"Iga piirkiirusele lisatud kilomeeter suurendab tõenäosust sattuda õnnetusse ning raskendab võimalikke vigastusi."

Hannes Kullamäe, Politsei liiklusjärelevalve keskuse juht
Riigikontroll: Rail Balticu ja maanteede jaoks on vaja uusi karjääre (2)
30. november 2022
Janar Holm Foto Albert Truuväärt

Kui Eesti asuks täitma oma kohustusi Euroopa Liidu ees ja hakkaks ehitama nii neljarajalisi maanteid kui ka Rail Balticut eesmärgiga need 2030. aastaks valmis saada, siis seisaks riik riigikontrolli hinnangul juba mõne aasta pärast silmitsi kohalike ehitusmaavarade defitsiidiga.

Et Eestile majanduslikult ning julgeolekuliselt olulised taristuprojektid ellu viia, tuleb juba lähitulevikus avada ehitusmaavarade kaevandamiseks uusi karjääre, leiab riigikontroll oma teisipäeval avaldatud aruandes. Lisaks tuleks aktiivsemalt pakkuda välja kaevandamisega seotud häiringute leevendamise samme ja kahjude hüvitamist kohalikele elanikele.

“Kruusa, liiva ja paekivi defitsiidist päästaks Eestit vaid suutmatus Rail Balticu ehitusega pihta hakata ja maanteede ehituse soikumine,” ütles riigikontrolör Janar Holm aruande tulemusi kommenteerides. “Arvestades riigikontrolli varasemaid auditiaruandeid, mis osutavad teehoiukavas ehitusinvesteeringute kokkukuivamisele ja raudtee-ehituse venimisele, on ka selleks päris suur tõenäosus. Kuid isegi sel juhul on selge, et seni kasutatavad karjäärid hakkavad ammenduma ja vaja on avada uusi,” toonitas Holm.

Eesti on lubanud 2030. aastaks kõrgendatud nõuetega valmis ehitada Tallinna–Tartu–Luhamaa ning Tallinna–Pärnu–Ikla maanteed. Maanteede ehitamiseks sobilikku kõrgema kvaliteediga ehituslubjakivi leidub valdavalt ainult Harjumaal asuvates lubjakivimaardlates, mille praegu kaevandatavat varu jätkub maksimaalselt 2026. aastani. Kriitilisel tasemel on ka Pärnu- ja Raplamaal asuvad liiva- ja kruusavarud – sealsed praegu kaevandatavad varud ammenduks suurte taristuprojektide, eeskätt Rail Balticu raudteetrassi ehitamise korral samuti enne 2030. aastat.

Rail Balticu raudteetrassi ehitamine tõstab ehitusmaavarade vajadust

Ainuüksi Rail Balticu raudteetrassi ehitamine, kui see peaks algama, tõstaks ehitusmaavarade vajadust rohkem kui 2,3 miljoni kuupmeetri võrra aastas perioodil 2023–2028 võrrelduna 2022. aasta mahuga. Kui 2022. aastal kasutatakse ligikaudu 9 miljonit kuupmeetrit ehitusmaavara, siis aastaks 2027 kerkiks see maanteede ja raudteede ehituse mõjul 13 miljoni kuupmeetrini aastas.

Riigikontroll leiab, et majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) peaks välja töötama alternatiivsed lahendused ehitusmaavarade asendamiseks juhul, kui kohalikud karjäärid ei peaks mingil põhjusel vajadusi katma või nende avamine peaks venima. Ka tuleks ministeeriumil hinnata karjääride ammendumise ja uute avamise venimise võimalikke mõjusid. Kuigi ministeerium on teadlik, et suurte taristuobjektide rajamise korral kasvaks lähiaastatel vajadus ehitusmaavarade järele võrreldes varasemate aastate kaevandamismahtudega hüppeliselt, pole ta seni riigikontrolli hinnangul selleks olukorraks piisavalt valmistunud.

Tuleks täpsemalt selgeks teha, mil määral on ehitusmaavarade kaevandamise vajadust võimalik vähendada alternatiivsete ehitusmaterjalide, näiteks kaevandamis-, ehitus- ja lammutusjäätmete, samuti uute tehniliste lahenduste kasutusele võtmisega. Vaja oleks ühtlasi hinnata, milliseks kujunevad sellisel juhul suurte taristuprojektide ehitushinnad.

Kuigi kohalike ehitusmaavarade puudujääki saab leevendada ka neid importides, tõstaks see võrreldes kohalike maavarade kasutamisega objektide maksumust järsult. Ehitusmaavara importimisel võib mainitud suurte taristuprojektide ehitusmaksumus suureneda isegi kuni 40 protsenti, viitavad majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) hinnangud. Seda tingimusel, et neljarajaliste maanteede ja Rail Balticu ehitus edeneb võetud tähtaegade kohaselt ning samal ajal ei õnnestu uusi kohalikke karjääre piisaval hulgal ja piisavalt kiiresti kasutusele võtta. Seetõttu on oluline ennekõike pöörata tähelepanu kohalike kaevandamis­võimaluste optimaalsele kasutamisele.

Riigikontroll juhib tähelepanu, et varude kasutamise võimalused ei ole täpselt teada ning varustuskindluse hindamine on seetõttu raskendatud. Suurem osa Eesti ehitusmaavara varust on arvele võetud nüüdseks kehtivuse kaotanud uuringukorra ja sellest tulenevate kvaliteedinõuete alusel. Osa omal ajal aktiivse tarbevaruna arvele võetud maavaradest ei pruugi olla tegelikult kaevandatavad, näiteks looduskaitselistel põhjustel, ja seetõttu võib olla kaevandamiseks sobivat varu arvestatud tegelikust suuremana.

Keskkonnaamet tugineb kaevandamislubade menetlemise käigus varustuskindluse hindamisel minevikus kaevandatud ehitusmaavara kogustele ja küsib MKM-i arvamust riigi huvi kohta vaid siis, kui eeldab mõnes piirkonnas ehitusmaavarade tulevikunõudluse võimalikku hüppelist muutust.

Huvi karjääride avamise vastu saaks suurendada kaevandamisõiguse tasu kaudu

Riigikontrolli hinnangul ei ole enam piisavalt põhjendatud varustuskindluse hindamise eeldus, et ehitusmaavara maksimaalne veokaugus peab jääma 50 kilomeetri piiresse. Kujunevas ehitusmaavarade puuduse olukorras oleks mõistlik arvestada sellest kaugemal asuvaid varusid ja nende mõju varustuskindluse tagamisele.

Keskkonnaministeeriumil tuleks riigikontrolli vaates välja töötada kaevandajate suhtes süsteemne lähenemine, et avatud ja avatavad karjäärid saaksid optimaalse ning kokkulepitud aja jooksul ammendatud ning kiiresti korrastatud. Ühtlasi tuleks senisest enam tegutseda selle nimel, et leevendada karjääriga seotud häiringuid ja et häiringud oleksid võimalikult lühiajalised. Häiringute vähendamiseks on Eestis kasutatud ka head praktikat, kus on kokku lepitud näiteks karjääri tööaja piiramine, karjääri väljaveoteede regulaarne puhastamine ja pesemine, samuti tolmuseire. Ühtlasi pakuks see selget ajalist perspektiivi ja selgust omavalitsuse ja kohalike elanike jaoks ning aitaks leevendada vastuseisu kaevandustegevustele.

Senisest rohkem tuleks keskkonnaministeeriumil ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumil tegeleda ka huvide tasakaalustamisega. Uute karjääride avamine nõuab aga ministeeriumitelt ja omavalitsustelt senisest märksa ulatuslikumat ja tõhusamat koostööd. Karjääri rajamise eelsete kaevandusloa konsultatsioonide käigus tuleks riigikontrolli hinnangul leida kõige mõistlikumad lahendused, kuulates ära kohapealsed sisulised ja konstruktiivsed ettepanekud. Üks võimalus oleks maksta hüvitist neile, keda häiringud enim mõjutavad.

Omavalitsuste huvi uute karjääride avamise vastu saaks suurendada kaevandamisõiguse tasu kaudu, tegi riigikontroll ettepaneku. Vaja oleks luua tagatised, et riik ei peaks ise kulutama raha karjääride korrastamisele, näiteks kaevandusettevõtja pankroti korral. Need sammud aitaks loodetavasti kaasa, et karjääride avamise otsustamise ja kaevandamisloa menetluse otsustamise protsessis ei avalduks mittekonstruktiivne niinimetatud mitte-minu-naabrusse-sündroom.

Kommentaarid (2)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

Minu Arvamus
30. nov. 2022 20:06
Rail Balticu ja maanteede jaoks on vaja uusi karjääre . . . Milleks karjääre kaevata kui Tallinnas ja mujal võib näiteks ristmikel tunneleid kaevata ja materjali küllaga. Kaks kärbest ühe hoobiga.
Materjali on ju küllaga
1. dets. 2022 04:49
Kohtlas suured mäed, Rummus - samuti tohutu hulk aga millegipärast ei ole seda raudtee juppi ehitatud siiani , Paldiski-Keila liinilt pööre Ülemiste suunale(Maardusse), mis pidigi ühendama Männiku raudtee . Nii oli alguses ka märgitud. Maardu kandis on ju see tohutu sadamaehitusest väljapumbatud liiv , - ringrada jäeti ju ehitamata. Kus nüüd on Rohelised - et teatada , uusi karjääre ei saa enam avada - Eestimaa kuivendatakse ära - üks rajab Pääsküla raba :) irw ja teine hakkab 10 km kaugemal kaevandama ?:) , tekitab järve , kus tohutu aurumine ja veebilansi segamini ajades