"Maailma parandamisega on üks segane lugu. Suurimad maailmaparandajad on enese meelest olnud Hitler ja Stalin."

Vladislav Koržets, luuletaja ja humorist
fotod ja video Euroopa rohepealinna tiitel toob Tallinnasse uued pargid ja lilleniidud, parema transpordisüsteemi, linlastega arvestava kaasamiskeskuse ja innovatsiooni arendajad üle maailma (1)
29. november 2022
Foto Albert Truuväärt

„Üle Euroopa võisteldakse selle eest, et ürituse “Cleantech Europe” läbi viimiseks luba saada,“ rääkis Euroopa rohelise pealinna juht Krista Kampus eesootavatest suurejoonelistest sündmustest. „Üritus aitab tuua meile rohetehnoloogia näiteid kogu maailmast. Nii leiame kindlasti ka uusi võimalusi linnade keskkonnaprobleemide lahendamiseks.“

Juba järgmisest aastast kannab Tallinn austusväärset Euroopa rohelise pealinna tiitlit. Seetõttu hakkavad linnaruumis toimuma suurejoonelised arengud ja rahvusvahelisel tasemel suurüritused, mis peaksid tõstma nii linlaste elukeskkonna kvaliteeti kui lisama rahvusvahelist kaalu Tallinna linnale.

Vaata galeriid (17)

Nii tulevad pealinna uued pargid ja rohealad, lilleniidud ja toidusalud, tehnoloogilist innovatsiooni edendavad investeeringud, varjupuud, katkiste asjade parandustöökojad, Läänemere suur puhastusoperatsioon ja palju muud, mis inimeste ellu nii tervise kui tulevikulootustega peaks rikastama. Lisaks toimub aasta jooksul üle 60 ürituse.

„Rohelise pealinna programmi teostamiseks kuluv 10 miljonit pole mõeldud lihtsalt toredate ürituste korraldamiseks,“ ütles Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart. „Valitud tegevused peavad tooma kasu, mis täidab pikaajalisemaid strateegilisi eesmärke.“

Linnapea toonitas, et lõppkokkuvõttes lähevad planeeritud tegevused tunduvalt rohkem maksma, kui pelk programm, sest eesmärgiks on just püsivate muutuste tekitamine. Mitte kõigest ühekordne pidu. „Meil on vaja rohelist, jätkusuutlikku ja elusõbralikku linna mitte ainult aastase sündmuse, vaid pidevalt paraneva protsessina ka peale tiitli järgmisele linnale edasi andmist.“

Prioriteetideks on rohealade edenemine ja keskkonnasõbraliku linnapildi kujundamine, mille saavutamisse panustatakse tiitliaastal 4,5 miljonit eurot. Lisaks ka jalakäijate- ja ratturite teesüsteemide arendamine 6 miljoni euro suuruses summas. Suurima projektina alustatakse täiesti uue, Kalamaja-Vanasadama trammiliini ehitamist, mis peaks kokku üle 20 miljoni euro maksma minema. Samuti eraldatakse 9 miljonit eurot selleks, et linnas kiiremini LED-valgustitele üle minna. Oluline on ka laste ning noorte harimine keskkonnateemades ja linnaelanike kaasamine arengulistesse küsimustesse.

Innovaatilisi ettevõtteid meelitatakse investeeringuid tegema

Euroopa rohelise pealinna juhi Krista Kampuse sõnul jaguneb programm neljaks osaks: nimelt nutikaks, kaasavaks, kestlikuks ja õppivaks linn. Esimese osa kaudu jõuab Tallinnasse ka rahvusvaheliselt oluline rohetehnoloogiate sündmus “Cleantech Europe”. Tegemist on tehnoloogiavaldkonna tippsündmusega, mida paljud riigid „endale“ ihaldavad.

„Üle Euroopa võisteldakse selle eest, et ürituse läbi viimiseks luba saada,“ rääkis Kampus. „Ühes sellega korraldame ka linnu, iduettevõtteid ja teadusasutusi koondava näitusemessi. Kõik see aitab tuua meile rohetehnoloogia näiteid kogu maailmast. Nii leiame kindlasti ka uusi võimalusi linnade keskkonnaprobleemide lahendamiseks.“

Kuna Tallinn on tuntud targa ja nutika linnana, siis soovitakse rohepealinna tiitliaastal kutsuda meile ka erinevaid innovatsioonilembeseid ettevõtteid, et need saaksid testida Tallinna linnaruumis oma lahendusi. Projekti koondnimi on „Test it in Tallinn“. Tehnoloogiavaldkonna arendamisele keskendub ka ambitsioonika nimega Tallinnovation, mis on samuti suunatud uuenduslike ettevõtete Tallinnasse meelitamisele. Rohelisemaks soovitakse kujundada ka linnajuhtimise süsteemi. Nii alustatakse ka rohehangete korraldamist ja planeeritakse edasist linna arengut keskkonnatundlikke kriteeriumite alusel.

Õppiva linna programm seab aga fookusesse keskkonnateadliku noorte laulu- ja tantsupeo, kus välditakse ühekordsete pakendite ja liigse keskkonnakoormuse tekkimist.

„Oluline on muuta tarbimiskäitumist noorte seas. Selle saavutamiseks on juba käesolev õppeaasta Tallinna koolides ja mujal keskkonnahoiu aastaks kuulutatud,“ rääkis Euroopa rohelise pealinna juht Krista Kampus. Üle Tallinna on rohelise pealinna programmiga liitunud juba 80 kooli ja lasteaeda. Lisaks on tulemas eriprogramm Tallinna botaanikaaias ning prügihundi programm lasteaedades ja koolides.

„Korraldame lastele ja noortele ka konkursse, et ka nemad saaksid rohelise pealinna tegevustes osaleda,“ ütles Kampus. „Näiteks on tulemas kõnekonkurss, mille võitja rohepealinna avamisel oma võidutöö pidulikult ette kannab. Tulemas on ka joonistuskonkurss rohepealinnale sobiva maskoti leidmiseks ja palju muud.“

Kampus osutas huvitava projektina ka nõnda nimetatud Minecrafti-tüüpi linnaplaneerimisele, mis on suunatud just lastele. On võimalik, et projekt viiakse läbi koos Helsingiga. „Valime välja mõned kohad Tallinnas ning laseme lastel vastavad paigad oma nägemuse järgi kujundada,“ selgitas Kampus.

Läänemeri puhtaks, katkised asjad korda

Olulisi ja meie keskkonda otseselt puhastavaid projekte on veel. Koostöös Soome saatkonna, Rootsi instituudi ja teiste partneritega kavatsetakse läbi viia ka suurejooneline Läänemere prügist puhastamise operatsioon. Sündmus algab 30. augustil Läänemere päevaga ja lõppeb 16. septembril.

„Mere seisund on väga oluline, sest Tallinn on ju merelinn,“ rõhutas linnapea. „Koristusoperatsiooni fookuses saab olema väikeprügi, plastik ja ka suitsukonid. Nende negatiivne keskkonnamõju on õigupoolest väga suur ja pikaajaline.“

Linnapea sõnul jätkatakse ka rohetärnide jagamisega restoranide nädalal Tallinna peenemate toidukohtade menüüdes. Juba käima lükatud algatuse eesmärgiks on keskkonnasõbralikule toidukunstile enam tähelepanu pöörata ja sellist söögikultuuri populariseerida.

„Alustame ka uue keskkonnainvesteeringute keskusse projektiga, mille raames hakkavad jäätmejaamade juures töötama parandustöökojad,“ rääkis Kampus. „Seda loomulikult selleks, et võimalikult vähe jäätmeid ära visataks ja neid eelistatavalt hoopis uuesti kasutusse võetaks.“

Spetsialisti sõnul on kogukonnapõhine vastutustundlik tegutsemine äärmiselt oluline. Üks parandustöökoda on Koplis juba avatud ning Tallinn kavatseb jätkata sellise tegevuse pidevat toetamist.

„Rohelise pealinna aastal on oluline parandada ka dialoogi erinevate inimgruppidega ja linnakodanikega üldisemalt,“ leidis Kampus. Seepärast avatakse Kaarli puiesteel ka spetsiaalne kaasamiskeskus, mille eesmärgiks on tutvustada inimestele planeeringuid ja arendusi, korraldada arutelusid, kaasamisüritusi jms.

„Lisaks on tulemas mitmeid elurikkuse talguid,“ rääkis Kampus. „Näiteks proovime taastada Pääsküla rabas sealset veerežiimi. Meie eesmärgiks on viia talgusid läbi ehk väiksemas mahus, aga seda tihedamini ja ikka koos linnaelanikega.“

Elurikkuse edendamise talgute alla kuulub ka pealinlastele tehtud üleskutse märgata loomi ja loodust enda ümber.

„Andke meile teada, kui kusagil teie koduaias toimetavad näiteks siilid. Meil oleks vaja nende elupaigad ära kaardistada ning teada saada, kus ja kuidas nad tegutsevad.“

Olulisel kohal on ka Euroopa päeva tähistamine, mille raamis plaanitakse korraldada taime- ja istikulaat otse Rävala puiesteel. Jätkatakse ka linnaruumifestivaliga, mida kavandatakse käesoleval aastal veelgi pikema ja suurejoonelisema.

„Kutsun ka kõiki inimesi, kes soovivad anda eeskuju ja panustada rohelisse pealinna, rohenügijate võrgustikuga liituma,“ ütles Kampus.

Plaanis on ka erinevad ruumilised sekkumised, et strateegiliste ümberkujundavate liigutustega linnaruumi täiustada ja rohelisemaks muuta. Nii kaasatakse kohalikud lahenduste loomeprotsessi transpordisõlmedes ja muidu paljukäidavates kohtades. Kavas on ka taskuparkide disaini uuendamine, samuti uute selliste paigutamine linna.

„Tahame tuua raekoja platsile ka ajutise suvise haljastuse, mis aitaks toime tulla kliimamuutustega ja pakuks varju intensiivse kuumuse eest. Viimastel aastatel oleme sellega igasuviselt silmitsi seisnud,“ rääkis rohepöörde kompetentsikeskuse juht Liis Vahter.

Lisaks plaanitakse teede ja parkide servale lilleniitusid, toidusalusid magalarajoonidesse, varjupuid jalutajate ja ratturite teede äärde ja palju muud, mis peaks tooma linlastele nii rõõmu kui ka suuremat kindlust tuleviku osas.

Kommentaarid (1)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

Rain
2. dets. 2022 09:47
Tere Mõned kilomeetrid Tallinna keskusest, Kristiines, köetakse vanade majade ahjusid kõigega, mis elutegevusest järgi jääb - kilekottide, plastpakendite, ajakirjade ja samuti kivisösega. Tulemus on see, et õhk on mikroosakestest reostunud, mõõtmisandmete järgi 10-15x üle normi ja see põhjustab ravile allumatuid allergiaid ja hingamisteede haiguseid. Statistiliste analüüside andmetel ka enneaegseid surmasid. MUPO, tuletõrje ega keegi sekkuda ei või - eraomand on eraomand ja iga üks pistab ahju seda, mida soovib. Paistab, et ainuke lahendus on pealinnast ära kolimine. Kas ei võiks suunata natuke eraldatud miljonitest ka teavitustöösse, et keskkond vähem ohtlik oleks ?

Seotud artiklid