"Iga piirkiirusele lisatud kilomeeter suurendab tõenäosust sattuda õnnetusse ning raskendab võimalikke vigastusi."

Hannes Kullamäe, Politsei liiklusjärelevalve keskuse juht
heeroldi jutud Magus rännak šokolaadimuuseumi ja Eesti üheks parimaks kondiitriäriks nimetatud šokolaadikohvikusse (0)
01. detsember 2022

Heerold Jüri Kuuskemaa viib meid seekord rännakule vanalinna šokolaadimuuseumisse. Kunagisest saksa klubi majast Suur-Karja tänaval leiab praegu Eesti üheks parimaks kondiitriäriks nimetatud šokolaadikohviku koos muuseumiga, kus on võimalik näha šokolaadi tootmisprotsessi alates ubade korjamisest kuni kompvekkide pakkimiseni välja.

„Elukestva õpetuse raames õpin ka mina nüüd paremini vanalinna tundma,“ teatas Tallinna heerold algatuseks ning viitas majale, milles teadis noorpõlves olevat postkontor. Enne seda aga oli seal pank ning veel enne seda saksaklubi ning nüüd linna kõige magusam koht.

„Maja ise on ehitatud 1900. aastal, kuid alles nüüd märkasin, mis sildid välisukse kohale on pandud, ühele poole „Chocolala“ ja teisele poole “Sokolaadimuuseum“. Muuseumid on alati tõmbenumbriks, aga see on üks eriline koht, mida peame kindlasti külastama. Chocolalas valmistatakse 150 eri marki šokolaaditooteid, seega on mida nautida ja suhu pista,“ rääkis ta.

Peauksest sisenedes satume otse kondiitrileti ette, milles on tooted ja leti taga lahke perenaine ja omanik. Akende taga on näha töötajaid, kes šokolaadi kuumutavad ja valavad vormidesse, et pakkuda juba valmistooteid. Kondiitriletiga ruum läheb sujuvalt üle nurgataguseks, kus on ka mõned lauad ja istmed ning väljapanekud, kus asuvad eduka magusatootja Kawe tooted. Laudadele on võimalik tellida nii kakaod kui ka muud magusat.

„Sissejuhatuseks on seinale maalitud muistsete asteekide jumala kujutis Quetzalcoatl. Asteegid elasid juba 3500 aastat tagasi praeguse Mehhiko ja Kesk-Ameerika aladel ning pidasid teda tarkusejumalaks, kes on toonud kakaoseemned inimestele kingituseks. Nende sugulasrahvas olmeegid nimetasid neid kakaouba seemneid „kakavaks“, millest on tulnudki sõna „kakao“. Hoones ongi välja pandud šokolaaditootmise ajalooline lühitutvustus,“ selgitas Kuuskemaa.

Kõige romantilisem ruum muuseumis on aga hoopis see, kus kasvabki kakaopuu. Kõrval kärus on kakaopuu viljad, mille sees on seemned, millest tehakse kakaod ja šokolaadi. Seinad aga on kaetud klaasvitraažidega, kus näeme vohavaid kakaopuid, mida arvatakse Ladina-Ameerikas metsikul kujul olevat kasvanud juba 10 000 aastat, enne kui neid 3500 aastat tagasi kasutama hakati.

Teises ruumis saame aimu šokolaadi valmistamise tehnoloogiast. Siin on olemas nii kakaooad kui ka vahendid šokolaadi tootmiseks. Laual on palju šokolaadiümbriste reprosid, sest neid on valmistatud alates 19. sajandi teisest poolest kuni praeguseni. Nende hulgast on, mida kollektsioneerida ning mis ongi omamoodi šokolaadipakid.

„Üks sein on aga lausa omaette kunstinäitus, kus näeme mitmesuguseid puu- ja juurvilju, mida kõiki saab ära kasutada šokolaadipakendina. Nende hulgas on ka südamekujuline pakend, mille kohta on väidetud, et see tuli kasutusele 1866. aastal valentinipäeval ning läks eriti moodi kihluste ja pulmade puhul.“

Kuidas kasutada šokolaadi ära suurejoonelisemalt, on näha ühes vitriinis. Kunagi tegi Seaküla Simson betoonist kujud Narva promenaadi kaunistamiseks. Kujude valmistamise vormid jäid aga alles ning ühe vormi järgi valati ka šokolaadist lõvipoeg, mis kaalub 30 kilo.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

Seotud artiklid