"Maailma parandamisega on üks segane lugu. Suurimad maailmaparandajad on enese meelest olnud Hitler ja Stalin."

Vladislav Koržets, luuletaja ja humorist
suurettevõtted energiakriisis Thermory juht Simmo Soomets: elektrienergia kõrge turuhind on tehislik (3)
30. november 2022
Simmo Soomets Foto Scanpix

Praegune kriis tekitab eelkõige rahavoogude probleemi. Ettevõtet tuleb juhtida just rahavoogudest lähtuvalt, et raha ei jääks kinni klientide tasumata arvetena ega toodang endale lattu kõrgete laoseisude tõttu. Selle juurde käib kulude kriitiline ülevaatus ja vähendamine ning investeeringute lükkamine tulevikku,“ kommenteeris ehitusmaterjalide ja termopuidu suurettevõtte Thermory AS tegevjuht Simmo Soomets üldist välisnõudluse vähenemist ja Eesti ekspordivõimekuse kahanemist.

Soometsa sõnul aitab välisturgudele keskenduvaid ettevõtteid kindlasti aktiivne müügitöö. „Maailm on väga suur ja kõik turud ei käitu kunagi ühtemoodi. Tuleb vaadata Euroopast kaugemale – kaugetele turgudele. Osaleme erialamessidel, müügimehed reisivad üleilmselt väga aktiivselt, sihime turundust võimalikult täpselt,“ loetles ta.

Tallinnas paiknev Thermory on harjunud tegutsema eri riikides, sest eksport läheb praegu enam kui 50 riiki. Juhul kui mõnes kohas nõudlus väheneb, siis suurendatakse panuseid seal, kus nõudlus püsib. Eelkõige on kauged turud need, mis ei ole Ukraina sõjast nii palju mõjutatud.

Ettevõte on pikalt ehitanud oma rahvusvahelist kaubamärki, panustanud turundusse ja toodete esmaklassilisse kvaliteeti. „See toetab meie tegevust hetkel tugevasti ja oleme jätkuvalt konkurentsivõimelised. Samas tasub säilitada külma meelt ja olla ka piisavalt ettevaatlik. Optimismiks peaks põhjust andma vaid reaalsed tellimused,“ märkis Soomets.

Atraktiivsus ja stabiilsus

Riigi olulisemaks ülesandeks pidas ta aga maksukeskkonna stabiilsust. See võimaldab teha pikaajalisi otsuseid ja hoiab investorite usku Eestisse. „Juhul kui siin rapsida ja teha kiireid poliitilisi otsuseid, siis sellel on tagasilöögid,“ lausus Soomets.

Ta soovitas aeg-ajalt vaadata maailmakaarti ja Eestit selle kõrval, mis paneb perspektiivi jälle paika. Meil on oluline olla atraktiivne ja stabiilne, sest maailmas on mustmiljon teist ja suuremat kohta kuhu investeerida.

Kuid oluline on ka toetada ettevõtteid (ka suurettevõtteid) praeguses energiakriisis. Hinnad on nii kõrged, et see surub meid konkurentsist välja. „Juhul kui teised riigid toetavad ettevõtteid ja meie mitte, siis olemegi konkurentsist väljas sest lõputult ei saa optimeerida. Toetuse all ma ei mõtle ainult rahalist toetust vaid üleüldist mehhanismi, kuidas hoida hinnad mõistlikkuse piires all,“ rääkis Soomets.

Ta tõi näiteks elektrienergia tootmise, mis ei ole kuidagi kallinenud, aga hinnahüpe on meeletu. „See on tehislik, ei põhine reaalsel vajadusel. Samas me kõik näeme hiiglakasumit, mida tänane nn turuhind tekitab. See ei ole normaalne ja peaks kehtima mingi muu süsteem. Riik ongi ju see, kes loob soodsa ja atraktiivse ettevõtluskeskkonna. Ettevõtted on need, kes riigile maksude kaudu raha sisse toovad. Riik peaks sellest ise väga, väga huvitatud olema,“ järeldas Thermory juht.

Majanduspoliitika peab ettevõtlust toetama

Marati ja Sangari tegevjuht Raul Saks tõi riigi toetuste osas välja suutlikkuse näha suurt pilti ja aru saada sellest, et kui üks ettevõte suletakse, siis selle asemele uut samasugust ei teki. „Ühtki aastakümneid tegutsenud ettevõtet ei suleta saamatuse või tahte puudumise tõttu. Järelikult on loodud eeldused ja tingimused selleks, et muutunud keskkonnas enam hakkama ei saada. Tööstusettevõtetele pole vaja helikopterilt raha külvata, kuid üldine majanduspoliitika peab ettevõtlust toetama,“ järeldas ta.

Veelgi enam. Tähis oleks kuulda, mida riik inflatsiooni ohjeldamiseks ette võtab ning kuidas energiahinnad uuesti mõislikule tasandile tagasi viiakse. „Bürokraatia ja lühinägelikkus ei tohi takistada ettevõtete arengut, iga ettevõtte sulgemist tuleb analüüsida ja sellest midagi õppida, mitte seda paratamatusena võtta.“

Marat ja Sangar ise on keskendunud peamiselt koduturule, paralleelselt sellele arendatakse oma e-kanalite integratsiooni rahvusvaheliste veebikaubamajadega, et juba lähitulevikus tekitada võimalused veebipoe ekspordiks. „Meie jaoks toimus suur muutus kolm aastat tagasi, kui sulgesime tänu sisendhindade kiirele kasvule Eestis Sangari tootmise ja sellest tulenevalt kaotasime oma ekspordivõimekuse,“ möönis Saks.

Üldises plaanis saavad eksportida aga tugevate kaubamärkide omanikud, kes suudavad läbi erinäolise toodangu ja turunduse tekitada enda tootele nõudlust. Keeruline olukord on hinnaliidritel, kelle tootmishindades on energia ja tööjõukulud määrava tähtsusega. „Eesti on muutunud sedavõrd kalliks tootmismaaks, et me ei suuda paljudes valdkondades olla konkurentsivõimelised – inflatsioon on ulmeliselt kõrge, energia kallis, tööjõukulud pidevas tõusutempos ning tootmistööle sobiva tööjõu leidmine raskendatud,“ loetles Marati ja Sangari juht.

Soomes või Rootsis on odavam toota

Kaubandus-tööstuskoja juht Mait Palts järeldas praegust olukorda analüüsides, et Eesti ettevõtted on kaotamas konkurentsi välisturul ning mujal, ka lähiriikides on odavam toota kui Eestis. „Praegune reaalsus on see, et Soomes või Rootsis saab paljusid asju odavamalt toota kui meil Eestis. Eesti ekspordivõimet on väga raske hoida, kui just ei müüda tooteid ja teenuseid alla omahinna,“ kommenteeris Palts olukorda, kus tööstustoodang on pöördunud langusse ning kõrgete energiahindade ja inflatsiooni tõttu kallimaks muutunud toodetele on üha raskem turgu leida.

Paltsi hinnangul on praegune olukord suuresti tingitud kõrgetest energiahindadest. Samuti on tekkinud olukord, kus naaberriigid toetavad oma ettevõtteid toimetulekus kõrgete energiahindadega, kuid Eesti riik ei tee seda samas mahus ning seetõttu on meie ettevõtetel keeruline, kui mitte võimatu konkureerida välisturgudel.

„Meie konkurentsieelis rahvusvahelistel turgudel on alati olnud kõrge kvaliteet, paindlikkus ning lubadustest kinni pidamine. Kuid sellest ei piisa, et tagada konkurentsivõime olukorras, kus välismaised ettevõtted suudavad pakkuda olulist hinnaeelist,“ märkis ta.

Kuigi ettevõtted püüdlevad ka ise kogu aeg tootmise suurema tõhususe poole, on tavapäraselt investeeringud pikaajaliste tasuvusplaanidega, mida praegu mõjutavad otseselt vähenenud nõudlus ning jõuliselt kahanenud rahavoog. „Kui saadud kasum läheb kõrgete energiahindade tasumiseks ning ka koduturul konkurentsis püsimiseks, siis on investeerimisvõimekus piiratud,“ nentis Palts.

Paljud ettevõtted otsivad ka alternatiive senistele energiakandjatele, kui see tootmises vähegi võimalik on. Samuti on väga tähtsal kohal läbirääkimised klientide ning ka erinevate koostööpartneritega, et vähendada hinnatõusu mõjusid. „Ei maksa unustada, et seljataga on mitu rasket pandeemia aastat. Paraku mõned ettevõtted peavad praegustes oludes uksed osaliselt või täielikult kinni panema, sest kahjumiga pikalt tegutseda ei ole võimalik.“

Allajäämine naabritele

Eesti masinatööstuse liidu juht, ehitusettevõtja Raul Kütt rääkis, et üldine nõudlus maailma majanduses on vähenemas ning selle tõttu on hinnapäringute ja tellimuste arv vähenenud. „Kuna oleme allhankijad, siis masinatööstuse ja metalli sektoris toimub aeglustumine. Kõik valdkonna tootjad püüavad saada vähenenud tellimusi omale ning võidavad need, kes pakuvad soodsamaid tingimusi.“

Paraku ei suuda Eesti ettevõtted energiahindade ja kõrge inflatsiooni tõttu suurenenud palgasurve tõttu enam võistelda odavamaid pakkumisi tegevate ettevõtetega. „See aga mõjutab meie konkurentsivõimet väga tugevalt.“

Kütt tõi esile, et näiteks metalli valdkonnas on töö ja tellimuste piirkond Põhja- ja Kesk-Euroopa regiooni põhine. Kuid praeguse hinnaralli tingimustes kaotame me Lätile ja Leedule ning kindlasti ka Poolale. „Meie pikaajalistele Põhjamaade partneritele on raske selgeks teha, et meie toodangu hind on kõrgem selle pärast, et elekter on siin läinud kallimaks kui Rootsis või Norras.“

Kui konkurentidele on tehtud igasuguseid soodustusi, siis on nendega raske võistelda. „Valitsus on välja öelnud, et suurtele ettevõtetele mingeid elektrienergia soodustusi ei teha. Inflatsioon nõuab töötajatele palga tõstmist, aga kui tellimusi ei tule, siis on seda keeruline teha.“

Valitsuse poolelt on tulnud ettevõtjatele selle kurtmise peale sõnumid, et olge innovaatilisemad ja tõhusamad. Kuid innovaatilisemaks saamiseks on vaja raha, mida selle alla panna. Tööstuse digitaliseerimiseks on samuti vahendeid vaja. Iga ettevõtja soovib niikuinii tootmist tõhusamaks muuta, lisas masinatööstuse liidu juht.

Oma ettevõtete eest tuleb seista

Küti sõnul soovivad ettevõtjad saada mitte niivõrd toetusi, kuivõrd võrdseid võimalusi konkureerimaks välisturgudel. Kuid ka Eesti esindajatel Euroopa Liidus on võimalik teha ettepanek teistele, et mitte ükski teine riik ei toetaks ka oma ettevõtteid. Alles siis saame võrdsetel tingimustel konkureerida. „Tuleb häälekamalt oma ettevõtete eest seista,“ julgustas ta valitsust.

Ka kaubandus-tööstuskoda on teinud valitsusele ettepanekuid olukorra leevendamiseks. Ühe lahendusena pakuti välja laiendada universaalteenust ka kesk- ja suurettevõtetele, kuid kahjuks ei ole seda valituse poolt heaks kiidetud, tõdes Palts. „Tõime oma pöördumises valitusele välja, et erinevad lepingud, sealhulgas hankelepingud, on liiga jäigad ning suurte riskidega ettevõtetele.“

Ettevõtjad on välja toonud erinevaid lahendusi tekkinud probleemidele. Riigilt oodatakse kas nende lahenduste kasutamist või uusi reaalseid kasutatavaid toetusmeetmeid, et tagada konkurentsivõime välisturgudel.

Elektriseadmetele nõudlus püsib

Tallinna lähedal Jüris paikneva tehnoloogia suurettevõtte ABB Balti riikide juht Jukka Patrikainen lausus aga, et üldise välisnõudluse kahanemise taustal on nõudlus elektriseadmete ja -masinate vastu endiselt suur. ABB tegevusvaldkondades (elektriseadmed, mootorid ja sagedusmuundurid, robotid, tööstusautomaatika) on nõudlus isegi pisut tõusnud. „Stabiilsete näitajate taga on meie klientide vajadus energiatõhusate ning jätkusuutlike seadmete ja lahenduste järele. Vähetähtsad pole ka rohepöörde esitatavad vajadused ja nõudmised tegevuse ümberkorraldamiseks, mis kätkevad endas ka energiasäästlike ja senisest oluliselt väiksema ökoloogilise jalajäljega seadmete kasutuselevõtuks.“

Patrikainen avaldas lootust, et ABB-l on head võimalused ekspordivõimekuse hoidmiseks ja isegi suurendamiseks. Muutuv majandusolukord ja jätkuv energiakriis sunnivad nii otseseid kliente aina enam ja kiiremini otsima lahendusi energiasäästuks, CO2 vähendamiseks ja tegevuse tõhustamiseks. Nõudlus Eesti ABB peamiste ekspordiartiklite – mootorite, generaatorite ja sagedusmuundurite – vastu tõenäoliselt suureneb, sest trendid näitavad, et tööstuslike mootorite arv on kasvamas. „Ka uuringud kinnitavad, et enamik ettevõtetest soovib investeerinuid energiatõhususse suurendada. Meie tehased töötavad juba rohelises segmendis, seepärast on Euroopa energiarevolutsioon meile suur positiivne võimalus.

Vähem süsihappegaasi

Kontsern mõtleb tootmise veelgi tõhusamaks muutmisest alustades päikesepaneelidest ja autopargi elektrifitseerimisest. Kuid veelgi kriitilisema pilguga vaadatakse üle oma seadmepark, sealhulgas mootorid ja nende efektiivsus. ABB Balti juht tõi näite Baltimaades tegutsevast puiduärist, kus vanemat tüüpi IE3 mootor asendati uusima tehnoloogiaga IE5 vastu. 2000 eurot suurem algne investeering teenib end praeguste energiahindadega tasa juba nelja kuuga ning lisaks toodab efektiivsem mootor ligi 7700 kilogrammi vähem süsihappegaasi.

Riigi toetustest rääkides tõi Patrikainen välja, et Eesti riigi ja Euroopa Liidu rahaga toetati 2021. aastal ettevõtteid kokku 637,8 miljoni euroga, mis on üsna suur summa. „Otsetoetustest veelgi tähtsamad oleksid investeeringud erialasesse haridusse ja kvaliteetse tööjõu saadavusse ning toetusmeetmed ettevõtete automatiseerimise, digitaliseerimise ja robotiseerimise kiirendamisesse,“ rõhutas ta.

Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted septembris püsivhindades 7,5% vähem toodangut kui 2021. aasta samas kuus. Toodang suurenes kolmest sektorist ainult ühes – energeetikas 3,5%, kuid langes töötlevas tööstuses 7,6% ning mäetööstuses 27,1%.

Kommentaarid (3)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

tallinnast
5. dets. 2022 16:19
Mis vägi keelab, et Eestis ei saa praegu tarbitava elektri hinnast eemaldada CO2 komponenti? Kui sõjas Ukrainas on juba lennutatud CO2 enam, kui terves Euroopas aasta jooksul ja seda lennutamist ei suudeta peatada. Kui palju lendab edaspidi lammutus-taastustöödel? Kas siinkohal Eesti enda nurka mängimine on mõtestatud tegevus?
meenutaja
2. dets. 2022 17:36
Juba 10 aastat tagasi oli probleemiks elektri odav hind Eestis. https://www.err.ee/380223/veskimagi-elekter-on-olnud-liiga-odav
bisnis
1. dets. 2022 17:30
https://objektiiv.ee/horvaatia-president-euroopa-liit-ostab-usalt-gaasi-kolmekordse-hinnaga/

Seotud artiklid