"Iga piirkiirusele lisatud kilomeeter suurendab tõenäosust sattuda õnnetusse ning raskendab võimalikke vigastusi."

Hannes Kullamäe, Politsei liiklusjärelevalve keskuse juht
video Abilinnapea Betina Beškina: Soovime, et toetatud saaksid need inimesed ja pered, kes seda kõige enam vajavad (0)
01. detsember 2022

Abilinnapea Betina Beškina sõnul soovib linn ajakohastada õigusakte nii, et need tooksid rohkem selgust abivajajate toetamise süsteemi. „Soovime, et toetatud saaksid need inimesed ja pered, kes seda kõige enam vajavad. Oluline on seejuures arvesse võtta tegelikke vajadusi, mis viimase paari aastaga on kardinaalselt muutunud.”

Beškina sõnul on hinnatõusud igas eluvaldkonnas on mõjutanud kõigi igapäevast toimetulekut, kuid eeskätt vajavad tuge ühiskonna haavatavamad sihtrühmad. “Tallinn maksab oma kodanikele mitmesuguseid toetusi, nüüd saavad ka regulatsioonid täpsustatud nii, et need arvestaksid tänast olukorda ühiskonnas ja tagaksid abivajajate ühetaolise kohtlemise kõigis linnaosades,“ lausus ta.         

Tallinna linnavalitsus võttis tänasel istungil vastu määruse eelnõu, mille kohaselt täpsustatakse kolme sotsiaalvaldkonna õigusakti nii, et need vastaksid praktikas esile kerkinud vajadustele.

Võetakse kasutusele uus termin „sissetulekupiir“

Muudatusettepanekud hõlmavad Tallinna Linnavolikogu määrusi „Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord“, „Sotsiaalteenuste osutamise tingimused ja kord“ ning „Sotsiaaltoetuste maksmise tingimused ja kord“. Muudatused peab veel kinnitama Tallinna Linnavolikogu.

Sotsiaalhoolekandelise abi andmise korras võetakse kasutusele uus termin „sissetulekupiir“ – see on raha, mis peab inimesele või perele jääma elamiseks pärast eluasekulude katmist vastavalt ettenähtud piirmääradele (vt lisaks: eluasemekulude piirmäärade määrus).

Kui seni oli planeeritud, et 2023. aastast on inimesele või perele jääv osa seotud riikliku toimetulekupiiriga, siis nüüd kehtestab Tallinn linnapõhise sissetulekupiiri, et linlaste vajadustega paremini arvestada. Sissetulekupiiri arvestamise aluseid täpsustatakse nii, et perekonna sissetulekuna võetakse arvesse taotluse esitamisele eelnenud kuul laekunud netosissetulek ning ebaregulaarse sissetuleku korral lähtutakse taotlusele eelnenud kuue kuu keskmisest.

Suuremat rõhku pannakse inimese või pere majandusliku toimetuleku hindamisele ning sellega seotult ka teenuse eest tasumise kohustuse ülevõtmise ja sissetulekust sõltuva toetuse maksmise vajadusele, lähtudes sissetulekupiirist. Perekonna sissetulekust sõltuva toetuse arvestamise uued põhimõtted rakenduvad alates 1.aprillist 2023.

Täpsustatakse ka vältimatu sotsiaalabi terminit ja osutamise viise, kuna tegelikkuses on ette tulnud hädavajaliku abi tagamist, mida kehtiva määruse sõnastus ei kata.

Puudega lapse hoiuteenus muutub kättesaadavamaks

Sotsiaalteenuste osutamise tingimuste ja korra üheks olulisemaks muudatuseks peab Beškina puudega lapse hoiuteenusega seotud muudatusi. „Täpsustasime hoiuteenuse eesmärki ning seome teenuse saamise lahti puude raskusastmest. See tähendab, et teenus on sihitud kõigile puudega lastele ning lastele, kelle erivajadus on veel täpsustamisel, kuid kelle suure hooldusvajaduse tõttu vajab vanem toimetuleku tagamiseks kohest hoolduskoormuse vähendamist,“ selgitas Beškina. Ta lisas, et teenuse vajadus selgitatakse välja tervikliku ja põhjaliku abivajaduse hindamise raames.

Muudetakse ka varjupaigas osutatava resotsialiseerimisteenuse eest tasu võtmise aluseid. Kui seni on inimene tasunud teenuse eest 95% oma sissetulekutest, siis alates 2023. aastast tasub ta oma sissetulekust elatusmiinimumi ületava osa, mis jääb alles peale toidule ja eluasemele kulunud summa maha arvamist (vt lisaks: arvestuslik elatusmiinimum).

Kehtestatakse koduteenuse hind, mida inimene peab tasuma sissetulekust lähtudes. Koduteenuse hinnakiri ei ole muutunud aastast 2010. Sõltuvalt inimese majanduslikust olukorrast on koduteenust osutatud kas tasu eest (3,45 eurot tunnis), osalise maksumusega või tasuta. Teenuse osutamise tegelik hind linnale on 15,25 eurot tunnis. Seega edaspidi soovib linn kehtestada sõltuvalt inimese sissetulekust teenuse omaosalustasu vahemikus 0–10 eurot tunnis.

Määruse eelnõuga täpsustatakse eluaseme kasutusse andmise protsessi. Ka edaspidi viib linnaosavalitsuse sotsiaalhoolekande osakond enne otsuse tegemist läbi tervikliku abivajaduse hindamise, kus aluseks on inimese või pere sotsiaalmajanduslik toimetulek, kuid lisatakse sätteid majandusliku toimetuleku väljaselgitamiseks nii, et abi andmine oleks tagatud üle kogu linna samadel alustel. 

Sünnitoetust makstakse ka siis, kui laps on sündinud surnult

Sotsiaaltoetuste maksmise tingimuste ja korra üheks oluliseks muudatuseks on see, et sünnitoetust makstakse edaspidi lapse seaduslikule esindajale ka siis, kui laps on sündinud surnult või sureb 70 päeva jooksul ning lapsel ei ole rahvastikuregistrijärgset elukohta.

Matusetoetust plaanitakse maksta ka neile lahkunu lähedastele, kelle rahvastikuregistri järgne elukoht on Tallinn, kuid kelle lahkunul Eestis registrikanne puudus. Kuivõrd eesmärk on toetada matuse korraldajat, tuleb erandlikel juhtudel olla paindlik, et tagada tallinlasele vajalik abi ka siis, kui lahkunu ei olnud tallinlane. 

Reguleeritakse üürimise nõustamise ja toetamise teenuse tingimusi ja planeeritakse üüritoetuse määra tõus 900 euroni. Üüritoetuse senine piirmäär (600 eurot) on püsinud muutumatuna neli aastat, kuid arvestades nõudluse kasvu tõttu üüriturul ja üürihindade tõusu, on see ajale jalgu jäänud ega vasta enam tegelikele vajadustele.

Kuivõrd Tallinnas makstakse alates 2022. aastast universaalset õppeaasta alguse toetust kõikidele kooliaastat alustavatele lastele, on kavas lõpetada Eesti Vabariigi aastapäevaks makstava toetuse maksmine lasterikka pere lastele ning toimetulekutoetust saanud perede lastele kooli mineku toetust. Vabariigi aastapäevaks makstavat toetust hakkas linn maksma üle 20 aasta tagasi olukorras, kus riik lasterikkaid peresid praegusel määral veel ei toetanud ja täiendav toetus oli asjakohane. Toimetulekutoetust saanud perede lastele maksti kooli mineku toetust seoses sellega, et õppeaasta alguse toetust veel ei olnud ning linnal oli soov vähemkindlustatud peresid täiendavate väljaminekute katmisel toetada. Õppeaasta alguse toetus, mida makstakse 2023. aastal esimesse klassi minejale 320 eurot ja alates teise klassi minejale 75 euro ulatuses, katab mõlemad eelmainitud toetused ning see on tagatud igale koolilapsele.

Seega toetatakse edaspidi vajaduspõhisemalt just neid peresid, kes abi kõige enam vajavad. Ka eelmainitud sihtgrupid võivad jätkuvalt olla õigustatud saama sissetulekust sõltuvat toetust toimetuleku tagamiseks, kui vajaduse aluseks on põhjendatud kulud.

Läbivalt tehakse määrustes veel ka täpsustavaid muudatusi ja redaktsioonilisi täiendusi. Muudatused puudutavad nt haldusakti kehtivust, andmete esitamise kohustuse täpsustamist, osapoolte vastutuste täpsustamist, aruandluskohustust jne.

Määrused jõustuvad 1. jaanuarist 2023, kui Tallinna linnavolikogu need heaks kiidab.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.