislikku koolitoitu. Niisiis tõstame 1. jaanuarist täiendavalt linna toetust koolilõunale. Uuest aastast on linna toetus koolitoidule 80 senti, mis on peaaegu sama suur kui üheeurone riigi toetus, mis on püsinud viimased seitse aastat samal tasemel.”

Kuigi toidu hinnad on pidevalt tõusnud, ei leidnud valitsus koolitoidu tarbeks lisaraha vaatamata sellele, et haridus- ja teadusministeerium taotles selleks otstarbeks juurde 17 miljonit.
Juba mais kirjutas linnade ja valdade liidu juhatus pöördumises peaministrile ja riigikogule, et 2022/2023. õppeaastast peaks riik tõstma enda toetust koolilõunale seniselt ühelt eurolt 1,5 euroni õppepäeva kohta. Sealjuures koolides, kus on kokku sada või vähem õpilast, 1,8 euroni.

Kuna riigi toetus on juba palju aastaid püsinud ühe euro juures toidupäeva kohta, on osas omavalitsustes hakatud toidu eest lapsevanematelt raha küsima või tõstetud koolitoidu hinda. Näiteks Tartus maksab vanem uuest õppeaastast koolilõuna eest ühes kuus 1.-4. klassis 7,35, 5.-9. klassis 13,65 ja gümnaasiumiastmes 21 eurot.

Tallinn tõstis viimati oma toetust koolilõunale alates 1. septembrist 22 senti lapse kohta. Praegu on see 56 senti päevas, mis seega lisandub riigi eraldatud üheeurosele päevasele toidurahale. Teisalt on aga toiduainete hinnatõus kiirenenud 25%-ni. Võrreldes aastataguse ajaga on köögivilja hind tõusnud 75% ja lihatoodetel ligi 50%. Ja nagu tõdeb näiteks Swedbank ühes majandusanalüüsis, on kõige väiksemate eelarvetega elanike tarbimiskorv aastaga kallinenud üle 30%. Samas on just taoliste perede kokkuhoiu võimalused kõige ahtamad, sest kasvõi meelelahutusele või hobidele oli juba enne hinnatõusu väga vähe võimalik kulutada. Seega on just taolistest peredest lastele koolitoit oluline.
Hiljuti pöördus terve rida noorteorganisatsioone vabariigi valitsuse poole ettepanekuga tõsta riigi makstav summa ühelt eurolt kahe euro peale.
“Jagame seda ettepanekut täielikult ja leiame, et on tekkinud tungiv vajadus riigipoolse sammu astumiseks,” sõnas abilinnapea Vadim Belobrovtsev. “Kahjuks ei kõlanud peaministri 9. novembri riigikogu esinemises, et valitsus oleks valmis seda tegema. See aga paneb Eesti omavalitsused ja lapsevanemad eriti keerulisse olukorda.”
Mõistagi ei saa linn peresid hätta jätta ning suurendab siin oma panust veelgi, et toitlustajad jõuaksid hinnatõusuga sammu pidada.

Algava aasta 1. jaanuarist suureneb koolitoidu kompensatsioon 1,56 eurolt õpilase kohta päevas 1,8 euroni. Teisisõnu, Tallinna toetus läheneb juba riigi omale, moodustades lisaks riigi ühele eurole 80 senti toidukorra kohta.
Samamoodi püüab linn peresid toetada, kattes toidukulusid lasteaedades. Selleks on eelarves 9,2 mln eurot.
Lisaks õpetajate palgatõusule investeeritakse edasi ka koolihoonete uuendamisse.

Õpetajate, noorsootöötajate ja tugispetsialistide palk tõuseb

Järgmises eelarves on lisaks koolitoiduraha tõusule jm õpilastoetustele ette nähtud 23,5 mln ka õpetajate ja noorsootöötajate 10-20% palgatõusuks.
Inflatsioon hävitab tõhusalt ostujõudu ja olukord on seda tõsisem, et üldse jääb kogu Eesti peale puudu 3000 õpetajat. Järgmise aasta eelarve kaudu püüab Tallinn näidata, kui oluline see amet ikkagi on. Palgad kasvavad juba alates jaanuarist või veebruarist.

• Magistrikraadiga lasteaiaõpetajate palga alammäär tõuseb 24% – 1412 eurolt 1749 euroni.
• Tugispetsialistide nagu logopeedide, eripedagoogide, psühholoog, sotsiaalpedagoog) palga alammäär kasvab 24% – 1412 eurolt 1749 euroni.
• Alampalgaga haridustöötajate palga alammäär tõuseb 11% – 654 eurolt 725 euroni.
• Lasteaia- ja huvikoolijuhtide palgad tõusevad 15% võrra.
• Jätkuvalt toetab linn eralasteaedu pearaha- ja toidurahaga, kokku kulub eralasteaedadele 2023. aastal 2,2 mln eurot.
• Linna makstav erahuvikoolide toetus kasvab 2023. aastal 50% võrra 200 000 eurolt 300 000 euroni.

Korrastatakse vanalinna ning muinsusmajade omanikud saavad rohkem toetust

Restaureerimistoetused tõusevad 300 000 eurolt 2023. aastal 400 000 euroni.

Muinsustest tehakse korda Toompea tugimüür, Köismäe torn ning Hirvepargis trepid. Toompea tugimüüri järkjärgulist korrastamist alustati juba 2017. aastal Pika Hermanni poolest otsast. Nüüd jätkub see töö Patkuli trepi piirkonnas, sest mida enam vohavad taimed Toompea tugimüüril, seda enam nad müüri lõhuvad.

• 2023. aastal restaureeritakse Toompea tugimüüri, Patkuli treppi ning Toompea tugimüüri Pilstickeri trepi juures kokku üle 200 000 euro eest.
• Skoone bastioni taastamise teine etapp läheb maksma 450 000 eurot.

• Restaureeritakse ka Köismäe torn ning alustatakse Ingeri ja Rootsi bastioni restaureerimist, Hirvepargis korrastatakse lagunenud müürid ja trepid.
• 2023. a jätkatakse Pirita kloostri kirikuvaremete ja lõunapoolse osa konserveerimist. Üldse paigutatakse varemete konserveerimisse 250 000 eurot.
• Dominiiklaste kloostrikompleksi/ Katariina kiriku katuse renoveerimine saab 400 000 eurot.
• Luuakse Tallinna 3D kaksik, mis on oluline tööriist linna planeerimiseks.

Peterburi tee ja Tondi ristmik: algab oluliste liiklusarterite uuendamine

Kriis on ehitamise märgatavalt kallimaks muutunud. Ometi alustatakse mitmete kaua plaanitud objektidega, millest olulisimad on linlaste jaoks Peterburi tee ja Tondi ristmiku uuendamine.

Peterburi tee rekonstrueerimine on kõigepealt mahukas objekt, lisaks on linlased selle ühe olulisema liiklusarteri renoveerimist juba kaua oodanud. Kuna ehitushinnad on järsult kasvanud, jaotatakse Peterburi tee rekonstrueerimine etappideks ning tööga hakatakse järgmisel aastal pihta alates Majaka tänavast.

Pea sama oluline on Tondile kahetasandilise ristmiku ehitamine. Piirkond areneb kiiresti – ehitatakse uusi ja renoveeritakse vanemaid maju, lisaks on Tondi tänav väga elava liiklusega. Praegu ristuvad raudtee ja sõidutee samal tasandil. Näiteks veokitele ja bussidele on üle kõrge ja üsna järsu tõusuga raudteetammi järel kohe paremale pöörata üsna keeruline. Ristmiku muutmine eri tasandiliseks parandaks liiklusohutust ja -mugavust märkimisväärselt.
Lisaks neile kahele suurehitusele on kavas hakata rekonstrueerima mitmeid tänavaid: Lastekodu, Rahumäe, Varraku jt.

“Lähtume sellest, et iga inimene on eelkõige jalakäija,” ütles abilinnapea Vladimir Svet. “Seepärast pöörame tänavate rekonstrueerimisel alati suuremat tähelepanu just jalakäijatele: kõnnitee peab olema lai, üle tee peab saama minna mugavalt ning ohutult ja äärekivi ei tohi tee ületamisel liiga kõrge olla. Rattateid ja -radu ehitame võimalusel nii, et need oleks kõnniteest eraldi ja ratturid ei ohustaks jalakäijat. Need on lihtsad põhitõed, millest lähtume iga suurema objekti puhul.”

Ühstransport üha popim, tulekul uus trammiliin

Vaatamata karmilt kasvanud kütusehindadele hoiab Tallinn jätkuvalt töös tasuta ühistransporti, sest see aitab kõigil inimestel praeguse aja niigi kõrgeid kulusid kokku hoida ja ohjab autostumist.
“Linnale on tehtud ettepanekuid lõpetada tasuta ühistransport, sest see polevat praegustes majandusoludes mõistlik. Ometi oleme seisukohal, et just kriisi ajal on see väga vajalik,” ütles Kõlvart. “Tasuta ühistransport on praegu sotsiaaltoetus, mille vajalikkust näitab ka üha kasvav sõitjate arv. Sealjuures jätkame Euroopa rohelisele pealinnale kohaselt ühistranspordi keskkonnasõbralikumaks muutmist, kasutades oma gaasibussides biometaani. Samuti on kavandatud rohelise pealinna tiitli aastast lähtuvalt paljud rohepöörde ja kliimakavaga seotud tegevused ja investeeringud.”

Järgmiseks aastaks on eelarvesse kavandatud ühistranspordi kütusehindade tõusu katmiseks 27 mln eurot lisaraha. Kokku kulub ühistranspordile järgmisel aastal 120-130 mln eurot.
Vaatamata energiahindade tõusule hoitakse kõiki liine endiselt käigus ja linlase jaoks tasuta, sest ühistransporti kasutab rohkem või vähem 81% linlastest.
Ühistranspordi menukust tõstab ja reisijaid toob juurde nii kütusehindade kui ka üldine elukalliduse tõus. Üldiselt on selle kasutatavus jõudmas pandeemiaeelsele tasemele. 2020. aastal oli kasutatavuse näitaja 77% ehk praegusest märgatavalt väiksem.
Ühistranspordi populaarsust saab mõõta sõitjate arvu ja piletitulu kaudu. Kuigi Tallinna elanikele on ühistransport tasuta, maksavad linna külalised pileti eest. Mõlemad mõõdikud näitavad abilinnapea Tanel Kiige kinnitusel pidevat kasvu.
“Näiteks kui 2021. aastal jaanuarist septembrini oli sõitude arv 55 101 577, siis selle aasta number on 68 887 294. Selle numbri sees on ka sõjapõgenike sõidud, aga neid tuleb kokku vähem kui kolm miljonit,” lausus Kiik.
Kõige sagedamini sõidetakse endiselt bussiga, millel on igapäevaseid kasutajaid 32%, sellele järgnevad võrdselt troll (8%) ja tramm (8%). Abilinnapea Kaarel Oja sõnul arutatakse praegu kolme trammiliini rajamist: Järvele, Pelguranda ja Liivalaia tänavale. Järgmisel aastal muutuvad plaanid selles osas täpsemaks.
Lisaks jätkub järgmiselgi aastal liikumine keskkonnasõbralikuma ühistranspordi poole, sest soetatakse elektribusse. Viimastel aastatel on Tallinna Linnatransport mitmeid neist testinud, et jätkata sõidupargi uuendamisega. Elektribussi eeldatav sõiduulatus on meie kliimas ühe laadimisega 180-200 km.

• Kevadel algab Vanasadama trammiliini rajamine.
• Elektribusside juurde soetamiseks eraldatakse 6,6 miljonit eurot.
• 0,3 mln eurot kulub renoveeritud trammidesse konditsioneeride paigaldamiseks.
• Suvel käivitatakse prooviks neljal liinil öine ühistranspordiliiklus, et näha, kas selle järele on vajadus.
• Alustatakse uue ühissõidukite pesula- ja remondihoone ehitamist aadressile Peterburi tee 73. 0,75 miljonit kulub selleks 2023. aastal ja kokku maksab see kolm miljonit eurot.

Suuremad toetused pensionäridele ja õpilastele

Majanduskriis mõjub kõige rängemalt väikese sissetulekuga inimestele, sest neil polnud juba n-ö headel aegadel võimalik sääste koguda või kokku hoida. Seepärast püüab linn neid toetustega aidata.
Tallinnas on hüppeliselt kasvanud eri toetuste saajate hulk. Iga päev küsib linnaosade sotsiaalosakondadest abi või nõu üha rohkem inimesi ja linnapea Mihail Kõlvarti sõnul võib karta, et see suundumus süveneb.
Näiteks 2022. aasta üheksa kuuga on toimetulekutoetuse saajate arv neli korda suurem kui eelmisel aastal – 9000 peret. Tänavu on toimetulekutoetust Tallinnas välja makstud juba üle 10 miljoni euro, samas kui möödunud aastal maksti terve aasta vältel 4,6 miljoni euro ulatuses.
Lisaks eri toetustele vajavad linlased endiselt ka mitmesuguseid teenuseid, näiteks isikliku abistaja teenust, sotsiaalvalveteenust eakatele või tugiisikuteenust raske ja sügava puudega lastele. See tähendab abivajajate aitamist igapäevatoimingutes.
Abilinnapea Betina Beškina sõnul on linn sel aastal juba teist korda üle vaadanud toimetulekutoetuse määramisel arvesse võetavad eluasemekulude piirmäärad. Raskustesse sattunud peredele on vaja vastu tulla, et nad saaksid eluruumiga seotud kulusid tasuda, ja toetada nende üldist toimetulekut.
Just selle viimase teenusega tuleb linnale miljon eurot kulu juurde, sest 2022. aastaga lõpeb siin Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) toetusperiood.

• Tallinna pensionäridele kord aastas makstav pensionilisa tõuseb järgmisel aastal kiiret hinnatõusu arvestades 150 eurolt 175 eurole, mis tähendab linnaeelarvele 2,3 mln euro suurust täiendavat kulu.
• Õppeaasta alguse toetus õpilastele alates teisest klassist tõuseb majanduslikult keerulist aega arvestades tuleval aastal 50 eurolt 75 eurole, millega suureneb linnaeelarve ligi 1,2 mln euro võrra.
• Toimetulekuraskustes peredele toetuste maksmiseks on 2023. aastaks planeeritud üle 700 000 euro, tänavusega võrreldes 250 000 euro võrra rohkem.
• Isikliku abistaja teenuse kogukuluks on järgmisel aastal planeeritud 1,1 mln eurot, mida on üle 300 000 euro rohkem kui tänavu.
• Raske ja sügava puudega lastele tugiisikuteenuseks kulub 3,2 mln eurot ehk ligi miljon rohkem kui tänavu.
• 2023. aastal algab aadressile Punane 48a sotsiaalmaja ehitamine, milleks on eelarves kolm mln eurot. Kokku läheb hoone maksma üheksa miljonit.
• Võidujooksu tänaval alustatakse uue hoone rajamist raske või sügava intellekti- ning liitpuudega inimestele, mis läheb kokku maksma 5,8 mln eurot; sellest pool miljonit on 2023. a eelarves.
• Ruume ehitatakse juurde nii Käo tugikeskusele kui ka Tallinna perekeskusele.

Rohelise pealinna aasta toob uusi parke ja rattateid

Järgmisel aastal, kui Tallinn on Euroopa roheline pealinn, algab Putukaväila ja Klindipargi rajamine ning moodustatakse ka kaks uut kaitseala.
Teatavasti antakse Euroopa rohelise pealinna tiitel igal aastal vähemalt 100 000 elanikuga linnale, mis paistab silma igakülgse loodushoiu poolest. Tallinn, kes selle tiitli hiljuti võitis, rajab linna Klindipargi ja Putukaväila, ehkki need mõlemad oleks muidugi loodud ka ilma tiitlivõiduta 2021. a Lahtis. “Rohelise pealinna uhke nimetus toob endaga kaasa arvukaid üritusi, kuid tegemist on eelkõige olulise mõtteviisi, mitte ühekordse projektiga,” ütles abilinnapea Vladimir Svet. Mõlemad uued pargialad muudavad Tallinna äärelinnad märksa kenamaks ja pakuvad linlastele uusi kulgemisteid. Klindipark hakkab näiteks ühendama kolme linnaosa ehk Piritat, Lasnamäed ja Kesklinna.

Sama omapäraseks kujuneb Putukaväil, mille esimesena realiseeritav etapp paikneb garaažide vahelisel alal Põhja-Tallinnas Ehte, Sõle ja Puhangu tänava ning Kolde puiestee vahel.
Kogupikkuses peaks Putukaväil kulgema Telliskivi loomelinnakust läbi Kopli kaubajaama, Põhja-Tallinna garaažide vahelise ala ja Merimetsa piki Kristiine, Mustamäe, Haabersti ja Nõmme linnaosa vahelist piiri Hiiu asumini.
Väila mõte on elurikka looduse toomine linnakeskkonda ehk siis näitamine, et linn ei välista loodust – või vastupidi.
“Peale uute pargialade loomise ning praeguste uuendamise tegeleme muidugi endiselt ratta põhivõrgu rajamisega ja koolide ümbruse turvalisemaks muutmisega,” märkis abilinnapea Vladimir Svet.

• Rohelise pealinna aastal on lisaks plaanis rajada kaks uut kaitseala – Kakumäel ja Astangu-Mäeküla asumis.
• Jätkub kogukonnaaedade arendamine, uute niidualade rajamine ja rohealade elurikkamaks muutmine.
• Hoo saab sisse üleminek leedvalgustitele ja targale valgustuse juhtimissüsteemile.
• Rajatakse esimesed looduslähedased sademevee käitlemislahendused.
• Tänavatele tuleb veel 15 avalikku joogiveekraani lisaks praegusele 40-le.
• Tehakse algust Räägu pargi rekonstrueerimisega, Pae pargi väljakute uuendamisega, Poolamäe-Tiigiveski pargi uuendamisega.
• Uue kuue saavad mitmed mängu- ja koerteväljakud.
• Kadrioru pargis ehitatakse oranžeriid.
• Loomaaias avab uksed Vihmamets ja rajatakse Tiigriorg. Uue ilme saab botaanikaaia külastuskeskus.

Rohkem raha raamatukogudele ja filmilinnakule

Ajal, mil paljud linlased on sunnitud kulusid kärpima, tuleb teha kultuurielu võimalikult väikeste kuludega kättesaadavaks.
Linn suurendab 20% toetust raamatukogudele raamatute soetamiseks. Soetatakse uus raamatukogubuss ja toetatakse elava muusika kontsertpaiku.
Abilinnapea Kaarel Oja sõnul ei tohi lasta tekkida n-ö kultuurikatkestustel – et inimesed ei pääse kulukuse tõttu sündmustele ligi või ei saa raamatuid lugeda. Raamatukogude toetamist uute raamatute ostmisel pidas ta seetõttu tähtsaks, seda enam, et uute raamatute hinnad poodides on üha kallimad.
Samamoodi on Oja sõnul oluline, et erinevalt mõnest teisest omavalitsusest, kus ollakse sunnitud tegema valusaid otsuseid ja tõmmatakse muuseumide tegevust või lahtiolekut koomale, Tallinn siin mingeid kärpeid ei plaani.
Üks olulisemaid panuseid kultuuri arendamisse tehakse filmilinnaku rahastamise näol. Linn annab siin 20 mln eurot laenu AS-ile Tallinna Tööstuspargid.
“Mul on unistus, et kui kõik läheb nii nagu peab, saame järgmise PÖFF-i ajal pidada juba linnaku suure paviljoni sarikapidu,” ütles Oja.