"Maailma parandamisega on üks segane lugu. Suurimad maailmaparandajad on enese meelest olnud Hitler ja Stalin."

Vladislav Koržets, luuletaja ja humorist
video Tallinnas on tänavu jäljetult kadunud neli inimest: põhjused võivad alata suitsiidsetest mõtetest ja terviseprobleemidest kuni kuritegevuseni (0)
28. november 2022

„Saaks niigi palju teada, et kui ta on siitilmast läinud, siis ongi tõesti läinud,“ rääkis lähedast otsiv Raja Suurvärav. „Kui teaks, kuhu surnuaedagi ta on maetud, las ta siis olla. Mul saaks süda rahu. Kui ta ikka veel elaks, siis see oleks muidugi veelgi parem uudis! Aga ausalt öeldes pole mul enam usku sellesse, et teda veel elavate kirjast võiks leida.“

Igal aastal antakse Eestis teada 3000 kuni 4000 inimese kadumisest, kellest suurem osa leitakse üles. Kadunute otsimisega tegeleb meil nii politsei kui ka vabatahtlike ja annetuste toel töötav sihtasutus Kadunud. 2022. aasta jooksul on sihtasutuse vabatahtlikud korraldanud 157 otsingut, millest 45 toimusid Tallinnas. Pealinnas kadunutest on 36 elusalt üles leitud, viis aga kahjuks hukkunult. Endiselt leidmata on neli inimest.

„Linnas on meeletult palju võimalusi ühest punktist ära liikumiseks,“ tõdes sihtasutuse Kadunud tegevjuht Aare Rüütel. „Info maht, mida peab läbi töötama, on seepärast meeletu. Inimene võib meile teadmata paigas lõppenud teekonda alustada ükskõik mis suunas. Minna bussi, trammi, trolli, rongi või taksoga. Pole välistatud seegi, et ta asus teele jalgsi. Kõik on võimalik.“

Otsing algab hetkest, mil lähedase kadumisest teada antakse. Kõigepealt hakatakse informatsiooni koguma ja suheldakse lähikondsetega. Rõhutama peab, et ka hädaabinumbrile helistamiseks ei pea ootama. Inimeste kadumiste tagant lahti rulluvad lood on mitmesugused, alates traagilistest enesetapumõtetest ja lõpetades „ära jooksnud“ teismelistega.

„Põhjused on erinevad,“ kinnitas Ida-Harju jaoskonna patrulltalituse juht Pirko Pärila. „Mõned kadunud inimestest lahkuvad suitsiidsete mõtete tõttu. Või kaotavad sihi terviseprobleemide pärast. Tänasel päeval on meil hästi suur hulk ka alaealisi ja lapsi, keda me omavahel „jooksikuteks“ nimetame.“

Pärila toonitas, et kahtlemata leidub ka kuritegelikel põhjustel kaduma läinud inimesi. Või siis ei tahagi silmapiirilt hajunu, et tema asukohta teataks.

„Aga loomulikult on neidki, kelle puhul tahaksime isegi teada, kuidas kadunuks jäädi ja miks.“

Igal aastal jääb politseil leidmata 10 kuni 20 inimest. Osad neist leitakse hiljem, aga on ka selliseid haihtumisi, mis vastust ei leiagi. Nii jäi 2008nda aasta suvel Tallinnas kadunuks 63 aastane mees Roman Küttim. Tema lähedased tulid teda Hiiumaalt otsima, aga paraku tulutult. Mehe viimane teadaolev elukoht asus Nõmmel aadressil Kagu 4.

„Saaks niigi palju teada, et kui ta on siitilmast läinud, siis ongi tõesti läinud,“ rääkis hingelt lähedast otsiv Raja Suurvärav. „Kui teaks, kuhu surnuaedagi ta on maetud, las ta siis olla. Mul saaks süda rahu. Kui ta ikka veel elaks, siis see oleks muidugi veelgi parem uudis! Aga ausalt öeldes pole mul enam usku sellesse, et teda veel elavate kirjast võiks leida.“

Kui kellelgi on informatsiooni Romani või teiste kadunud inimeste kohta, siis teavitage koheselt politseid lühinumbril 112.

Kui soovite abi SA Kadunud poolt, siis helistage ööpäevaringsele abitelefonile 66 16 776, et lood hakkaksid hargnema ja lähedased saaksid lõpuks vastused, mida neil nii väga vaja on.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.