"Iga piirkiirusele lisatud kilomeeter suurendab tõenäosust sattuda õnnetusse ning raskendab võimalikke vigastusi."

Hannes Kullamäe, Politsei liiklusjärelevalve keskuse juht
Analüüs: alternatiivkaristused aitavad korduvat joobes juhtimist ennetada (1)
01. detsember 2022
Foto Scanpix

Justiitsministeeriumi analüüs näitab, et joobes juhtide karistuste karmistamine pole joobes juhtimist liikluses vähendanud. Esmarikkujate kohtus karistamisest tõhusamaks osutus kriminaalmenetluse tingimuslik lõpetamine ehk oportuniteet.

Joobes juhtide karistamise poliitikas on viimase viie aasta jooksul tehtud kaks olulist muutust. „Esmarikkujate puhul on prokuratuur hakanud senisest sagedamini lõpetama menetlusi oportuniteediga, kui süü ei ole suur ja avalikku menetlushuvi pole. Sel juhul peab süüdistatav kuriteoga tehtud kahju heastama ning talle määratakse kohustused, mille eesmärk on korduvrikkumist ennetada. Korduvrikkujatelt võetakse aga juhtimisõigus ära ning tingimisi mõistetud vangistuse korral tuleb osa sellest reaalselt ära kanda,“ selgitas justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika nõunik Krister Tüllinen.

Joobes juhtimise kuritegusid on viimasel ajal registreeritud ligi 2500 aastas, rikkumiselt tabatud joobes juhtide arv pole 2017–2022 aastatel oluliselt muutunud. Analüüsi eesmärk oli uurida, kuidas on muudatused joobes juhtimise kuritegude toimepanemist mõjutanud ja kuivõrd on need aidanud joobes juhtide seas korduvrikkumisi ennetada.

„Korduvrikkumiselt tabatud joobes juhtide arv 2021. aastal küll langes, aga suure tõenäosusega oli see seotud tol aastal mõnevõrra vähenenud liiklusjärelevalvega. Seega pole karistuste karmistamine ennetanud korduvat joobes juhtimist ühiskonnas tervikuna. Karistuse saamise hirm, mis heidutab inimest rikkumisest hoiduma, on joobes toimepandud kuritegude puhul väiksema mõjuga kui teiste kuritegude puhul,“ sõnas analüüsi üks autor Krister Tüllinen.

Küll aga selgus analüüsist, et ennetavat laadi alternatiivkaristused on aidanud purjuspäi rooli istumise tõenäosust vähendada nende inimeste seas, kes tabati joobes juhtimiselt esimest korda. „Peamised kohustused, mis esmarikkujaile tingimusliku kriminaalmenetluse lõpetamise korral kaasnevad, on igapäevase alkoholitarbimise piiramine ja selle tõendamine alkoholi biomarkerite analüüsidega. Samuti võib esmarikkuja suunata liiklusohutusprogrammi, vajadusel ka sõltuvusravile,“ seletas Krister Tüllinen.

Justiitsministeeriumi nõuniku sõnul pole põhjust arvata, et oportuniteet kui kohtuliku karistamise alternatiiv ise mõjutaks joobes tabatud juhi käitumist tulevikus. „Joobes tabatud juhtide käitumist mõjutavad eelkõige need tagajärjed ja kohustused, mis neile kriminaalmenetluse tingimusliku lõpetamise korral kaasnevad,“ kinnitas Krister Tüllinen justiitsministeeriumist.

Analüüsiga saab tutvuda justiitsministeeriumi kodulehel.

Joobes juhtimine on sageli seotud alkoholi tarvitamise häirega. Seetõttu tuleks justiitsministeeriumi hinnangul kaaluda, kas kriminaalses joobes juhtimiselt tabatud isikul tuleks automaatselt tühistada tervisetõend ning selle kaudu peatada ka juhtimisõigus. Sel juhul tuleks juhtimisõiguse tagasi saamiseks käia uuesti tervisekontrollis, kus muu hulgas hinnatakse põhjalikult inimese sõltuvuskäitumist ja seda, kas ta võiks edaspidi sõidukit juhtida või mitte.

Kommentaarid (1)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

nüanss
3. dets. 2022 13:52
Tahtevastast arstlikku ravi saab teha vaid kohtu otsusega ja kahe variandi korral: ohtlik psüühikahäire või nakkushaigus.